Eesti Haigekassa ravikindlustatute tervise edendamise ja haiguste ennetamise prioriteetide määramise alusmaterjal

Sissejuhatus

Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda ülevaade Eesti rahvatervise probleemidest, Eesti riigi strateegiatest ja tegevusplaanidest nende terviseprobleemide lahendamisel ning Eesti Haigekassa rollist nende strateegiate ja tegevusplaanide elluviimisel.

Eesti Meditsiinistatistika andmetel on Eesti elanike peamiseks surma põhjuseks südame-veresoonkonna haigused, teisel kohal on pahaloomulised kasvajad ning kolmandal kohal vigastused ja mürgistused. Lisaks suremusele mõjutavad need probleemid ka ravikulusid, ajutist ja püsivat töövõimetust ning vähendavad inimeste toimetulekuvõimet.

Lisaks tänast haiguskoormist põhjustavatele probleemidele on  Eestis tulevikuprobleemiks tõusmas AIDS ja psüühika- ja käitumishäired.  Suur osa nendest terviseprobleemidest on aga välditavad tervise edendamise ning ennetustegevusega. Eesti peamised rahvaterviseprobleemid ja neid mõjutavad tegurid.

Südame ja veresoonte haigused

Need haigused põhjustasid aastatel 1970–1997 üle poole surmajuhtudest, kusjuures suremuskordaja näitab tõusutendentsi. Aastas sureb Eestis südame-veresoonkonna haigustesse 10 000 kuni 12 000 inimest, neist 1/3 mehi ja 1/10 naisi töövõimelises eas (alla 65 aasta). Eesti Kardioloogia Instituudi uuringute tulemused on näidanud, et igal kolmandal täiskasvanul on probleeme kõrgenenud vererõhuga. Statistikaandmete ja epidemioloogiliste uuringute tulemuste võrdlemisel selgub, et kõrgvererõhutõve esinemissagedus on Eestis alahinnatud vähemalt paarkümmend korda.

Südame- veresoonkonna haiguste peamiseks riskiteguriks on kõrgenenud vererõhk ning käitumuslikud riskitegurid nagu suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus, alkoholi liigtarbimine, soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine, vähene puu –ja juurviljade tarbimine, ülekaalulisus ning stress.

Haigekassale tähendasid vereringeelundite haigused 2000.a. kogu ravikuludest 16,2% (396,8 miljonit krooni).  Lisaks hüpertoonia soodusravimite kulu 85,7 miljonit krooni ja töövõimetushüvitiste kulu (2001.a. I poolaastal on hüpertoonia soodusravimitele kulunud 89 miljonit krooni.).

Pahaloomulised kasvajad

Eesti Vähiregistri andmetel on suurenenud aastas diagnoositavate vähijuhtude arv viimaste aastakümnete jooksul Eestis pidevalt. Enne 75. eluaastat haigestub Eestis mõnda pahaloomulisse kasvajasse iga 3. mees ja iga 5. naine. Sagedamad vähisurma põhjused Eestis on kopsuvähk (21%), maovähk (12%) ja rinnavähk (7%).

Vähihaigete elulemus Eestis on tunduvalt väiksem kui arenenud Euroopa riikides, selle põhjused peituvad esmajoones vähi hilises avastamises, ent arvesse tulevad ka  puudused diagnostikas ja ravis.

Pahaloomuliste kasvajate riskifaktorid on suitsetamine (s.h. passiivne suitsetamine), kange alkoholi tarvitamine, liigne küllastatud rasva tarbimine, vähene kiudainete ja juur- ja puuvilja tarbimine, vähene kehaline aktiivsus, töökeskkond, stress ning liigne päikesekiirguse mõju.  Peale riskitegurite vähendamise on oluline vähktõve varajane avastamine, see aitab suurendada vähihaigete elulemust ning parandada nende elukvaliteeti.

Haigekassa kulud pahaloomuliste kasvajate raviks moodustasid 2000.a  9,7% kogu ravikuludest (238,3 miljonit krooni). Lisaks soodusravimite kulu 16,1 miljonit krooni ja töövõimetushüvitiste kulud.

Vigastused ja mürgistused

90-ndatel aastatel on sagenenud just surmaga lõppenud ülirasked vigastused ja mürgistused. Aastatel 1992-1996, hukkus Eestis vigastuste tagajärjel 13 883 inimest ja arstiabi vajas umbes 700 000 inimest. Vigastuste tõttu oma elu kaotanute hulgas moodustavad alla 65 aastased mehed ja naised vastavalt rohkem kui 80% ja 70%. Vigastused on Eestis sagedaseks põhjuseks ka eluaegsele terviserikkele - invaliidistumisele. Vigastuste tõttu invaliidistub aasta jooksul 30-50 inimest 100 000 elaniku kohta. Vigastuste saamise suhtes peetakse maailmas enam ohustatuteks lapsi ja vanureid nende ealiste iseärasuste tõttu. Eesti laste surmapõhjuste hulgas on vigastused pidevalt püsinud esikohal, moodustades umbes 50% kõigist surmapõhjustest. Samuti on vigastuste esinemissagedus kõrge vanuritel, kõige sagedasem põhjus kukkumine.  Kodus ja vabal ajal vigastavad inimesed end kõige sagedamini. 

