2002. aasta III kvartal

Perearstiabi kättesaadavus 2002. aasta 3. kvartalis

Perearstiabi kättesaadavus 2002. a III kvartalis nii ägeda kui kroonilise haiguse puhul oli ettenähtud piirides – ägeda haiguse puhul pääsevad inimesed perearsti juurde samal päeval ning kroonilise haiguse puhul pääsevad 99% nimistu liikmetest perearsti juurde 3 tööpäeva jooksul.

Perearstiabi kättesaadavus oli praktiliselt ühesugune kõigis Eesti Haigekassa piirkondades. Kõige kiiremini, vaid kahe päeva jooksul, pääsesid haiged perearsti juurde Lääne piirkonnas. Kolme kvartali kokkuvõttes on kõige parema kättesaadavusega haigekassa piirkonnad Lääne ja Rakvere ning kõige madalama kättesaadavusega on Harju ja Tartu piirkonna perearstid.

Kolmanda kvartali tulemused kinnitavad endiselt, et perearsti kättesaadavus on madalam suurema nimistuga perearstide puhul. Kolmandas kvartalis pöörati eraldi tähelepanu nendele praksistele, kus nimistusse kuulus enam kui 2300 isikut. Kohapealse kontrolli tulemused näitavad, et perearstidele jääb suurte nimistute korral liiga vähe aega patsiendiga tegelemiseks – keskmine vastuvõtu pikkus oli 13,9 minutit. Kuna töökoormuse edasisel kasvamisel võib olla negatiivne mõju perearstiabi kvaliteedile, peab haigekassa jälgima perearstinimistute suurust ning vajadusel teavitama perearsti kohustusest keelduda isiku võtmisest nimistusse vastavalt sotsiaalministri kinnitatud määrusele.

Üldandmed

Uuring toimus ajavahemikul 23.-27. september 2002. a.

Juhuvalikusse kuulusid 293 perearsti ehk 1/3 kõigist Eesti perearstidest. Uuritud perearstide nimistutesse kuulusid kokku 524 458 inimest ning keskmine perearsti nimistu suurus antud perioodil oli 1790 isikut.

Kättesaadavus ägeda ja kroonilise haiguse korral 3. kvartalis

Ägeda puhul pääseb kõigis piirkondades perearsti juurde samal päeval. Kroonilise haiguse puhul pääsesid 99% haigetest perearsti vastuvõtule kolme tööpäeva jooksul.

Küsitlustulemuste täpsemal analüüsil ilmneb, et samal päeval pääsesid kroonilise haigusega arsti juurde kuni 28%, järgmisel päeval 35% ja teisel päeval pärast registreerimist 32% haigetest (joonis 1). Samal või järgmisel päeval pärast registreerumist said perearsti juurde 80% haigetest Lääne, Pärnu, Ida-Virumaa ja Rakvere piirkonnas.

Üle kolme päeva pidi perearsti vastuvõttu ootama 2-5% haigetest Kagu, Tartu ja Ida-Virumaal. Küsitluse läbiviimine langes septembri viimasele nädalale ning perearstide sõnul oli järjekordade pikenemise põhjuseks patsientide soov saada soodusravimeid enne 1. oktoobril kehtima hakanud ravikindlustuse seadust.

Perearstide ooteaeg sõltub teatud määral ka nimistu suurusest (joonis 2). Arvestades lubatud nimistu piirsuurust (1600±400), selgub, et samal päeval pääseb perearsti juurde iga teine haige nimistust suurusega alla 1200 isiku ning ainult iga viies haige nimistust suurusega üle 2000 isiku.

Perearstiabi kättesaadavus 2002. aasta 9 kuu jooksul

Võrreldes 2. kvartaliga on perearstiabi kättesaadavus krooniliste haiguste puhul 3. kvartalis mõnevõrra langenud, kuid ületab siiski oluliselt 1. kvartali kättesaadavuse taset. Stabiilselt on üheksa kuu jooksul kõik patsiendid perearsti juurde pääsenud Lääne ja Rakvere piirkonnas.

Esimeses kvartalis ulatus ooteaeg üle 3 päeva kokku kuni 11% (ooteaja erinevus 0-9 päeva) ning kolmandas kvartalis ainult 1% nimistute liikmetest. Üheksa kuu jooksul on perearstiabi kättesaadavus olnud keskmiselt halvim Harju- ja Tartumaal, kus krooniliste haiguste puhul ei pääse ettenähtud ajal perearsti juurde üle 5% haigetest. Harjumaa puhul tuleb aga märkida, et keskmine halvem kättesaadavus oli tingitud esimese kvartali tulemustest, kuna edaspidi on kõik sealsed patsiendid perearsti juurde pääsenud ettenähtud ajal.

