Haiguste ennetamise kava 2003. aastaks

• südame- veresoonkonna haiguste ennetamine
• kodu- ja vaba aja vigastuste ja mürgistuste ennetamine
• pahaloomuliste kasvajate ennetamine
• vaimse tervise probleemide ennetamine
• nakkushaiguste ennetamine, seal hulgas sugulisel teel levivate haiguste osas.

2002. aastast alustas Haigekassa koordineeritud sihtotstarbeliste haiguste ennetamise projektide finantseerimisega. Lähtuvalt ravikindlustuse seaduse jõustumisest toimub aastal 2003 haiguste ennetamises üleminek sihtotstarbeliste projektide rahastamisele.

2003.a. haiguste ennetamise projektid ja arstlikud tegevused kinnitati Eesti Haigekassa juhatuse 13. novembri 2002.a. otsusega nr. 196. Haiguste ennetamise tegevuste planeerimisel lähtutakse õigusaktidega Haigekassale pandud kohustustest, tervishoiustatistika viimase 10 aasta näitajatest, tõenduspõhisusest, eeldatavast tulemuslikkusest, sihtrühma võimalikult täpsest määratlusest, suurusest ja kättesaadavusest, kasutatavate meetodite kuluefektiivsusest, teenuste võrdsest kättesaadavusest Eesti Haigekassa piirkondade kindlustatutele ning võimalikust mõjust Eesti Haigekassa vastava valdkonna kuludele.

Südame- veresoonkonna haiguste ennetamine

Projekti “Südame-veresoonkonna haiguste ennetamise projekt aastateks 2001-2006”

eesmärgiks on Eesti 30-60 aastaste meeste ja naiste südame-veresoonkonna haiguste riskitegurite vähendamine ning sellega vereringeelundite haiguste suremuskordaja langus 100 000 elaniku kohta 5% (1999.a vereringeelundite haiguste suremuskordaja 100 000 elaniku kohta 700,5), hõlmates 2006. aasta lõpuks skriininguga 50% sihtrühma isikutest.

“Südame-veresoonkonna haiguste ennetamise projekti” 2002.a. 9 kuu tulemusena avastati südame-veresoonkonna haiguste riskitegurid (hüpertensioon, hüperlipideemia, hüperglükeemia) uuritutest ca igal viiendal naisel ja igal neljandal mehel. Projekti 9 kuuga hõlmati 75% aastasest planeeritud sihtrühmast, teostati 8742 skriiningvisiiti,  lisaks 2394 korduvat visiiti ja 188 konsultatiivset visiiti, planeeritud 100-st perearstipraksisest osales projektis 81. Projekti sihtrühm suureneb 11655-lt 15 000-le (180 perearstikeskust). Võrreldes 2002. aastaga teostatakse enamus projekti läbi perearstikeskuste ning vähem läbi maakondade südamekabinettide.

Kodu- ja vaba aja vigastuste ja mürgistuste ennetamine

Projekti “Osteoporoosi varane avastamine” eesmärgiks on osteoporoosist tingitud luumurdude vähenemine põletikulisi reumaatilisi haigusi põdevatel või rinnavähki põdenud patsientidel 25% (aastas ca 1200 osteoporoosist tingitud luumurdu, Bela Adojaan et al Tartu 2001), hõlmates 2006. aastaks 90% pikaajalist glülokortikosteroidravi saanud või rinnavähki põdenud patsientidest. “Osteoporoosi varase avastamise projekti” sihtrühma lisanduvad aastal 2003 vahetult rinnavähki põdenud menopausis naised. Projekt on 2002. aasta 9 kuuga hõlmanud 30% planeeritud sihtrühmast, 599 inimest. Projektiga hõlmatakse 2003. aastal  500 riskirühma liiget enam võrreldes 2002. aastaga.

Pahaloomuliste kasvajate ennetamine

Projekti “Rinnavähi varajase avastamise projekt aastateks 2002-2006” eesmärgiks on rinnavähihaigete 5a. elulemuse tõus 10% (Eesti Vähiregistri 1998.a. andmetel on 5.a. elulemus 60%) ja varajases arengustaadiumis rinnavähkide osakaalu tõus 25% uuritaval sihtrühmal (Eesti Vähiregistri andmetel 1998.a. 39,3%), hõlmates 2006. aastaks skriininguga 60% sihtrühmast.

“Rinnavähi varajase avastamise projekti” tulemusena avastati 2002.a. 9 kuul 68 rinnavähi juhtu, neist 84% varajases staadiumis. Projekti hõlmas 9 kuuga 70% planeeritud sihtrühmast, uuringud teostati 10 473 naisele. Avastatavus on 6,5 juhtu 1000 uuritu kohta, mis on kooskõlas Euroopa juhistega mammograafilise uuringu kvaliteedi kohta. Projekti sihtrühma suurus suureneb 2003.aastal 15 000-lt 17500-le. Aastal 2003 on seoses liikuva mammograafi tööga plaanis suurendada eelkõige maapiirkondade hõlmatust skriininguga.

