Haiguste ennetamise kava 2006. aastaks

• südame-veresoonkonna haiguste ennetamine ja varajane avastamine;
• pahaloomuliste kasvajate varajane avastamine; 
• kodu- ja vaba aja vigastuste ja mürgistuste ennetamine;
• alkoholi tarbimisest põhjustatud tervisekahjustuste ennetamine;
• laste tervislikule arengule suunatud tegevus.

Prioriteetsete valdkondade all on kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga planeeritud järgmised haiguste ennetamise projektid ja tegevused:
Sotsiaalministeeriumi eesmärk 8. Tervislikud käitumisharjumused on suurenenud ja kroonilised haigused vähenenud hõlmab esimest 4 haigekassa prioriteeti. Selle valdkonna alla kuuluvad ennetusprogrammid “Südame-veresoonkonna haiguste ennetamise projekt”,  “Rinnavähi varajase avastamise projekt”, “Emakakaelavähi varajase avastamise projekt” ja “Osteoporoosi varajase avastamise projekt”.
Sotsiaalministeeriumi eesmärk 7. Paremad võimalused laste tervislikuks arenguks hõlmab haigekassa 5. prioriteeti. Selle valdkonna alla kuulub koolitervishoid ja ennetusprogrammid “Pärilike haiguste ennetamise projekt”, “Vastsündinute fenüülketonuuria ja hüpotüroosi skriining” ja “Noorte reproduktiivtervisealane nõustamine ja sugulisel levivate haiguste ennetamine”.

Koolitervishoid sotsiaalministri poolt kehtestatud korras

Koolitervishoiu eesmärgiks on jälgida õpilaste tervislikku seisundit, kujundada tervislikku eluviisi kooli personali ja õpilaste seas, ennetada õpilaste haigestumist ja krooniliste haiguste väljakujunemist, jälgida meditsiiniliselt põhjendatud õppekoormuse rakendamist ja tervisliku keskkonna loomist, osutada vajadusel arstiabi.
Koolitervishoiu sihtrühma suuruseks 2006. aasta I poolaastal on kuni 192 700 üldhariduskoolide õpilast ja põhikooli baasil õppivat kutseõppeasutuste õpilast. Koolitervishoiu sihtrühma suuruseks 2006. aasta II poolaastal on kuni 190 773 üldhariduskoolide ja põhikooli baasil õppivat kutseõppeasutuste õpilast (aluseks Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed).

Koolitervishoiuteenuse puhul on nii rahastamisel kui ka hinnas kaks osapoolt, millest üks osa – personali kulu, väikesemad meditsiinitarvikud ja ravimid on arvestatud haigekassa poolt tasutava hinna sisse, samas kui kabineti ruumid, sisustuse ja aparatuuri kulud kannab kooli omanik.

Koolitervishoiuteenuse täpsem sisu on kinnitatud 16. septembril 2004. a tunnustatud “Koolitervishoiuteenuse tegevusjuhendiga” (http://www.haigekassa.ee/raviasutusele/tervisedendus/kool/), mis on aluseks ka teenuse osutamisel nii 2005/2006 õppeaastal kui ka 2006/2007 õppeaastal.

Koolitervishoiuteenuse teenust osutatakse õppetöö toimumise ajal kooli pidajaga kooskõlastatud tööaja graafiku alusel.
Üle 600 õpilasega koolides peab olema tagatud teenuse osutamise kogu õppetöö toimumise ajal, arvestades tervishoiutöötaja tööajaks vähemalt 40 tundi nädalas ning alla 600 õpilasega koolides peab teenus olema tagatud õppetöö toimumise ajal, arvestades tervishoiutöötaja tööaja vastavalt kooli õpilaste arvule ja võttes arvestuse aluseks tööaja 40 tundi nädalas 600 õpilase kohta.

Koolitervishoiu raames viiakse läbi profülaktilised läbivaatused I klassi, III klassi, V klassi, VII klassi, IX klassi ja XII klassi õpilastele.

Õpilasel, lapsevanemal või õpilase seaduslikul esindajal on õigus pöörduda haigekassasse või Tervishoiuametisse (koos kontaktandmetega) ettepaneku või kaebusega koolitervishoiuteenuse osutaja tegevuse kohta.