Vigastuste ja mürgistuste tekkimise peamiseks põhjuseks on elanike riskiv, liiklus- ohtlik ja vägivaldne käitumine, alkoholi liigtarvitamine, ohutusnõuete eiramine ning vähene turvavahendite kasutamine. Vigastuste põhjused võivad tuleneda ka elu- ja töökeskkonnast (nt. elamistingimused, sotsiaalmajanduslikud tegurid, teede olukord, töötingimuste ja töövahendite turvalisus). Lastega juhtuvad õnnetused on peamiselt põhjustatud kas laste järelevalvetusest või puudulikust teabest/õpetusest ja vähestest esmaabi osakusest.

Haigekassale tähendasid vigastused, mürgistused ja teatavad muud välispõhjuste toime tagajärjed 2000.a. 7,2 % kogu ravikuludest (176, 3 miljonit krooni).   Alates 1. juunist 2001.a. katab liiklusõnnetustes vigastatute ravikulud kohustuslik liikluskindlustus.  Hinnanguliselt on need aastas ~60 miljonit krooni.  Liiklusõnnetusest tulenev ajutine töövõimetus on endiselt haigekassa kulu.

Psüühika- ja käitumishäired

Psühhiaatrite diagnoositud psüühika- ja käitumishäirete juhud on rohkem kui kolmekordistunud ajavahemikus 1970–1997. 10 haiguse hulgas, mis põhjustavad kõige enam töövõimetust, on 5 psühhiaatrilist haigust: depressioon, bipolaarne häire, alkoholi kuritarvitamine, skisofreenia, sundhäire. Üleminekuaja ühiskondades on alati rohkem probleeme, enamasti kerkib suitsiidide arv, vägivaldne käitumine, mõnuainetest tingitud problemaatika, stabiilseks jäävad klassikalised raskemad psüühikahäired.

Eesti kuulub maailma kõrgeima suitsiidiriskiga riikide hulka. 500-600 enesetapuga aastas edestab Eesti suitsiidide suhtarvult enamikku maailma riike. Aastatel 1991-1999 hukkus Eestis suitsiidi läbi ligi 5000 inimest. Suitsidoloogia Instituudi andmetel sooritavad mehed 80% kõikidest suitsiididest, kusjuures suurimad suitsiidikordajad on 45…64-aastatel maameestel, linnameeste kõige suitsiidiohtlikum iga on 45-54. Suitsiid on välispõhjustest tingitud surmade hulgas esikohal, ületades isegi liiklusõnnetustes hukkunute arvu ligi poole võrra. 15-34-aastaste hulgas moodustab suitsiidisurm viiendiku surmajuhtudest ning rohkem kui veerandi välispõhjustest tingitud surmadest.

Psüühika- ja käitumishäirete ning suitsiidide riskifaktoriteks on alkoholi tarvitamine, narkomaania, vägivald, stress ja sotsiaalne seisund – töötus, toimetulekuraskused, samuti puudulikud teadmised toimetulekuks stressi ja kriisisituatsioonis ning oskamatus abistada suitsidaalse käitumise korral.  Ka keskkonnafaktorid on olulised psüühika- ja käitumishäirete ning suitsiidide ennetamisel, nende hulgas sotsiaalsete probleemide lahendamine, aga ka suitsiidi teostamise vahendite, nagu tulirelvad, tugevatoimelised kemikaalid ja ravimid, kättesaadavuse piiramine. Suitsiidi provotseerivad psühholoogilised, sotsiaalsed ja bioloogilised tegurid kompleksselt.

Haigekassa kulutused psüühika- ja käitumishäirete raviks moodustasid 2000.a. 5,5 % kogu ravikuludest (134,6 miljonit krooni).  Siia lisanduvad kulud soodusravimitele (18,6 miljonit krooni) ja töövõimetushüvitistele.

Nakkushaigused

Eesti on demograafiliselt arenenud riik. Traditsioonilised nakkushaigused ei ole Eestis probleemiks – vaktsineerimiste tase on hea ning hügieenitase piisav soolenakkuste vältimiseks.  Põhilised probleemid on AIDS ja tuberkuloos. Eraldi märkimist väärivad nakkushaigused, mis haiguskoormise järgi ei ole olulised, aga mille jaoks on meditsiinitehnoloogia loonud efektiivsed vaktsiinid – B-hepatiit, Hib penumoonia ja entsefaliit. 

Viimasel aastal on hüppeliselt on suurenenud HIV-positiivsete isikute arv. Kui 1999.a. oli see arv 12, 2000.a. 390, siis tänavu on Eestis 29. juuni seisuga diagnoositud 819 HIV-positiivset isikut. Praegu elab Eestis ametlikel andmetel 1255 HIV-positiivset isikut, neist 7 on aidsihaiged. AIDS-i peamine riskigrupp on veenisüstivad narkomaanid, kus HIV–nakkuse esinemus on üle 5%, mis on epideemia kriteerium. HIV viiruse ravimitega kontrolli all hoidmine on kulukas, kuni 140,000 krooni patsiendi kohta aastas. AIDS-i haigus ise manifesteerub mitmesuguste nakkus-  ja kasvajaliste haiguste näol, mis tekitavad ravikulusid ning töövõimetust. AIDS-i epideemia mõjutab tulevikus oluliselt Eesti ravikindlustuse kulusid ja sotsiaal-majanduslikke mõjusid.

