Haiguste ennetamise kava 2004. aastaks

• südame- veresoonkonna haiguste ennetamine
• kodu- ja vaba aja vigastuste ja mürgistuste ennetamine
• pahaloomuliste kasvajate ennetamine
• vaimse tervise probleemide ennetamine
• nakkushaiguste ennetamine, seal hulgas sugulisel teel levivate haiguste osas.

Uuest ravikindlustuse seadusest lähtuvalt toimub alates 2002. aastast haiguste ennetamine sihtotstarbeliste projektidena. Lisaks on haiguste ennetamine osa perearsti ning kooliõe ja -arsti tööst.

Haiguste ennetamisele 2004. aastaks planeeritav eelarve on 64 miljonit krooni, mis moodustab 1% kogu ravikindlustuse eelarvest. Haiguste ennetamise eelarve suurenes võrreldes 2003. aastaga 12 miljonit ning see on tingitud eelkõige koolitervishoiuteenuse hinna muudatusest.

Koolitervishoid sotsiaalministri poolt kehtestatud korras

Koolitervishoiu eesmärgiks on jälgida õpilaste tervislikku seisundit, kujundada tervislikku eluviisi kooli personali ja õpilaste seas, ennetada õpilaste haigestumist ja krooniliste haiguste väljakujunemist, jälgida meditsiiniliselt põhjendatud õppekoormuse rakendamist ja tervisliku keskkonna loomist, osutada vajadusel arstiabi.

Koolitervishoiuteenuse osutamise sihtrühma arv 2004. aastaks on planeeritud I poolaastaks kuni 191360 õpilast ja II poolaastaks kuni 181 883 õpilast.

Koolitervishoiuteenuse osas suurenes planeeritav eelarve üle 14 miljoni krooni, see on tingitud eelkõige kulupõhise hinnaarvestuse rakendumisest. 2004.aastaks on koolitervishoiuteenuse katteks planeeritud ca 33 miljonit krooni, , s.t. 16 krooni ühe õpilase kohta kuus 11 kuul aastas. Koolitervishoiuteenuse osutajatest eelistatakse iseseisva õendusabi pakkujaid seoses kooliarsti/perearsti ülesannete dubleerimise vähendamise vajadusega.

Koolitervishoiuteenuse puhul on nii rahastamisel kui ka hinnas kaks osapoolt, millest üks osa – personali kulu, väikesemad meditsiinitarvikud ja ravimid on arvestatud Haigekassa poolt tasutava hinna sisse, samas kui kabineti ruumid, sisustuse ja aparatuuri kulud kannab kooli omanik. Vastavalt Sotsiaalministeeriumi, Haigekassa ja erialaseltside kokkuleppele on kuluarvestuse aluseks täiskohaga töötav õde 700 lapse kohta ja täiskohaga töötav arst 3500 lapse kohta.  Kui koolitervishoiuteenust osutab iseseisev õde, on tasumise aluseks piirhinnast koefitsient 0,8.

Sellest õppeaastast rakendus elektrooniline koolitervishoiuteenuse tegevusaruanne ning koostöös Eesti Õdede Liiduga on esimesel poolaastal plaanis töötada välja koolitervishoiuteenuse tegevusjuhend.

 “Rinnavähi varajase avastamise projekti aastateks 2002-2006” eesmärgiks on rinnavähihaigete 5a. elulemuse tõus 10% (Eesti Vähiregistri 1998.a. andmetel on 5.a. elulemus 60%) ja varajases arengustaadiumis rinnavähkide osakaalu tõus 25% uuritaval sihtrühmal (Eesti Vähiregistri andmetel 1998.a. 39,3%), hõlmates 2006.aastaks skriininguga 60% sihtrühmast. Rinnavähi varajase avastamise projektis on 2004.aastal sihtrühmaks 18500 45-59 aastast naist. Uuringute kättesaadavuse tagamiseks on töös ka liikuv mammograafiabuss – selle kaudu saavad uuringutel osaleda ka maapiirkondade naised, kellele Tallinnasse, Tartusse või Pärnusse sõit oleks liiga kauge ja kulukas. 2004. aastal peaks liikuv mammograaf jõudma kõigisse maakondadesse. Uuringute läbiviimiseks on rakendunud kutsete süsteem, mille eesmärgiks on teha uuring võimalikult võrdselt kättesaadavaks. Kutse saadetakse naistele Haigekassa poolt ning see sisaldab tervishoiuasutuse telefoni, kuhu ennast uuringuks registreerida saab. Projekti koordineerib SA Eesti Vähifond.