“Südame-veresoonkonna haiguste ennetamise projekt aastateks 2002–2006”

Projekti eesmärgiks on 30–60-aastaste Eesti meeste ja naiste südame-veresoonkonna haiguste riskitegurite vähendamine ning sellega vereringeelundite haiguste suremuskordaja langus 100 000 elaniku kohta 5%  võrreldes 1999. aastaga (1999. a vereringeelundite haiguste suremuskordaja 100 000 elaniku kohta 700,5), hõlmates 2006. aasta lõpuks skriininguga 90% sihtrühma isikutest.
Südame-veresoonkonna haiguste ennetamise projekti raames uuritakse riskitegureid 30–60-aastastel tervetel inimestel. Võrreldes eelmise aastaga teostatakse enamus projekti läbi perearstikeskuste ning vähem läbi maakondade südamekabinettide.
Projektis osaleda antakse 2006. aastal võimalus kõigil perearstipraksistel, kokku on kavas uurida ligi 40 000 inimest. Osalejaid kutsuvad uuringutele osalevad perearstid, iga osalev perearst saab aastas läbi vaadata 50 oma nimistu liiget.
Perearsti või südamekabineti esmasel vastuvõtul tehakse arteriaalse vererõhu määramine, südame- veresoonkonna haiguste riski määramine, kolesterooli ja veresuhkru analüüs ning vajadusel ka elektrokardiograafia. Riskitegurite avastamisel kutsutakse mõne aja möödudes korduvale uuringule, vajadusel tehakse täiendavad uuringud ning kõrgema riski korral suunatakse edasi maakonna südamekabinetti või  konsultatiivsele vastuvõtule Tartu Ülikooli Kliinikumi Lipiidikeskuses; Põhja-Eesti Regionaalhaigla Südametervise üksuses või Tallinna Keskhaigla Südametervise keskuses.
Projektis osalevad maakondlikud südamekabinetid asuvad järgmistes tervishoiuasutustes: AS Ida-Tallinna Keskhaigla, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, AS Lääne- Tallinna Keskhaigla, SA Pärnu Haigla, Rapla Maakonnahaigla SA, Hiiumaa Haigla, Läänemaa Haigla, Kuressaare Haigla SA, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, Jõgeva Haigla, Viljandi Tervisekeskus AS, Valga Haigla AS, AS Põlva Haigla, Lõuna-Eesti Haigla AS, SA Ida- Viru Keskhaigla, Narva Haigla SA, Rakvere Haigla, Järvamaa Haigla AS.
2006. aastal pööratakse enam tähelepanu meeste riskitegurite uuringutele, seades eesmärgiks vähemalt 40% ulatuses meeste osalemist riskitegurite uuringutest.
Projekti juhtiv asutus on Eesti Kardioloogide Selts.

“Rinnavähi varajase avastamise projekt aastateks 2002–2006”

Projekti eesmärgiks on rinnavähihaigete 5a. elulemuse tõus 10% (Eesti Vähiregistri 1998. a andmetel on 5. a elulemus 60%) ja varajases arengustaadiumis avastatud rinnavähkide osakaalu tõus 25% uuritaval sihtrühmal (Eesti Vähiregistri andmetel 1998. a 39,3%), hõlmates 2006. aastaks skriininguga 60% sihtrühmast.
Rinnavähi varajase avastamise projektis on 2006. aastal sihtrühmaks 23 000 50–59-aastast naist.
Uuringute läbiviimiseks on rakendunud kutsete süsteem, mille eesmärgiks on teha uuring võimalikult võrdselt kättesaadavaks. Kutse saadetakse naistele haigekassa poolt ning see sisaldab tervishoiuasutuse telefoni, kuhu ennast uuringuks registreerida saab. Kutsed saadetakse 1948, 1949, 1951, 1952, 1956 ja vajadusel täiendavalt 1946 aastal sündinud naistele.
Posti teel saadetakse Haigekassa poolt nimeline kutse, kus on märgitud aeg ning koht, kuhu peab registreeruma uuringul osalemiseks. Kutsutute nimekirja koostab haigekassa ravikindlustuse andmekogu alusel. Kutsel on kirjas asutuse registreerimise telefoninumber, kuhu helistades saab uuringuaja kinni panna. Uuring on neile tasuta. Kutsega on kaasas infoleht, kus selgitatakse uuringu läbiviimise üksikasju. Kutse teisel poolel on kutse teksti venekeelne tõlge. Kutsele lisatavad andmed – nimi, elukoht ning uuringut teostav asutus, s.h. registreerimistelefon ei ole täiendavalt trükitud vene keelsele tõlkele. Infoleht on samuti kahes keeles.
Ennetusprojekti raames tehakse naisele mammograafia mõlemast rinnast ning vajadusel kutsutakse naine tagasi täiendavatele uuringutele.
Projektis osalevad tervishoiuasutused: OÜ Mammograaf, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum.
Uuringute kättesaadavuse tagamiseks on töös ka OÜ Mammograafi liikuv mammograafiabuss – selle kaudu saavad uuringutel osaleda ka maapiirkondade naised, kellele Tallinnasse, Tartusse või Pärnusse sõit oleks liiga kauge ja kulukas. 2006. aastal peaks liikuv mammograaf jõudma kõigisse maakondadesse.
Täpsema ülevate saab “Rinnavähi sõeluuringu tegevusjuhendist”, mis on kättesaadavaks haigekassa kodulehel: http://www.haigekassa.ee/raviasutusele/ravijuhendid/andmebaas/.