Tuberkuloosi haigestumise esinemus tegi Eestis 90-ndate aastate keskpaigas tagasituleku: 1996. aastaks tõusis haigestumine 50,7 juhuni 100 000 elaniku kohta, haigestumise tõus aastail 1992-1996 oli 96,5%. Haigestumise tõus on tihedalt seotud ühiskonnas toimunud sotsiaal-majanduslike muutustega.  Valdavalt haigestuvad materiaalselt vähekindlustatud inimesed, töötud ja kodutud. Probleemi halvendab kõrge ravimresistentsete haigusjuhtude esinemissagedus - kuni 20%, mis on maailma kõrgemaid näitajaid. Tuberkuloos on üks olulisemaid AIDS-i komplikatsioone ning HIV epideemia võib Eestis tuberkuloosi probleemi veelgi süvendada.

Nakkus- ja parasiithaigused moodustasid 2000.a. 3,6% kogu ravikuludest (87 miljonit krooni).

Eesti ühiskonna madal tervisehoidlikkus

Eesti ühiskondlikud väärtused ei teadvusta tervist. See väljendub kodanike kõrges riskikäitumises, tervise kui väärtuse vähesel integreeritusel poliitiliste otsuste protsessides, suhteliselt madalas investeeringute tasemes tervislikku käitumist toetavatesse ettevõtmistesse. Teatud riskikäitumised on seotud ka laiemate sotsiaalsete probleemidega – näiteks kõrge indutseeritud abortide arv (1.3 aborti 1 sünnituse kohta) suurendab naiste viljatuse riski, mis ei soodusta Eesti sündivuse kasvamist. Ühiskonna tervisehoidlikkuse parandamise kriitiline edufaktor on kriitilise massi tervishoidlikke väärtusi toetavate inimeste olemasolu.

Riigi rahvatervise strateegia

Eestil ei ole praegu ühtset rahvatervise strateegiat ja tegevuskava.  Tervisepoliitika kontseptsioon, mis kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 2. märtsi 1995. a. istungil, ei ole käsitletav tegevuskavana ja on tänaseks sisuliselt ja vormiliselt aegunud. Sotsiaalministeeriumis on 2001.a. valminud rahvastiku tervisepoliitika ja riikliku tervisestrateegia 2010 eelnõud.

Rahvatervisele suunatud tegevused on tervise edendamise programmid (reeglina populatsioonipõhised programmid), haiguste ennetamise programmid (indiviidile suunatud meditsiiniline tegevus), rahvatervise näitajate ja riskifaktorite monitooring (k.a. registrite pidamine) ning rakendusteadus.
Tervise edendamist ja haiguste ennetamist reguleerivad hetkel rahvatervise seadus, ravikindlustusseadus, tervishoiukorralduse seadus ja nende alusel kehtestatud sotsiaalministri määrused. 2002.a 1. jaanuarist hakkab kehtima tervishoiuteenuste korraldamise seadus.

Võtmeorganisatsioonid rahvatervise alaste tegevuste elluviimisel on Sotsiaalministeerium, maavalitsused (nende juures töötavad tervise edendamise spetsialistid), Eesti Tervisekasvatuse Keskus, Tervisekaitseinspektsioon, Rahvatervise- ja Sotsiaalkoolituskeskus ning haigekassa.

Sotsiaalministeeriumi ülesanne ja pädevus on Eesti rahvatervise poliitika välja- töötamine ning selle koordineerimine. Suuremad riigieelarvest rahastatud tervise edendamise ja haiguste ennetamise alased programmid on järgmised:

• 1992-1997 AIDSi profülaktika riiklik programm
• 1998-2001 HIV/AIDSi ja teiste sugulisel teel levivate haiguste riiklik arengukava
• 1996-2005  Laste ja noorukite riiklik terviseprogramm
• 1998-2007  Alkoholismi ja narkomaania ennetamise riiklik programm
• 1998-2003  Tuberkuloositõrje riiklik programm
• 1999-2009  Rahvatervise teadus- ja arendustegevuse riiklik sihtprogramm
• Immunoprofülaktika riiklik programm nakkushaiguste vältimiseks.

Riiklikele tervishoiuprogrammidele määrati 2001.a. riigieelarvest 44 300 000 krooni.  Vabariigi Valitsuse 14.07.2000.a. korraldusega nr 595-k kinnitati Valitsuse II poolaasta tööplaanis “Vähktõve ennetamise riikliku programmi aastateks 2000–2009”, “Kõrgvererõhutõve ennetamise riikliku programmi” ja “Reproduktiivtervise riikliku programmi” koostamine, kuid vastavate programmide heakskiitmine on lükkunud 2001.a. II poole tegevustesse ja rahaline finantseerimine alates aastast 2002.  Sotsiaalministeeriumil on valmis eelnõu "HIV/AIDSi ennetamise riiklik programm aastateks 2002 - 2006".

Tervise edendamise spetsialistid on tegevad 1997. aastast kõigis maakondades enamasti maavalitsuse juures. Sotsiaalministri 6. märtsi 2001. a määrusega nr 31 kinnitati “Maavalitsuse tervise edendamise spetsialistide tegevuse korraldamine”, mille alusel korraldab tervise edendamise spetsialist oma pädevuse piires tervise edendamise ja haiguste ennetamise riikliku poliitika elluviimist maakonnas. Tervise edendamise  spetsialistide tööd on kuni 2001.a. rahastanud haigekassa tervise edendamise eelarvest (2001.a.~1.25 miljonit krooni).