“Emakakaelavähi varajase avastamise projekti” planeeritud sihtrühma suuruseks on 8000 naist vanuses 25-55 aastat. Projekti viiakse ellu läbi naistenõuandlate ja käivitumisaastal on plaanis pilootprojektina tegevus teostada Ida-Virumaa, Harju ja Tartu piirkonnas.

Nakkushaiguste ennetamine, seal hulgas sugulisel teel levivate haiguste osas

“Immuunoprofülaktika riikliku programmi nakkushaiguste vältimiseks” täitmiseks B-hepatiidi vaktsineerimine lõpetatakse 2003.a. I poolaastal 12-13 aastastele lastele ning II poolaastal alustatakse 12 aastaste laste vaktsineerimist (1991. aastal sündinud lastel). 2003/2004 õppeaastal hõlmatakse vaid 12 aastased lapsed. Kooliõpilaste vaktsineerimine teostatakse läbi koolitervishoiu ja perearstide. Lisaks vaktsineeritakse 200 arstiteaduskonna tudengit, vaktsineerimine teostatakse kas Tartu Ülikooli Nakkushaiguste Keskuses või üliõpilaste perearstide poolt.

Projekti “Noorte reproduktiivtervisealane nõustamine ja sugulisel levivate haiguste ennetamine” eesmärgiks on eesti noorte hea reproduktiivtervis, mis väljendub legaalselt indutseeritud abortide arvu languses 25% (Eesti Sünni- ja raseduskatkestuse andmekogu andmetel 1999.a. 14503), s.h. teismeliste 15-19 raseduste arvu languses ning sugulisel teel levivatesse haigustesse esmashaigestumuse languses 10% (Eesti Meditsiinistatistika büroo 1999.a. andmetel sugulisel teel levivate haiguste esmasjuhtude arv 9606), s.h. vanuserühmas 20-24, hõlmates noortekeskuste teenustega 2006.aastaks 28000 noort, s.h. 20 % esmaseid pöördumisi ja 10% noormeeste pöördumisi.

“Noorte reproduktiivtervisealase nõustamise ja sugulisel levivate haiguste ennetamise projekti” tulemusena 2002. aasta 9 kuuga avastati sugulisel teel levivatest haigustest noortel 22 gonorröa, 274 klamüüdia ja 78 trihhomonoosi juhtu ning 9 HIV positiivset, 131 papiloomviirust ja 7 genitaalherpest. Seksuaaltervise alast nõu sai 3527 noort nõustamiskeskustes ja 579 noort interneti vahendusel. Projekti planeeritud sihtrühma hõlmatus 2002.a. 9 kuul oli 66%. Projekti sihtrühm suureneb 2003.aastal 23000-ni (aastal 2002 – 22 000), väheneb sugulisel teel levivate haiguste ennetamise maht ning suureneb reproduktiivtervisealase nõustamise maht.

Haiguste ennetamise prioriteetidega kaudselt seotud tegevused:

Koolitervishoid sotsiaalministri poolt kehtestatud korras

Koolitervishoiu teenuse osutamise sihtrühma arv väheneb 226 000 õpilaselt 207 600 õpilaseni seoses sündivuse vähenemisega 1990-ndate aastate II poolest. Koolitervishoiuteenuse osutajatest eelistatakse iseseisva õendusabi pakkujaid seoses kooliarsti/perearsti ülesannete dubleerimise vähendamise vajadusega. Koolitervishoiu korraldamine ja rahastamine võib muutuda, kui sotsiaalministri määrusega kehtestatakse olemasolevas korras muudatused.

Vastsündinute fenüülketonuuria ja hüpotüreoosi uuringud

“Vastsündinute fenüülketonuuria (FKU) ja hüpotüreoosi (HT) skriiningu projekti” sihtrühma moodustavad kõik vastsündinud lapsed. Tegevuse tulemusena 2001. aastal avastati 1 FKU haige laps ja HT kolmel lapsel.

“Pärilike haiguste ennetamise projekti” eesmärgiks on pärilike kromosoomihaiguste, eelkõige Down’i sünnisageduse langus 5% aastaks 2007, selleks hõlmata aastal 2003 loote kromosoomiuuringuga üle 55 % vanuseriskiga rasedatest (rasedad vanuses alates 37 eluaastat) ning sõeltestiga riskirühma selgitamiseks nooremas vanuserühmas 40% rasedatest. Eestis 2001 aastal oli  sünnieelse diagnostikaga hõlmatus 48%. SeD tulemusena on Eestis jäänud sündimata 40 Down’I tõvega last, rasedused katkestati ja välditi haigete laste sünd. Projekti vanuseline piir 37 aastat on heaks kiidetud Eesti Naistearstide Seltsi poolt ja seotud varasema tegevuste tulemuste ning kuluefektiivsusega, samuti analüüsitakse põhjalikult nooremas vanuserühmas rasedate II trimestril vereseerumi sõeltestil avastatud riskirühma. 2001. a teostati 880 kromosoomiuuringut, 2002. a prognoositav arv on 1125. 2003. a sihtrühm on 1250 naist.