Projekti koordineerib SA Eesti Vähi Sõeluuringud.

“Emakakaelavähi varajase avastamise projekt 2003–2007”

Projekti eesmärgiks on emakakaelavähihaigete 5a. elulemuse tõus 10% (Eesti Vähiregistri 1998. a andmetel on 5. a elulemus 60%) ja varajases arengustaadiumis emakakaelavähkide osakaalu tõus 20% uuritaval sihtrühmal, hõlmates 2007. aastaks skriininguga eelkõige need riskirühma naised, kes ei ole viimaste aastate jooksul naistearsti kontrolli läbinud.
Projekti raames tehakse naisele ämmaemanda poolt güneko-tsütoloogiline uuring. Uuringu läbiviimisel ei teostata naise günekoloogilist läbivaatust.
Planeeritud sihtrühma suuruseks 2006. aastal on 16000 naist vanuses 30-45 (peamiselt 35-40) aastat. 2006 aastal saadetakse Eesti Haigekassa posti teel koju kutse 1961, 1966, 1971 ja vajadusel täiendavalt 1956 aastal sündinud ravikindlustust omavatele naistele, kelle viimase aasta jooksul ei ole teostatud PAP testi.
Selline tegevus annab võimaluse pöörata rohkem tähelepanu nendele naistele, keda pole uuritud emakakaelavähi suhtes või kes ei ole pikka aega käinud naistearstide vastuvõtul. Lisatakse ka infoleht emakakaelavähi sõeluuringu vajalikkuse kohta. Kutsele märgitakse aeg ja telefoninumber, kus on võimalik uuringule registreeruda.
Uuringus osalenud naisi teavitatakse uuringutulemuste kohta kirjalikult. Lisatakse edasised soovitused emakakaela jälgimiseks ja patoloogia esinemisel emakakaela täiendavateks uuringuteks.
Projektis osalevad tervishoiuasutused: AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Lääne- Tallinna Keskhaigla, AS Fertilitas, Lasnamäe Tervisekeskus AS, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, Jõgeva Haigla, Piiri 2, Viljandi Maakonna Haigla, AS Põlva Haigla, Valga Haigla AS, AS Lõuna-Eesti Haigla, SA Pärnu Haigla, Rapla Maakonnahaigla SA, Kuressaare Haigla SA, Hiiumaa Haigla, Läänemaa Haigla, SA Narva Haigla, SA Ida- Viru Keskhaigla, Järvamaa Haigla AS, Rakvere Haigla.
Täpsema ülevaate annab “Emakakaelavähi varajase avastamise projekti tegevusjuhis”, mis on kättesaadav haigekassa kodulehel: http://www.haigekassa.ee/raviasutusele/ravijuhendid/andmebaas/.
Projekti koordineerib SA Eesti Vähi Sõeluuringud.

“Osteoporoosi varase avastamise projekt 2002–2006”

Projekti eesmärgiks on osteoporoosist tingitud luumurdude vähenemine põletikulisi reumaatilisi haigusi põdevatel patsientidel 25% ja rinnavähki põdenud patsientidel (aastas ca 1200 osteoporoosist tingitud luumurdu, Bela Adojaan et al Tartu 2001), hõlmates 2006. aastaks 90% pikaajalist glükokortikosteroidravi saanud patsientidest.
Projektis osalema suunavad patsiendid nende raviarstid (reumatoloogid). Projekti raames tehakse luutiheduse uuringud ning vajadusel määratakse ravivõimlemisseansid kuni 1500-le patsiendile.
Projektis osalevad tervishoiuasutused: AS Ida-Tallinna Keskhaigla, Pärnu Haigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum.
Projekti koordineerib Eesti Reumaliit.