Tervisekaitseinspektsioon teostab elukeskkonna mõjurite jälgimist, elanike terviseseisundi hindamist ja prognoosimist, nakkus- ja parasitaarhaiguste ja mürgistuste arvelevõtmist ning nakatumise asjaolude uurimist, elanike kaitsepookimiste korraldamist ja elanike immuunseisundi jälgimist ning nakkus- ja parasitaarhaiguste leviku tõkestamist. Tervisekaitseinspektsiooni allasutus AIDS’i Ennetuskeskus tegeleb HIV ja AIDS’I ja teiste sugulisel teel levivate haiguste ennetustööga. Tervisekaitse inspektsiooni tegevust rahastatakse riigieelarvest.

Eesti Tervisekasvatuse Keskuse ülesanded on tervisepoliitika peamiste suundade rakendamine, maakondade tervise edendamise spetsialistide töö koordineerimine, omavalitsuste ja mittetulundusühingute tervisedendusalane nõustamine, inimese tervist mõjustavate tegurite väljaselgitamine ning sellealase teabe edastamine ja tervisedenduslike ürituste korraldamine, tervisedenduslike tegevuste kvaliteedi nõuete väljatöötamine ja tervisedendusliku töö hindamine.  Keskuse tegevust rahastatakse riigi eelarvest ning muudest vahenditest, sealhulgas haigekassa tervise edendamise projektide kaudu.

Rahvatervise- ja Sotsiaalkoolituskeskuse tegevusvaldkondadeks on eelkõige täiendkoolitus tervishoiu juhtimise ja rahvatervise valdkonnas ning ka nõustamine mainitud aladel. Täiendkoolituse ülesanne on tõsta koolituse kaudu tervishoiuteenuste efektiivsust ja kvaliteeti ning tugevdada elanikkonna tervist.

Tervist edendavat tegevust rahastatakse osaliselt ka hasartmängumaksu seaduses sätestatud toetuste andmise nõukogu kaudu ja teiste riiklike programmide ja kampaaniate vahenditest, näiteks Koolipiima programm, Riigi Maanteeameti kampaaniad, Kriminaalpreventsiooni riiklik programm, Kultuurkapital jne. Tervisega seotud projekte finantseerivad ka paljud riigieelarvest sõltumatud fondid, nt Avatud Eesti Fond, ja rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks WHO ja UNICEF. Mõned tervist edendavad projektid on rahastatud mitmest allikast, sh rahvusvahelistest fondidest ning saanud täiendavat toetust sponsoritelt.

Haigekassa tegevus tervise edendamisel ja haiguste ennetamisel 1995-2001

Haigekassa on osalenud tervise edendamises ja haiguste ennetuses alates 1995. aastast, mil Riigikogu ratifitseeris Eesti Vabariigi ja Rahvusvahelise Rekonstrueerimis- ja Arengupanga vahel sõlmitud laenulepingu, mis sätestas, et igaaastaselt investeeritakse teatav protsent ravikindlustusmaksust laekuvatest summadest tervise edendamise ja haiguste ennetamise programmidesse.  See oli Eesti vaatenurgast tervishoiupoliitiline otsus, mis määratles ühe kindla allika rahvatervise programmide rahastamiseks.

1995. aastast alates on tervise edendamiseks ja haiguste ennetamiseks ravikindlustuse eelarvest eraldatud 0,5%-1%, aastati 9,6 miljonist kroonist (1995) 15 miljonini (1996; 1997).  Tervist edendavad projektid esitati avaliku konkursi korras, nende hulgast valis rahastamisele kuuluvad projektid välja Tervisekaitselise Sihtkapitali Nõukogu, mis 1996. aasta septembris reorganiseeriti Rahvatervise Arendusnõukoguks. 2001.a. oli haigekassa tervise edendamise eelarve 13.5 miljonit krooni.

Tabel 1. Ülevaade tervist edendavate projektide taotlemisest ja finantseerimisest aastatel 1995-2001.

Aasta	Esitatud projektide üldarv	Üleriigilised (sh arendus-) /maakondlikud projektid	Rahastatud projektide arv	Üleriigilised (sh arendus-) /maakondlikud projektid
1995	97	57 (59%) / 50 (41%)	67	41 (61%) / 26 (39%)
1996	129	62 (48%) / 67 (52%)	116	58 (50%) / 58 (50%)
1997	315	154 (49%) / 161 (51%)	205	69 (34%) / 136 (66%)
1998	382	132 (35%) / 250 (65%)	232	69 (30%) / 163 (70%)
1999	502	153 (30%) / 349 (70%)	312	82 (26%) / 230 (74%)
2000	531	121 (23%) / 410 (77%)	318	82 (26%) / 236 (74%)
2001	686	155 (23%) / 531 (77%)	312	69 (22%) / 243 (78%)

 Tervise edendamise programmide prioriteedid:

• 1995., 1996., 1997. ja 1998. aastal lähtuti üleriigiliste projektide puhul Maailmapanga ekspertide soovitustest. Prioriteetsed valdkonnad olid traumade ennetamine, südametervis, tubakast loobumine ja seksuaaltervis. 1998. a määratleti prioriteedina ka sihtrühm kooliõpilased
• 1999. a prioriteedid olid lastele suunatud projektid, liikumisharrastus, seksuaalkasvatus, südametervis, traumade ennetamine ja tubakavaba keskkond. 1999. aasta ÜRO deviisist lähtuvalt oli prioriteetne sihtrühm ka eakad inimesed
• 2000. a prioriteediks oli pere tervis
• 2001. a prioriteetsed valdkonnad on liikumisharrastus, tervislik toitumine ja uuenduslikud ideed/meetodid tervise edenduses.

