Koolitervishoiu aruande täitmise juhend

Koolitervishoiu aruande täitmise juhend

Aruande täitmine:
Tervishoiuteenuse osutaja täidab koolitervishoiu aruanded kokkulepitud koolide kohta, iga kooli kohta eraldi 15. jaanuariks 2005 ja 15. juuliks 2005 elektronpostiga aadressile koolitervishoid [@] haigekassa.ee.

Käesoleva koolitervishoiuteenuse aruande koostamisel on arvestatud kokkulepitud indikaatoreid, mida on planeeritud kasutada ka Haridusministeeriumi poolt kooli sise- ja välishindamisel vastavalt Haridus- ja teadusministri 31. juuli 2003. a määrus nr 42 “Riikliku järelevalve läbiviimise kord ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid” ning mille osas saab vastava teabe anda kooli tervishoiutöötaja ning mida on samuti võimalik kasutada kooli arengukavas tervise osa planeerimisel ja täitmise jälgimisel.

Kui tervishoiuteenuse osutaja osutab teenust erinevates koolides, esitatakse see ühtse aruandena, kus iga kool moodustab ühe veeru. Juhul, kui lepingu lisa 2 alusel osutab tervishoiuteenuse osutaja teenuseid enam kui 10 koolis, esitatakse vastavalt mitu aruannet kuni 10 kooli osas.
Koolitervishoiu aruandes jäetakse täitmata need osad, mis ei puuduta vastava kooli õpilaste vanuserühmi (nt algkoolide puhul põhikooli- või gümnaasiumi osa), ent koolitervishoiu aruanne esitatakse kõigil juhtudel täieliku aruandeformaadi alusel, mis on vajalik andmete edasiseks võrreldavaks töötlemiseks.

Vastavalt koolitervishoiu tegevusjuhendile saab kooli tervishoiutöötaja teostada olemasoleva õpilaste tervise alase info baasil täiendavaid aruandeid ja analüüse, mida saab kasutada kas ettepanekute esitamiseks kooli pidajale (nt sagedasemad vigastuste tekkimise kohad koolis või krooniliste haigustega lastest tulenevad erivajadusel kooli korralduses). Tervishoiuteenuse osutajal on õigus kasutada aruande vormi tervishoiuteenuse osutaja teenindada olevate koolide analüüsiks ning andmeid saab kasutada kooli arengukava koostamisel ning arengukava eesmärkide täitmise jälgimisel.

ÜLDOSA:
Täidetakse aruande esitamise periood, tervishoiuasutus ja Haigekassa piirkond vastavalt etteantud valikule, kasutades programmis toodud loetelu alusel asutuste juriidilist nimetust ning Haigekassa piirkondade nimetusi.

OSA 1. Õpilaste arv
Täidetakse õpilaste arvud vastavates vanuserühmades.

OSA 2. Tervishoiutöötajad
2.1.Vastavas koolis koolitervishoiuteenuse osutajate ametikohtade arv. Aluseks võetakse tervishoiutöötajaga sõlmitud lepingus toodud ametikoha arv.
2.2. Õe ja arsti töötundide arv koolis nädala kohta. Aluseks võetakse tervishoiutöötajaga sõlmitud lepingus toodud töötundide arv. Täiskohaga tööaeg on 40 tundi nädalas. Täiskoormusega töö arvestuse ligikaudseks ulatuseks on 700-le õpilast 1 kooliõe kohta. Olenevalt töökorraldusest võib koolis töötamise tööaeg olla arvestuslikust erinev, kui ei vähene koolitervishoiuteenuse kättesaadavus.
2.3. Õe ja arsti vastuvõtu tundide aeg koolis nädala kohta. Tervishoiuteenuse osutajal peab olema lepingu alusel kinnitatud tööaja, s.h. vastuvõtu aja graafik iga kooli osas, arvestades, et ühe ja sama tervishoiutöötaja töö- ja vastuvõtu ajad erinevates koolides ei kattuks. Aluseks võetakse vastavas koolis määratud vastuvõtu ajad.
2.4. Vastuvõturuumina arvestatakse sotsiaalministri 16. jaanuari 2002. a määruses nr 15 “Nõuded õendusabi iseseisvaks osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile” kirjeldatud tervishoiuteenuse osutamiseks koolis olevat eraldi ruumi.