Projektis osales 2003.aastal 17 486 naist, neist tagasikutsutute osa oli 4,11%. Projekti 2003.aasta tulemused selguvad lähikuudel, ent 2002. aasta tulemusena avastati 6,5 rinnavähi juhtu uuritud 1000 naise kohta, neist enamus varajases staadiumis (98-st 70 ehk 71 %).

“Emakakaelavähi varajase avastamise projekti aastateks 2003-2007” eesmärgiks on emakakaelavähihaigete 5a. elulemuse tõus 10% (Eesti Vähiregistri 1998.a. andmetel on 5.a. elulemus 60%) ja varajases arengustaadiumis emakakaelavähkide osakaalu tõus 20% uuritaval sihtrühmal, hõlmates 2007. aastaks skriininguga eelkõige need riskirühma naised, kes ei ole viimaste aastate jooksul naistearsti kontrolli läbinud. Planeeritud sihtrühma suuruseks 2004. aastal on 10000 naist vanuses 25-54 aastat. Projekti viiakse ellu läbi naistenõuandlate, uuringutel osalemise võimalustest teavitatakse naisi läbi tervishoiuasutuste ja meedia. Projekti koordineerib SA Eesti Vähifond.

Projektis osales 2003. aastal 2808 naist, uuritutel leiti erinevaid haigusseisundeid kokku 187 juhul (7,33%), s.h. emakakaelavähki 7 juhul.

Koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudiga on algatatud töörühma tegevus, kelle ülesandeks on arendada vähi varajase avastamise uuringute läbiviimise metoodikat ja korralduse skeemi, et aastast 2005 oleks võimalik alustada vähiennetuse tegevust rahvusvaheliselt võrreldavate sõeluuringutena.

“Südame-veresoonkonna haiguste ennetamise projekti aastateks 2001-2006” eesmärgiks on Eesti 30-60 aastaste meeste ja naiste südame-veresoonkonna haiguste riskitegurite vähendamine ning sellega vereringeelundite haiguste suremuskordaja langus 100 000 elaniku kohta 5% (1999.a vereringeelundite haiguste suremuskordaja 100 000 elaniku kohta 700,5), hõlmates 2006. aasta lõpuks skriininguga 50% sihtrühma isikutest.

Südame-veresoonkonna haiguste ennetamise projekti raames uuritakse riskitegureid 30-60 aastastel tervetel inimestel. Võrreldes eelmise aastaga teostatakse enamus projekti läbi perearstikeskuste ning vähem läbi maakondade südamekabinettide. Projektis osaleb 2004. aastal 200 perearstipraksist, kokku on kavas uurida 16500 inimest. Osalejaid kutsuvad uuringutele osalevad perearstid, iga osalev perearst peaks aastas läbi vaatama 70 oma nimistu liiget. Vajadusel kutsutakse patsient korduvale vastuvõtule või suunatakse edasi kas maakonna südamekabinetti või Tallinnas ja Tartus asuvasse Lipiidikeskusesse. 2004. aastal pööratakse enam tähelepanu meeste riskitegurite uuringutele, seades eesmärgiks vähemalt 40% ulatuses meeste osalemist riskitegurite uuringutest. Projekti koordineerib SA Tartu Ülikooli Kliinikum.

Südame-veresoonkonna haiguste ennetamise projektis osalevate perearstide loetelu

Projektis osales 2003. aastal 10986 inimest, tulemused selguvad lähiajal. 2002.aastal uuringutel osalenute keskmine vanus oli 45,8 aastat, neist 34% mehi ja 66% naisi. 2002.aasta tulemused on näidanud küllalt kõrget südame- veresoonkonna haiguste riskitegurite taset. Keskmine KMI oli 26,1, vererõhk 137/ 85 mm Hg,  kolesteroolitase – 5,9 mmol/l. Eeltoodud näitajate mõjustamist alustatakse eelkõige nõustamisega eluviisi muutuste osas, vajadusel alustada ravi.