Aastatel 1995-2001 on tervist edendavate projektide raames finantseeritud enam järgmiste valdkondade projekte: üldine tervisekasvatus 16,7 miljonit krooni, tervisedenduse struktuur (s.h. tervise edenduse spetsialistide tegevus)10,6 miljonit krooni, südame- veresoonkonnahaiguste ennetamine 9,3 miljonit krooni, tervisesport (s.h. ujumine) 7,6 miljonit krooni, sõltuvusainete tarbimise ennetamine 6 miljonit krooni, vaimne tervis 5,1 miljonit krooni, traumade ennetamine 5 miljonit krooni, toitumine 4,6 miljonit krooni, füüsiline tervis (sh astma, diabeet, allergia) 4,3 miljonit krooni, seksuaalkasvatus 4 miljonit krooni, rahvatervise eriküsimused 3,3 miljonit krooni, hambahaiguste ennetamine 2,9 miljonit krooni, rasedus, sünnitus, imiku hooldus 2 miljonit krooni, puudega inimesed 1,9 miljonit krooni ja pahaloomuliste kasvajate ennetamine 0,8 miljonit krooni.

Riikliku programmi olemasolu mingis valdkonnas on vähendanud sellele valdkonnale ravikindlustuse tervise edendamisest eraldatavaid rahalisi vahendeid.  
Tervist edendavate projektide problemaatiliseks valdkonnaks on olnud nende tulemuslikkuse hindamine. 1998. a alustati Maailmapanga ekspertide ettepanekul ravikindlustuse eelarvest finantseeritud tervist edendavate projektide süstemaatilist hindamist. Igaaastaselt on hinnatud 10% projektidest, mis saadi juhuvaliku tulemusel eelarve suuruse alusel järjestatud projektide hulgast. Hindajateks on olnud Eesti Tervisekasvatuse Keskus ja Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituut ning maakondade tervisedenduse spetsialistid. Peamine tulemuslikkuse näitaja on olnud see, kuivõrd projektid on aktiviseerinud ühiskonnas terviseedendust, mille kõige konkreetsemaks näiteks on projekti tegevuse kinnistumine püsitegevuseks.

Ravikindlustuse vahenditest rahastatavaid haiguste ennetamise tegevusi reguleerib sotsiaalministri määrus. 21. jaanuari 2000. a määruse nr 10 “Haiguste ennetamisele suunatud abinõude tegevuskava” sätestab pikaajalised prioriteedid järgmiste haiguste ennetamiseks:

• südame-veresoonkonna haiguste ennetamine
• vähkkasvajate varajane avastamine
• kuni 7-aastaste laste tervisekontroll
• töötajate eelnev tervisekontroll
• kopsuhaiguste varajane avastamine
• normaalse raseduse jälgimine.

 2001. aastal rahastatakse pikaajaliste prioriteetide raames vastavalt sotsiaalministri 29. detsembri 2000. a määrusele nr 96 “Sotsiaalministri 21. jaanuari 2000. a määruse nr 10 «Haiguste ennetamisele suunatud abinõude tegevuskava» muutmine alusel:

• südame-veresoonkonna haiguste sõeluuring Eesti elanike hulgas 
• naissuguelundite ja rinnanäärme krooniliste haiguste ja pahaloomuliste kasvajate varajane avastamine: mammograafia; PAP-testid 
• rinnavähi varajane avastamine: sõeluuring Tallinna ja Harjumaa ning Tartu ja Tartumaa 45-59-aastastele naistele 
• kuni 7-aastaste laste tervisekontroll (sotsiaalministri 16. jaanuari 1995. a määrus nr 4 «Kuni 7-aastaste laste arstlikud profülaktilised läbivaatused» 
• eelneva tervisekontrolli läbiviimine rasketesse ja tervist kahjustavatesse tingimustesse tööle asuvale kindlustatule 
• sõeluuringud hingamiselundite tuberkuloosi avastamiseks erinevatele sihtrühmadele.

