Ravijuhendid
Kliinilised ravijuhendid on süstemaatiliselt välja töötatud seisukohad tervishoiutöötaja ja patsiendi abistamiseks kliiniliste otsuste tegemisel spetsiifilise kliinilise olukorra lahendamisel asjakohase ravi ja/või tegevuse valimiseks. (Field MJ, Lohr KN (editors) Institute of Medicine Committee to Advise the Public Health Service on Clinical Practice Guidelines. Clinical practice guideline: directions for a new program. Washington DC: National Academy Press; 1990. Inglise keeles originaalselt: “Clinical practice guidelines are systematically developed statements to assist practitioners and consumer decisions about appropriate health care for specific clinical circumstances.”)
Eesti Haigekassa on ravijuhendite koostamist rahastanud juba oma algusaegadest alates. Eesti Haigekassa Põhikirja kohaselt on üheks haigekassa ülesandeks ravikindlustushüvitiste kvaliteedikriteeriumite väljatöötamine. Selleks on Eesti Haigekassa oma arengukavas üheks eesmärgiks seadnud ravikvaliteedi tagamise, millele tahame kaasa aidata muuhulgas kuluefektiivsete ravijuhendite väljatöötamise toetamisega. Ravijuhendite valmimisele kaasaaitamine on osa haigekassa tööst kindlustatutele kvaliteetse, tõenduspõhisel meditsiinil põhineva tervishoiuteenuse tagamisel ja piirkondlike erinevuste vältimises patsientide käsitluses.
Rahvusvaheliselt peetakse kliinilisi ravijuhendeid teeandjatena kvaliteetsele ja kuluefektiivsele ravile. Ravijuhendite eesmärgiks Eestis peaks olema teaduse ja praktika ühildamine, kliinilised otsused ja tegevused peavad põhinema teaduspõhistele tulemustele. Ravijuhendite koostamise eesmärk on tõenduspõhise ravi kasutamise propageerimine, kuluefektiivsete ravimeetodite kasutamine, suurte piirkondlike raviviiside erinevuste vältimine ja kõikidele kindlustatutele kvaliteetse tervishoiuteenuse kindlustamine. Ravijuhenditega identifitseeritakse efektiivsed diagnostika-, sõeluuringute- ja ravimeetodid ja antakse soovitused tervishoiuteenuse kvaliteetsemaks osutamiseks ja patsientide tervisetulemi parendamiseks. Kliinilisele otsustamisele aidatakse kaasa erinevate rollide võimalikult täpse defineerimisega. Kuna Eestis hetkel ravijuhendite koostamise katusorganisatsiooni ei eksisteeri ning Eesti Haigekassa on ravijuhendite koostamise rahastamisest huvitatud, et võimaldada kindlustatutele standardne ravi ja tervishoiuteenuste osutajatele tasu põhjendatud suurus, on ravijuhendite koostamise koordineerimise enda kanda hetkel võtnud Eesti Haigekassa.
Alates 2002. aastast muutis haigekassa ravijuhendite rahastamise korda ning praeguseks on välja töötatud ravijuhendite menetlemise süsteem, mille oluliseks osaks on terviklik koostöö kõikide tervishoiutöötajate erialaseltsidega. 2003. aastal saavutati haigekassa ja erialaühenduste ümarlaual kokkulepe uue süsteemi juurutamisest ning haigekassa võib end pidada juhtivaks ravijuhendite koostamise koordineerijaks Eestis.
Ravijuhendite koostamise menetlemisel on haigekassale abiks Ravijuhiste Nõukoda. Nii ei otsusta mitte haigekassa töötajad, milliseid ravijuhendeid rahastada ning kuidas hinnata ravijuhendi tõenduspõhisust, vaid seda teeb Ravijuhiste Nõukoda.
Alates 2004. aasta talvest on Eesti Haigekassa rahvusvahelise ravijuhendite koostamise organisatsioonide katusühenduse (Guidelines International Network) liige, mis võimaldab ligipääsu suuremale osale maailmas koostatud ravijuhenditest.
Eesti Haigekassa põhimõtted ravijuhendite koostamises: Ravi- ja tegevusjuhendite koostamise käsiraamat.
Ravijuhendite rahastamine:
Ravijuhendite andmebaas
Erialaseltside kontaktandmed
|
→ Partnerile → Ravijuhendid 