“Noorte reproduktiivtervisealane nõustamine ja sugulisel teel levivate haiguste ennetamise projekt 2002–2006”

Projekti eesmärgiks on Eesti noorte hea reproduktiivtervis, mis väljendub legaalselt indutseeritud abortide arvu languses 25% (Eesti Sünni- ja raseduskatkestuse andmekogu andmetel 1999. a 14 503), s.h. teismeliste 15–19 raseduste arvu languses ning sugulisel teel levivatesse haigustesse esmashaigestumuse languses 10% (Eesti Meditsiinistatistika büroo 1999. a andmetel sugulisel teel levivate haiguste esmasjuhtude arv 9606), s.h. vanuserühmas 20–24, hõlmates noortekeskuste teenustega 2006. aastaks 28 000 noort, s.h. 20% esmaseid pöördumisi ja 10% noormeeste pöördumisi.
Noorte reproduktiivtervise projekti raames on töös peaaegu kõigis maakondades noorte nõustamiskeskused, aastal 2006 on keskustesse planeeritud kokku 26 000 visiiti. Keskustes on võimalik noortel kontrollida sugulisel teel leviva haiguse kahtlust ja saada seksuaaltervise alast nõu, esmasel külastuste eesmärgiks on ka rasestumisvastaste vahendite määramine, ent pidevad rasestumisvastaste vahendite tarvitajad peaks korduvad retseptid saama oma perearsti kaudu.
Projektis osalevad järgmised tervishoiuasutused: AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Noorte Nõustamiskeskus, AS Ida-Tallinna Keskhaigla Noorte Nõustamiskeskus, OÜ Tartu Noorte Nõustamiskeskus, OÜ Seksuaaltervise Kliinik, OÜ KLV Arstikabinet Pärnu Noorte Nõustamiskeskus, Erapolikliinik PRAXIS OÜ Rapla Noorte Nõukoda, OÜ Tartu Noorte Nõustamiskeskus, SA Läänemaa Haigla Haapsalu Noorte Nõustamiskabinet, AS Hanvar Kuressaare Noorte Nõustamiskabinet, Viljandi Maakonna Haigla Viljandi Noorte Nõustamiskeskus, Elva Haigla Noorte Nõustamiskeskus, AS Põlva Haigla Põlva Noortekabinet, FIE Minni Tarum (Jõgeva), AS Lõuna-Eesti Haigla Võrumaa Noorte Nõustamiskabinet, OÜ Ida-Virumaa Noorte Nõustamiskeskus, OÜ Ciconia Rakvere Noorte Nõustamiskeskus, AS Järvamaa Haigla Noorte Nõustamiskabinet ja OÜ Promelauks Narva Noorte Nüustamiskabinet.
Vähene on olnud siiani noormeeste pöördumine, keskuste külastajatest on noormehi vaid 3–4%. Ka 2006. aastal pööratakse tähelepanu enam noormeeste teavitamisele ja esmastele nõustamiskeksuste külastajatele. Noorte nõustamiskeskuste töö tutvustamine õpilastele toimub koostöös teiste seksuaalkasvatuse projektidega ja heaks võimaluseks küsida anonüümset nõu on ka sel aastal kodulehekülje www.amor.ee vahendusel.
Projekti koordineerib Eesti Seksuaaltervise Liit.

“Vastsündinute fenüülketonuuria ja hüpotüreoosi skriiningu projekt 2003–2007”

Projekti kaugeesmärgiks on fenüülketonuuria (FKU) ja hüpotüreoosi (HT) hilisest avastamisest tingitud püsivate tervisekahjustuste püsiv langus aastaks 2007. Lähieesmärgiks on tõsta FKU ja HT skriininguga hõlmatus 99%-ni (2001. a 98,6%) ning ennetada seeläbi FKU või HT hilisest avastamisest tingitud ajukahjustusi ja invaliidistumist ning ohjata FKU haigete patsientide fenüülalaniini tase.
Projekti raames tehakse kõigile vastsündinutele hormoonide, AFP- ja HCG ja fenüülalaniini uuring, Normist erineva leiu puhul vajadusel ka korduvuuringud.