Lisaks rahastatakse haiguste ennetamise vahenditest prioriteetidega otseselt mitteseotud tegevusi:

• B-hepatiidi vastane vaktsineerimine:13-aastastel lastel vastavalt sotsiaalministri 29. juuni 1999. a käskkirja nr 176 «B-hepatiidi vastu vaktsineerimise juhendi kinnitamine» juhendile; B-hepatiidi vastane vaktsineerimine TÜ arstiteaduskonna üliõpilastele
• koolitervishoid sotsiaalministri poolt kehtestatud korras
• ennetava tervisekontrolli läbiviimine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks ning elanike ohutuse tagamiseks (sotsiaalministri 23. detsembri 1997. a määrus nr 44 «Tervisekontroll nakkushaiguste leviku tõkestamiseks»
• osteoporoosi varane avastamine reumaatiliste põletikuliste haigustega ja pikaaegselt kortikosteroide tarvitanud patsientidel
• kuni 18-aastaste laste hambahaiguste profülaktika, v.a 5–6-aastaste laste hambahaiguste profülaktika
• noorukite läbivaatus sugulisel teel levivate haiguste ennetamiseks. Ida-Virumaa, Raplamaa, Tallinna piirkonnas üle 15-aastaste noorukite günekoloogiline läbivaatus sugulisel teel levivatele haigustele ja nõustamine
• 7–18-aastaste noorsportlaste meditsiiniline kontroll
• vastsündinute fenüülketonuuria ja hüpotüreoosi uuringud
• 5–7-aastaste laste hambahaiguste profülaktika.

2000.a. kasutati haiguste ennetamiseks 47.9 miljonit krooni. Neist suurimad haiguste ennetamise kulud olid koolitervishoiule 15 miljonit krooni, erinevateks sõeluuringuteks 10 miljonit krooni, hambahaiguste profülaktikale 8,3 miljonit krooni, immuniseerimine viirushepatiidi vastu 4 miljonit krooni, lapse tervise läbivaatuseks 3,6 miljonit krooni, täpsustamata läbivaatus ametlikul eesmärgil 2,6 miljonit krooni ja günekoloogiliseks läbivaatuseks 1,1 miljonit krooni (muu ennetus 3,25 miljonit krooni). Sellele lisandus keskostuna noorsportlaste meditsiiniline kontroll 2 miljonit krooni ja fenüülketonuuria ja hüpotüreoosi uuring 0,55 miljonit krooni.

Määruse “Haiguste ennetamisele suunatud abinõude tegevuskava” paragrahvi 1 lõikes 3 määratakse Eesti Haigekassa ülesandeks kasutada ravikindlustuse eelarve haiguste ennetamiseks ettenähtud vahendeid 0,5% ulatuses haiguste ennetamisalase töö hindamiseks. Haigekassa ei ole senini täiendavalt hinnanud haiguste ennetamisealast tööd.

Haigekassa edasine tegevus tervise edendamisel ja haiguste ennetamisel

Haigekassa seaduse jõustumisega 01. jaanuarist 2001 kuulub haigekassa nõukogu pädevusse sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepanekute tegemine kindlustatute tervise edendamiseks ja haiguste ennetamiseks.  Haigekassa ülesannete hulka kuulub tervise edendamise ja haiguste ennetamise ülesannete täitmiseks lepingute sõlmimine ja tervise edendamise ja haiguste ennetuse teenuste õigsuse ja põhjendatuse kontrollimine.

Efektiivseim võimalus saavutada tulemusi Eesti rahvatervise põhiprobleemide tervisenäitajates on teostada tervise edendamist ja haiguste ennetamist ühtsete prioriteetide alusel. Haigekassa juhindub tervise edendamise ja haiguste ennetamise programmide rahastamisel järgmistest põhimõtetest:

• rahastatavad tegevused on kooskõlas Eesti rahvatervise prioriteetidega
• rahastatavad tegevused ei dubleeri teiste organisatsioonide tegevust ja nende poolt elluviidavaid riiklikke programme ja projekte
• rahastatavatel tegevustel on selged eesmärgid, tõenduspõhisus ja tulemuslikkuse indikaatorid
• rahastatavatel tegevustel on soovitavalt põhjus-tagajärg seosed vähendamaks haigekassa kulusid konkreetsete terviseprobleemide ravile.

Lähtuvalt Eesti rahvatervise programmidest, rahvatervise strateegia eelnõu dokumentidest ning arvestades ülatoodud põhimõtteid, on haigekassa tervise edendamise ja haiguste ennetamise prioriteedid:

• südame- veresoonkonna haiguste ennetamine
• kodu- ja vaba aja vigastuste ja mürgistuste ennetamine
• pahaloomuliste kasvajate ennetamine
• vaimse tervise probleemide ennetamine 
• nakkushaiguste, sealhulgas sugulisel teel levivate haiguste ennetamine.

Tervist edendavate projektide konkurss menetletakse haigekassa juhatuse 25. juuli 2001.a. koosolekul kinnitatud tervise edendamise projektijuhtimise ja järelevalve protseduuri järgi.  

Haigekassa nõukogu poolt määratud prioriteetidest lähtuvalt tuleb seniste haiguste ennetamise tegevuste sisu vaadata 2002.aastaks läbi eesmärkide, tulemuslikkuse hindamise ja võimaliku tegevuste dubleerimise osas.