Projekti “Noorte reproduktiivtervisealane nõustamine ja sugulisel levivate haiguste ennetamine 2002-2006” eesmärgiks on eesti noorte hea reproduktiivtervis, mis väljendub legaalselt indutseeritud abortide arvu languses 25% (Eesti Sünni- ja raseduskatkestuse andmekogu andmetel 1999.a. 14503), s.h. teismeliste 15-19 raseduste arvu languses ning sugulisel teel levivatesse haigustesse esmashaigestumuse languses 10% (Eesti Meditsiinistatistika büroo 1999.a. andmetel sugulisel teel levivate haiguste esmasjuhtude arv 9606), s.h. vanuserühmas 20-24, hõlmates noortekeskuste teenustega 2006. aastaks 28000 noort, s.h. 20 % esmaseid pöördumisi ja 10% noormeeste pöördumisi.

Noorte reproduktiivtervise projekti raames on töös peaaegu kõigis maakondades noorte nõustamiskeskused, aastal 2004 on keskustesse planeeritud kokku 24000 visiiti. Keskustes on võimalik noortel kontrollida sugulisel teel leviva haiguse kahtlust ja saada seksuaaltervise alast nõu, enamus külastustest on aga seotud rasestumisvastaste vahendite määramisega. Vähene on olnud siiski noormeeste pöördumine, keskuste külastajatest on noormehi vaid 4%. 2003. aastal oli projekti arendussuunaks teenuse tutvustamine eelkõige vene keelt kõnelevate noorte hulgas, 2004. aastal pööratakse tähelepanu enam noormeeste teavitamisele.

Noorte nõustamiskeskuste töö tutvustamine õpilastele toimub koostöös teiste seksuaalkasvatuse projektidega ja heaks võimaluseks küsida anonüümset nõu on ka sel aastal kodulehekülje www.amor.ee vahendusel. Projekti koordineerib Eesti Pereplaneerimise Liit.

Aastal 2003 külastas keskuseid 22 189 (sh. 82 ravikindlustuseta) noort, neist esmaste pöördumiste osakaal  oli 17 %. Noortekeskuste külastajatest 88% õpilased ja üliõpilased, 78% eestlased ja 22% teised rahvused.

2003.a. teostati 2451 gonorröa analüüsi (neist positiivseid 57 e. 2,4%), 4430 klamüüdia analüüsi (neist positiivseid 466 e 11,8%), 703 süüfilise analüüsi (neist positiivseid 0), 5091 trihhomonoosi analüüsi (neist positiivseid 230 e 4,7%) ja 734 HIV-uuringut (5 positiivset e 0,7 %). Lisaks diagnoositi genitaalherpest 29 ja HPV viirust 127 juhul. Sotsiaalministeeriumi andmetel registreeriti 2003. aastal STLH esmashaigestumuse langust võrreldes 2002. aastaga, samuti on vähenenud teismeliste (kuni 19-aastaste) abortide ja teismeliste sünnituste arv.

 “Osteoporoosi varajase avastamise projekti 2002-2006 ” eesmärgiks on osteoporoosist tingitud luumurdude vähenemine põletikulisi reumaatilisi haigusi põdevatel või rinnavähki põdenud patsientidel 25% (aastas ca 1200 osteoporoosist tingitud luumurdu, Bela Adojaan et al Tartu 2001), hõlmates 2006. aastaks 90% pikaajalist glülokortikosteroidravi saanud või rinnavähki põdenud patsientidest.

Osteoporoosi varajase avastamise projekt on eelnevatest oluliselt väikesema mahuga, see on seotud eelkõige spetsiifilise riskirühmaga. 2004. aastal on plaanis luutiheduse uuringutega hõlmata 2000 reumaatiliste põletikuliste haigustega patsiente aga ka rinnavähki põdenud patsiente. Uuringule suunavad patsiente nende raviarstid. Projekti koordineerib SA Ida- Tallinna Keskhaigla.

2002. aasta tulemusena oli suurem osa, 89% uuritud patsientidest naised. Uuritud patsientidel avastati osteoporoos 35%-l juhtudest ja osteopeenia 39%-l juhtudest. Projektis toimub patsientide eluviisi nõustamine, koostatakse ennetavate meetmete plaan, s.h. vitamiinilisandite ja ravivõimlemise soovitus ning vajadusel määratakse osteoporoosi ravi.