Projekti koordineerib Eesti Biokeskus. 

“Pärilike haiguste ennetamise projekt 2003–2007: sünnieelne diagnostika kromosoomihaiguste vältimiseks”

Projekti kaugeesmärgiks on pärilike kromosoomihaiguste, eelkõige s. Downi sünnisageduse langus 5% aastaks 2007. Programmi lähieesmärgiks on hõlmata loote kromosoomiuuringuga üle 65% vanuseriskiga rasedatest (rasedad vanuses alates 37 eluaastat ja üle selle) ning sõeltestiga riskirühma selgitamiseks nooremas vanuserühmas 75% rasedatest.
Kuna amniotsenteesi puhul on tegemist invasiivse protseduuriga, mille teostamine on kuluefektiivne vaid selgelt väljendunud riski puhul ning mis võib samuti olla ka riskiks raseduse katkemisele, on oluline selgelt defineeritud kriteeriumide järgimine.

Sünnieelse diagnostika (loote kromosoomi- või geeniuuring) sihtrühmaks on kõik rasedad naised, kellel on kõrgenenud risk loote pärilikule haigusele. Näidustused on loetletud “Sünnieelse diagnostika (SeD) metoodilises juhendis” (ENS Teataja nr.24, märts 2005):
1) Raseda vanus 37 aastat ja enam.
2) Ultraheliuuringul leitud loote väärarend.
3) I trimestri ultraheliskriiningu ja/või I ja II trimestri seerumskriiningu positiivne tulemus.
4) Ühel vanematest esineb kromosoomide struktuurne muutus.
5) Kromosoomipatoloogia eelmisel lapsel.
6) Ioniseeriva kiiguse või tsütotoksilise ravi toime ema ja isa sugurakkudele või embrüole/lootele raseduse alguses.
7) Pärililikud X-liitelised haigused perekonnas, kui geenidiagnostika pole võimalik (loote soo määramiseks).
8) Geenihaigused perekonnas (kui on olemas test haiguse sünnieelseks diagnostikaks).

Aastaks 2006 on planeeritud sihtrühmaks 1580 naist. Sünnieelse diagnostika uuringutele suunab rasedat jälgiv günekoloog või perearst. Naisele tehakse ultraheliuuring ja kromosoomianalüüs ning vajadusel täiendavad uuringud.
Projektis osalevad tervishoiuasutused on AS Nova Vita Kliinik ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Projekti koordineerib Eesti Inimesegeneetika Ühing.

“Vastsündinute kuulmise skriining 2004–2008”

Projekti kaugeesmärgiks on kuulmishäirete hilisest avastamisest tingitud vaimse tervise alaarengute püsiv langus aastaks 2008. Lähieesmärgiks on hõlmata skriininguga üle 90% vastsündinutest aastaks 2008 ning ennetada seeläbi kuulmishäirete hilisest avastamisest tingitud vaimse tervise alaarengut, määrates kuulmislävi hiljemalt 3 elukuuks ja alustades rehabilitatsiooni hiljemalt 6 elukuuks.
Projekti algatamiseks on asjaolu, et kaasasündinud kuulmispuude esinemissagedus Eestis on oluliselt kõrgem kui Lääne-Euroopas, samal ajal avastatakse kuulmispuue Eestis väga hilja. Kuulmispuude varase avastamise ja õigeaegse interventsiooni kuluefektiivsus on kõrge, kulud uuringuteks tasuvad end ära erihariduses- ja sotsiaalabis kokkuhoitud ressurssides. Projekti sihtrühmaks on vastsündinud, aastal 2006 suuremates sünnitushaiglates ja vastsündinute intensiivraviosakonnas viibinud 11 000 last. Vastsündinule tehakse otoakustiliste emissioonide uuring ning vajadusel täiendavad uuringud.
Projektis osalevad tervishoiuasutused: AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, AS Ida- Tallinna Keskhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, alates II kvartalist ka Pärnu Haigla ja alates II poolaastast Viljandi Maakonnahaigla ja SA Ida- Viru Keskhaigla.
Projekti koordineerib Eesti Kõrva-Nina-Kurguarstide ja Pea- ja Kaelakirurgide Selts.
Haiguste ennetamise projektide eelmiste aastate tulemustest saab ülevaate: http://www.haigekassa.ee/raviasutusele/tervisedendus/ennetus/.