Tervise edendamise ja haiguste ennetamise programmide tõhususe indikaatorid

Koostatud uute riiklike terviseprogrammide “Vähktõve ennetamise riikliku programmi aastateks 2000–2009”, “Kõrgvererõhutõve ennetamise riikliku programmi” ja “Reproduktiivtervise riikliku programmi” ning Eesti Haigekassa tervist edendavate projektide raames aastal 2000 tellitud traumade ennetamise arengukava ja suitsiidide preventsiooni tegevuskava alusel saab prioriteetsete valdkondade tervise edendamise ja haiguste ennetamise tulemuslikkust jälgida järgmiste näitajate alusel (aastaks 2010):

Indikaatori valdkond	Eesmärk aastaks 2010	Olemasolevad andmed	Andmete allikas
Üldised rahvastiku tervise indikaatorid	Keskmise eluea tõus 2%	Keskmine eluiga meestel 65,4 ja naistel 76,1	“Eesti Tervishoiustatistika 1992-1999” 1999.a. andmed
	Summaarse sündivuskordaja tõus 1,5-ni	Summaarne sündivuskordaja 1,24	“Eesti Tervishoiustatistika 1992-1999” 1999.a. andmed
	Imikusurmade arvu langus alla 100	Alla 1 aasta vanuselt surnud lapsi 119	“Eesti Tervishoiustatistika 1992-1999” 1999.a. andmed
Eluviisi indikaatorid	Alkoholi liigtarbimine hinnatuna kangete alkohoolsete jookide tarbimise sagedusega väheneb 5%	Kanget alkoholi tarbib üle 1 korra nädalas 5,5% täiskasvanutest	“Eesti täiskasvanud elanikkonna terviseuuring 1998”, 1998.a. andmed
	Igapäevasuitsetajate osakaal väheneb 5%	Igapäevasuitsetajaid on 29,4% täiskasvanutest	“Eesti täiskasvanud elanikkonna terviseuuring 1998”, 1998.a. andmed
	Puu- ja köögiviljade tarbimine üle 400g/päevas tarbimine leibkonnaliikme kohta, puu- ja juurviljade igapäevatarbijate osakaalu tõus 90%-ni	Puu- ja köögiviljade 289 g/päevas leibkonnaliikme kohta. Toore või keedetud köögivilja ja puuvilja igapäevatarbijate osakaal 47,4%	Leibkonnauuringud, Statistikaamet 2001.a. I kvartal, “Eesti täiskasvanud elanikkonna terviseuuring 1998”, 1998.a. andmed
	Taimse rasva kasutamise tõus peamise rasvainena  toidu valmistamisel 90%-ni	Taimeõli kasutab peamise rasvainena toiduvalmistamisel 83% täiskasvanutest	“Eesti täiskasvanud elanikkonna terviseuuring 1998”, 1998.a. andmed
	Toidule lisatava soola tarbimise vähenemine 10% ja vähese naatriumisisaldusega soola tarbimise osakaalu suurenemine 10%	Toidule lisatava soola tarbimine 40g/kuus leibkonnaliikme kohta. Madala naatriumisisaldusega soola kasutajate osakaal 12,4% täiskasvanutest	Leibkonnauuringud, Statistikaamet 2001.a. I kvartal, “Eesti täiskasvanud elanikkonna terviseuuring 1998”, 1998.a. andmed
	Rukkileiva kasutamise tõus üle 3 kg/kuus leibkonnaliikme kohta. Täisteratoodete kasutamise tõus 10%.	Rukkileiva tarbimine 2,683 kg/kuus leibkonnaliikme kohta. Andmed puuduvad, edaspidi võimalik saada Eesti Täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumise uuringu kaudu	Leibkonnauuringud, Statistikaamet 2001.a. I kvartal
	Regulaarse tervisetreeninguga (≥2 korra nädalas) tegelejate arv suureneb 5%	Vähemalt 2 korda nädalas tervisespordiga tegelejate osakaal 30% täiskasvanutest	“Eesti täiskasvanud elanikkonna terviseuuring 1998”, 1998.a. andmed
	Vähemalt 6 kuud rinnapiimaga toidetud imikute osatähtsuse tõus üle 40%	Kuni 6 kuud oli lapsi rinnapiimatoidul 35,7%	“Eesti Tervishoiustatistika 1992-1999” 1999.a. andmed
	Turvavahendite kasutamise tõus 80%-ni 0-7 aastaste laste puhul	Andmed puuduvad, edaspidi  võimalik saada Eesti Täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumise uuringu kaudu
	Narkomaania esinemissageduse tõus pidurdub 20-30%	Vähemalt ühte narkootikumide kasutajat tundvate inimeste osakaal 16,6 % täiskasvanutest	“Eesti täiskasvanud elanikkonna terviseuuring 1998”, 1998.a. andmed
	Enese-tunnetatud stressi  esinemissagedus väheneb 10%	Viimasel kuul enese-tunnetatud depressiooni esinemist tunnetanud täiskasvanute osakaal  26,2%	“Eesti täiskasvanud elanikkonna terviseuuring 1998”, 1998.a. andmed
	Tänapäevaste rasestumisvastaste vahendite kasutamise tõus 25%	Rasestumisvastaseid vahendeid kasutavate naiste arv 117316	“Eesti Tervishoiustatistika 1992-1999” 1999.a. andmed
Keskkonna indikaatorid	Suitsuses keskkonnas viibimine väljaspool kodu langeb 25%-ni ja kodus 30%-ni	Suitsuses ruumis  väljaspool kodu viibinud täiskasvanute osakaal 42,6% ja kodus viibinud täiskasvanute osakaal 44,3%	“Eesti täiskasvanud elanikkonna terviseuuring 1998”, 1998.a. andmed