“Pärilike haiguste ennetamise projekti 2003-2007” eesmärgiks on pärilike kromosoomihaiguste, eelkõige Down’i sünnisageduse langus 5% aastaks 2007, selleks hõlmata aastal 2003 loote kromosoomiuuringuga üle 55 % vanuseriskiga rasedatest (rasedad vanuses alates 37 eluaastat) ning sõeltestiga riskirühma selgitamiseks nooremas vanuserühmas 40% rasedatest.

Sünnieelse diagnostika tulemusena on Eestis jäänud sündimata 40 Down’i tõvega last, rasedused katkestati ja välditi haigete laste sünd. Projekti vanuseline piir 37 aastat on heaks kiidetud Eesti Naistearstide Seltsi poolt, samuti analüüsitakse põhjalikult nooremas vanuserühmas rasedate II trimestril vereseerumi sõeltestil avastatud riskirühma. Sünnieelse diagnostika uuringutele suunab rasedat jälgiv günekoloog või perearst. Aastaks 2004 on planeeritud sihtrühmaks 1330 naist. Projekti koordineerib SA Tartu Ülikooli Kliinikum.

2003 aastal tehti ühtekokku 1133 geneetilist uuringut loote kromosoomihaiguste diagnostikaks. Neist 676 vanuseriski tõttu, 369 seerumskriiningu näidustusel ja 88 muudel põhjustel. Loote kromosoomianomaalia leiti  40 juhul e. 3,5 %-l uuritutest.

“Vastsündinute fenüülketonuuria ja hüpotüroosi skriiningu 2003-2007” projekti eesmärgiks on fenüülketonuuria (FKU) ja hüpotüroosi (HT) hilisest avastamisest tingitud püsivate tervisekahjustuste püsiv langus aastaks 2007. Lähieesmärgiks on tõsta FKU ja HT skriininguga hõlmatus 99%-ni (2001.a. 98,6%) ning ennetada seeläbi FKU või HT hilisest avastamisest tingitud ajukahjustusi ja invaliidistumist ning ohjata FKU haigete patsientide fenüülalaniini tase. Sihtrühma moodustavad kõik vastsündinud lapsed. Uuringud võetakse rutiinselt ning analüüsitakse Tartu Ülikooli Kliinikumi Ühendlabori Molekulaardiagnostika Keskuses. Fenüülketonuuria esinemissagedus Eestis on ligikaudu 1:6000 ja kaasasündinud hüpotüroosi esinemissagedus ligikaudu 1:4000.

“Immuunoprofülaktika riikliku programmi nakkushaiguste vältimiseks” täitmiseks B-hepatiidi vaktsineerimine lõpetatakse 2004.a. I poolaastal 1991. aastal sündinud lastel. Kooliõpilaste vaktsineerimine teostatakse läbi koolitervishoiu ja perearstide. Lisaks vaktsineeritakse 200 arstiteaduskonna tudengit, vaktsineerimine teostatakse kas Tartu Ülikooli Nakkushaiguste Keskuses või üliõpilaste perearstide poolt.

Pilootprojektina on arendamisel 2004. aasta II poolaastast vastsündinute kuulmise uuringud. Selle algatamiseks on asjaolu, et kaasasündinud kuulmispuude esinemissagedus Eestis on oluliselt kõrgem kui Lääne-Euroopas, samal ajal avastatakse kuulmispuue Eestis väga hilja. Kuulmispuude varase avastamise ja õigeaegse interventsiooni kuluefektiivsus on kõrge,  kulud uuringuteks tasuvad end ära erihariduses- ja sotsiaalabis kokkuhoitud ressurssides.  Projekti sihtrühmaks on vastsündinud, aastal 2004 kolmes suuremas sünnitushaiglas ja kahes vastsündinute intensiivraviosakonnas viibinud 6500 last. Enne projekti käivitamist töötatakse välja läbiviimise täpsed juhised, s.h. lapsevanemate teavitamise ja nõustamise süsteem. Projekti koordineerib SA Tartu Ülikooli Kliinikum.