OSA 3. Tervise ja heaolu edendamine
3.1. Kooli arengukavas tervise valdkonna kajastatus arvestatakse kooli arengukava tekstilise osa analüüsi alusel. Kooli arengukava on avalik dokument ning kooli tervishoiutöötajal peab olema ülevaade kooli planeeritavatest eesmärkidest ja tegevustest, s.h. õpilaste tervise valdkonnas.
3.2. Ettepanekud kooli pidajale koolikeskkonna, õppekoormuse jm osas - tuuakse ettepanekute arv, ettepanekud on kirjalikult fikseeritud tervishoiutöötaja dokumentatsiooni juures (s.h. koosolekute protokollid koolis jm). Kui ettepanekud on edastatud suuliselt (s.h. telefoni teel), peab tervishoiuteenuse osutajal olema dokumentatsiooni juures sellekohane märkus koos ettepaneku edastamise aja ja isikuga, kellele ettepanek edastati.
3.3. Täidetakse õpilaste arvud. Tervishoiutöötaja võib osaleda tervisekasvatuslikus õpetamises ja juhendamises koostöös koolitervise meeskonnaga. Tervishoiutöötaja dokumenteerib teabe toimunud loengutest, rühmatöödest, juhendamistest või korraldatud üritustest, s.h loengu/juhendamise/ürituse programm või teema ja osalejate arvud (nimekirja alusel või osalenud klassid koos osalenud õpilaste arvuga).
3.4. Koolitoitu söövate õpilaste arv vastavas vanusegrupis on kooli juhtkonnal, kooli tervishoiutöötaja kasutab teavet kooli toitlustuse olukorra jälgimiseks ja ettepanekute tegemiseks kooli pidajale. Aruandesse esitatakse koolitoidu sööjate arv aruandeperioodi keskmise ajalise seisuga (s.t. koolitoidu sööjate arv 31. oktoobri seisuga I poolaasta aruandesse ja koolitoidu sööjate arv 31. märtsi seisuga II poolasta aruandesse).
3.5. Kooli tervisenõukogu olemasolu on vabatahtlik ning selle moodustamine tuleneb kooli meeskonna soovist. Kooli tervisenõukogu on vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni reeglitele olemas tervist edendavates koolides. Kooli tervishoiutöötaja on kooli tervisenõukogu liige, seega peab olema ülevaade kooli tervisenõukogu olemasolust.

OSA 4. Turvalise keskkonna tagamine
4.1. Arvestatakse koolitervishoiutöötaja osalemisel (s.h. korraldamisel osalemine) läbiviidud esmaabiõppusi. Tervishoiutöötaja dokumenteerib teabe toimunud esmaabi koolitusest ja praktilisest juhendamisest, s.h osalejate arvud (nimekirja alusel või osalenud klassid koos osalenud õpilaste arvuga).
4.2. Täidetakse vastavas vanusegrupis õpilaste arvud, kellel on aruandeperioodi jooksul kooli territooriumil toimunud vigastus või mürgistus, mis on registreeritud koolitervishoiutöötaja poolt.
4.3. Ettepanekud kooli pidajale vigastuste ennetamise jm osas - ettepanekute arv, ettepanekud on kirjalikult fikseeritud tervishoiutöötaja dokumentatsiooni juures (s.h. koosolekute protokollid koolis jm). Kui ettepanekud on edastatud suuliselt (s.h. telefoni teel), peab tervishoiuteenuse osutajal olema dokumentatsiooni juures sellekohane märkus koos ettepaneku edastamise aja ja isikuga, kellele ettepanek edastati.