	Nõustamisteenus on kõigis maakondades kättesaadav –töötavad nõustamiskabinetid (s.h. noortele suunatud)	Hetkel südamehaiguste ennetuskabinetid suuremates linnades ja 15 noorte nõustamise kabinetti Tallinnas (4) ja maakonnakeskustes, v.a. Lääne-Virumaa, Rapla, Hiiumaa, Saaremaa, Jõgeva ja Valga	Eesti Pereplaneerimise Liit, 2001.a. andmed
Haigestumise indikaatorid	Vereringeelundite haiguste esmashaigusjuhtude arvu langus 5%	Vereringeelundite esmashaigusjuhtude arv 51791	“Eesti Tervishoiustatistika 1992-1999” 1999.a. andmed
	Kõrgvererõhutõve esinemissagedus (vererõhk > 140/90 mm Hg või medikamentoosse ravi toimumine) väheneb 7% meeste ja 4% naiste hulgas	Tallinna elanikest ületas vererõhk optimaalse piiri 43%-l 30-54 a. meestest ja 27%-l samaealistest naistest	Eesti Kardioloogia Instituut, 1994.a. andmed
	Kõrgvererõhutõve sagedasem avastamine kerges raskusastmes ja ohjatud kõrgvererõhutõvega haigete arvu suurenemine 2 korda	Tallinnas oli aastatel 1992- 1994 vererõhk ohjatud ainult 5%-l kõrgvererõhutõvega haigetest.	Eesti Kardioloogia Instituut, 1994.a. andmed
	Pahaloomuliste kasvajate varajaste vormide diagnoosimine tõuseb 95%-ni	Vähi varajaste vormide diagnoosimine on 68%	Eesti Riiklik Vähiprogramm, 1997.a. andmed
	Pahaloomulistesse kasvajatesse esmashaigestumine langeb 2%	Pahaloomuliste kasvajate esmasjuhtude arv 5746	“Eesti Tervishoiustatistika 1992-1999” 1997.a. andmed
	Ülekaaluliste elanike osakaalu vähenemine naiste hulgas 5%, meeste hulgas 10%	Kehamassiindeksiga üle 30 täiskasvanute osakaal mehed 11,6%, naised 13,3%	“Eesti täiskasvanud elanikkonna terviseuuring 1998”, 1998.a. andmed
	Vigastustesse, mürgistustesse ja muudesse välispõhjustesse esmashaigestumise langus 10%	Vigastustesse, mürgistustesse ja muudesse välispõhjustesse esmashaigusjuhtude arv 151476	“Eesti Tervishoiustatistika 1992-1999” 1999.a. andmed
	Laste vigastustesse, mürgistustesse ja muudesse välispõhjustesse esmashaigestumise langus 10%	Vigastustesse, mürgistustesse ja muudesse välispõhjustesse esmashaigusjuhtude arv 38959	“Eesti Tervishoiustatistika 1992-1999” 1999.a. andmed
	Vigastuse või mürgistuse toimumise ajal alkoholijoobes olijate arvu langus alla 3000	Vigastuse või mürgistuse toimumise ajalalkoholijoobes olijate arv 3212	“Eesti Tervishoiustatistika 1992-1999” 1999.a. andmed
	Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete esmasjuhtude langus alla 4000	Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete esmasjuhtude arv 4154	“Eesti Tervishoiustatistika 1992-1999” 1999.a. andmed (psühhiaatrite andmete alusel)
	Depressiooni esmasjuhtude arv väheneb alla 3000	Depressiooni esmasjuhtude arv 3144	“Eesti Tervishoiustatistika 1992-1999” 1999.a. andmed (psühhiaatrite andmete alusel)
	Legaalselt indutseeritud abortide arv väheneb 25%	Legaalselt indutseeritud abortide arv 14503	“Eesti Tervishoiustatistika 1992-1999” 1999.a. andmed
	Sugulisel teel levivate haiguste esmashaigestumise langus 10%	Sugulisel teel levivate haiguste esmasjuhtude arv 9606	“Eesti Tervishoiustatistika 1992-1999” 1999.a. andmed
Suremuse indikaatorid	Vereringeelundite haiguste suremuskordaja 100 000 elaniku kohta langeb 5%	Vereringeelundite haiguste suremuskordaja 100 000 elaniku kohta 700,5	“Eesti Tervishoiustatistika 1992-1999” 1999.a. andmed
	Pahaloomuliste kasvajate suremuskordaja 100 000 elaniku kohta langeb 5%	Pahaloomuliste kasvajate suremuskordaja 100 000 elaniku kohta 225,8	“Eesti Tervishoiustatistika 1992-1999” 1999.a. andmed
	Vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärgede suremuskordaja 100 000 elaniku kohta langeb 150-le	Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade suremuskordaja156,1	“Eesti Tervishoiustatistika 1992-1999” 1999.a. andmed
	Vigastustesse suremuse langus laste hulgas 0-14 a, imikute suremus lämbumise tagajärjel 0-1 a ja  laste suremus uppumise tagajärjel 1-14 a langeb 5%	Andmed puuduvad, edaspidi võimalik saada traumaregistri kaudu
	Eakate inimeste (üle 65 a) suremus kukkumise tagajärjel langeb 5%	Andmed puuduvad, edaspidi võimalik saada traumaregistri kaudu
	Enesetapmiste suremuskordaja langeb alla 30	Tahtlike enesekahjustuste suremuskordaja 32,5	“Eesti Tervishoiustatistika 1992-1999” 1999.a. andmed