Kättesaadavuse kontroll suurtes nimistutes

Kuna kolme küsitlusuuringu tulemused on näidanud, et kättesaadavus võib olla probleemiks eelkõige suurte nimistutega perearstide puhul, siis viisime kolmandas kvartalis läbi suurte perearstipraksiste lisakontrolli. Kontrolli eesmärgiks oli välja selgitada kas üle 2300 isikuga nimistuid omavate perearstide puhul on täheldatav suurem töökoormus ja sellest tulenevalt ka arstiabi kättesaadavuse võimalikud piirangud. Käesoleva uuringu käigus registreerisid usaldusarstid kontrollile eelneval päeval järjekorda pandud ning tegelikult vastuvõetud haigete arvu ning perearsti reaalse tööaja sel päeval. Lisaks sellele selgitati välja, kas perearst töötab koos abiarstiga ning kuidas jaguneb tööaeg arstide vahel.

Kokku kontrolliti 20 praksist kuues haigekassa piirkonnas (Rakvere juhuvalikus seekord suuri nimistuid ei olnud). Keskmine nimistu suurus kontrollitud praksistes oli 2738. Kolmes praksises ei töötanud kontrollitaval päeval abiarsti. Ühes praksises otsitakse abiarsti ning ühes praksises täitis abiarsti ülesandeid perearsti resident.

Vastuvõtule registreerunute arv oli kokku 299, kuid vastuvõttude koguarv ulatus üle 800 ehk peaaegu ainult iga kolmas vastuvõetu oli eelnevalt registreerunud. Kuues praksises ei toimunud eelregistreerimist üldse ning usaldusarstide selgituse kohaselt ei tundnud perearstid selleks vajadust. Keskmine vastuvõttude arv praksise kohta päevas oli 40, varieerudes 8-63 vastuvõtuni.

Perearstide ja abiarstide vastuvõtuaeg ulatus keskmiselt 10 tunnini päevas. Analüüsides vastuvõttude keskmist pikkust võib arvata, et suuremate nimistutega praksistes on vastuvõtu kestvus lühem, kuid vaatluste väikese arvu tõttu ei ole võimalik seda statistiliselt tõestada. Piirkonniti oli kõige lühem keskmine vastuvõtu kestvus Ida-Virumaal ning kõige pikem Kagu piirkonnas (joonis 4). Kuigi pole kindlaks tehtud optimaalseimat perearsti vastuvõtuaja pikkust, võib arvata, et alla 10 minuti kestva vastuvõtu jooksul ei suuda arst haigusjuhu uurimiseks ja ravi määramiseks vajalikke otsuseid langetada, mistõttu võib tekkida oht ravikvaliteedi langusele.

Esmakordse väiksemahulise uuringu tulemused näitavad siiski, et suurte nimistutega perearstipraksistel on suur koormust ning haigekassa peab jälgima seda, et üle 2300 isikuga nimistute omanikud ei suurendaks oma nimistuid, vaid pigem vähendaksid. Samuti tuleb nõuda abiarsti palkamist ning viia sisse perearstiabis kvaliteedijälgimise süsteem.

Tabel 1. Piirkondade uuritud perearstide arv ja nimistu suurused 3. kvartalis

Haigekassa piirkond	Perearstide arv	Nimistute liikmete arv	Nimistu keskmine liikmete arv
Harju	119	224767	1889
Ida-Viru	32	54561	1705
Kagu	22	37554	1707
Lääne	16	28886	1805
Pärnu	27	48461	1795
Rakvere	22	33835	1538
Tartu	55	96394	1753
Kokku	293	524458	1790

 Tabel 2. Suurte nimistutega perearstipraksise keskmine töökoormus 3. kvartalis

Haigekassa piirkond	Praksiste arv	Tööaeg päevas (tunnid)	Nimistu suurus	Vastuvõtud päevas	Vastuvõtu kestus (minutid)
Harju	6	9,7	2814	46	13,8
Ida-Viru	3	7,8	2774	43	9,5
Lääne	3	8,3	2610	33	13,5
Tartu	3	7,7	2605	35	13,3
Pärnu	2	10,0	3166	50	12,0
Kagu	3	9,0	2526	31	21,1
Keskmine	20	10,1	2738	40