OSA 5. Haiguste ennetamine ja õpilaste pöördumine
5.1. Täidetakse õpilaste arvud vastavas vanuserühmas. Arvestuse aluseks on õpilaste esmane pöördumine tervisealase kaebusega või nõustamiseks. Kaebuse või esmase nõustamise alusel kokkulepitud korduvad individuaalsed vastuvõtte ei arvestata. Näitab tervishoiutöötaja töökoormust õpilastel esinevate individuaalsete kaebuste ja juhtumite lahendamisel.
5.2. Täidetakse õpilaste arv vastavas vanuserühmas, kellele on aruandeperioodil teostatud riikliku immuniseerimiskava kohane vaktsineerimine.
Arvestuse aluseks on õpilasele vaktsineerimis(t)e teostamine aruandeperioodi jooksul. Kui õpilast aruandeperioodi jooksul vaktsineeritakse mitme erineva haiguse vastu või kui õpilast aruandeperioodi arvestuses vaktsineeritakse ühe haiguse vastu mitmel korral, on arvestuse aluseks õpilase vaktsineerimise teostamine olenemata vaktsineerimiste arvust (õpilane arvestatakse 1). Kui järgmisel aruandeperioodil tehakse õpilasele varasema perioodi vaktsineerimistsükli järgne vaktsineerimine, siis järgmise perioodi vaktsineerimise teostamine läheb arvestusse (õpilane arvestatakse 1).

OSA 6. Profülaktiliste läbivaatuste tulemused klasside lõikes
Täidetakse õpilaste arvud vastavas vanuserühmas. Täitmise aluseks on vastavalt koolitervishoiuteenuse tegevusjuhendile õpilaste profülaktiliste läbivaatuste tulemused. Esmaselt profülaktilise läbivaatuse käigus avastatud võimalike eeltoodud terviseprobleemide korral toimub lapsevanema või lapse teavitamine vajadusest minna erialaspetsialisti vastuvõtule ning vajadusel õpilasele eluviisi alase nõustamise läbiviimine.
6.1. Õpilaste arv, kes osalesid profülaktilisel läbivaatusel koolitervishoiu tegevusjuhendis toodud vanuserühmades ja korras.
6.2. Õpilaste arv, kes osalesid profülaktilisel läbivaatusel ja kellel ei registreeritud ühtegi terviseprobleemi.
6.3. Rühihäireid esinenud õpilaste arvu aluseks on rühi vaatlus- harjumuslik kehahoid seismisel, istumisel, liikumisel (s.o. pingevabalt seisva inimese üldpilt). Teostatakse lahtiriietatult 1m kauguselt, silmade kõrgusel, hästi valgustatud ruumis nii  tagant-, eest-, kui külgvaates. Rühihäired on mittepüsivad kehahoiud, mis kaovad selili-, kõhulilamangus (omandatud lülisamba moonutised ja haigusseisundid). Aruande arvestusse lähevad nii vanad kui uued rühihäirete juhud.
6.4. Nägemisteravuse langusega õpilaste arvu aluseks on nägemisteravuse tabelkontrolli tulemused. Arvestatakse nägemisteravuse langus alates alla 0,8 mõlema silmaga, s.h. arvestuse alla kuuluvad juba nägemislangusega õpilased. Aruande arvestusse lähevad nii vanad kui uued nägemislanguse juhud.
6.5. Arvestatakse eraldi nende õpilaste arv, kellel nägemislangus ei ole prillide või kontaktläätsede abil korrigeeritud.
6.6. Ülekaaluliste laste arv, mille määramise kriteeriumina arvestatakse:
7-9 aastased KMI (kg/m2) > 19
10-12 aastased KMI (kg/m2) >22
13-15 aastased KMI (kg/m2) >24
16-18 aastased KMI (kg/m2) >25
6.7. Alakaaluliste laste arv, mille määramise kriteeriumina arvestatakse:
7-9 aastased KMI (kg/m2) < 14
10-12 aastased KMI (kg/m2) <15
13-15 aastased KMI (kg/m2) <16
16-18 aastased KMI (kg/m2) <17
6.8. Kõrgenenud vererõhuga õpilaste arv vererõhu mõõtmise tulemuste alusel-  istuvas asendis puhkuse järgselt paremal käel. Kui vererõhk on normist kõrgem, siis teostatakse vererõhu mõõtmine kolmel erineval korral. Arvestuse aluseks on  keskmine. Kõrge vererõhu kriteeriumina arvestatakse:
7-9 aastased DVR > 80, SVR > 120
10-12 aastased DVR > 85, SVR > 130
13-15 aastased DVR > 85, SVR > 135
16-18 aastased DVR > 90, SVR > 140