Ravikindlustus

Korduma kippuvad küsimused

1. Kuidas saab endale ravikindlustuse töö kaotanud ning uut tööd otsiv inimene?

Kui inimene on kaotanud nii töö kui ka ravikindlustuse, kuid soovib leida uut tööd ja ravikindlustust säilitada, siis on tal võimalik ennast töötukassas töötuks registreerida. Töötul on õigus saada ravikindlustus, mis tekib, kui inimene on töötuna arvel olnud kuu aega.

2. Kas rase saab automaatselt ravikindlustuse haigekassas?

Kui lapseootele jäänud naisel on kehtiv ravikindlustus mingil muul alusel, nt töölepingu alusel või töötuna, ei pea ta end haigekassas rasedana arvele võtma. Küll aga peab ta seda tegema juhul, kui tal ei ole kehtivat ravikindlustust. Sellisel juhul tuleb haigekassasse esitada arsti või ämmaemanda väljastatud raseda tõend, mille alusel vormistatakse ravikindlustus.

3. Kas selleks, et saada äsjasündinud lapsele ravikindlustust, peab lapsevanem haigekassale avalduse esitama?

Lapsele ravikindlustuse saamiseks ei pea haigekassale avaldust esitama. Oluline on märkida lapse elukoht rahvastikuregistris, kuna haigekassas tekib kindlustus automaatselt kõigile alaliselt Eestis elavatele rahvastikuregistris registreeritud lastele.

Kui pärast sünnitunnistuse väljastamist ei ole lapse andmed paari tööpäeva jooksul haigekassa andmebaasi jõudnud, tuleb pöörduda haigekassa klienditeenindusbüroosse või helistada infotelefonil 16 363.

4. Kas kolme alla 19-aastase lapse emal, kes ei tööta, on õigus saada ravikindlustus?

Eestis elaval mittetöötaval vanemal, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast last, kellest vähemalt üks on alla 8-aastane, on õigus saada ravikindlustus riigi kaudu. Ravikindlustuse saamiseks tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusametisse, mis edastab vajalikud andmed haigekassasse ning ravikindlustus tekib inimesele viie päeva jooksul.

5. Kuidas saab ravikindlustuse inimene, kellel ei ole tööd ja pensionini on veel paar aastat aega?

Üks võimalus on registreerida end ülalpeetavaks abikaasaks. Ravikindlustus tekib ülalpeetavale abikaasale, kellel on vanaduspensionieani aega vähem kui viis aastat. Ravikindlustuse saamiseks tuleb tal esitada taotlus haigekassa klienditeenindusbüroosse.

Teine võimalus on jääda eelpensionile ehk ennetähtaegsele vanaduspensionile. Selleks on õigus kuni kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist, kui Eestis on omandatud vähemalt 15 aastat pensionistaaži. Eelpensionile jääda soovijal tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusametisse, mis edastab andmed kindlustuse saamiseks haigekassale.

6. Kas invaliidsuspensionäril, kellel on püsiv töövõimetus 40%, on ravikindlustus automaatselt olemas?

Töövõimetuspensionäril, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%, on õigus saada ravikindlustus. Haigekassa saab andmed kindlustuse alustamiseks sotsiaalkindlustusametilt.

7. Kes saab sõlmida vabatahtliku kindlustuslepingu haigekassas?

Vabatahtliku kindlustuslepingu saab haigekassas sõlmida eelneval kahel aastal vähemalt 12 kuud kindlustatud olnud isik või tema ülalpidamisel olev isik või välisriigist pensioni saav Eesti elanik, kes ei kuulu ühtegi kindlustatud inimeste gruppi.
 

8. Kuidas saab kontrollida oma ravikindlustuse kehtivust?

Ravikindlustuse kehtivust saab kontrollida riigiportaalist www.eesti.ee või helistades haigekassa infotelefonil 16 363.

Töötajale

9. Kui tööandja on unustanud töötaja kindlustamata, siis kas haigekassa teeb seda ise, kui inimese eest pidevalt makse makstakse?

Haigekassa ei saa töötajat ise kindlustada, seda peab tegema tööandja. Kui inimesega on sõlmitud üle ühekuulise tähtajaga või tähtajatu tööleping, tuleb tööandjal võtta töötaja haigekassas arvele seitsme päeva jooksul pärast tema tööle asumist. Ka üle kolmekuulise võlaõigusliku lepingu korral, kui töötaja eest makstakse iga kuu sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksuseaduses kehtestatud kuumääralt (2012. aastal 278,02 eurot), tuleb tööandjal inimene haigekassas kindlustada.

Juhul, kui tööandja on jätnud oma töötaja ravikindlustamata ja töötajal oleks olnud õigus saada ravikindlustushüvitist, peab tööandja hüvitama töötajale ravikindlustushüvitise saamata jäämisest tekkinud kahju.

10. Kui inimene asub osalise tööajaga hooajalisele tööle, siis kas tal kehtib ravikindlustus? Enne sellele tööle asumist tal ravikindlustust ei olnud.

Ravikindlustuse saamise erisused sõltuvad lepingust, mis inimesega sõlmitakse. Ravikindlustuse saab siis, kui sõlmitakse vähemalt ühekuuline tööleping või vähemalt kolmekuuline võlaõiguslik leping ning selle alusel makstakse isiku eest sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksuseaduses kehtestatud miinimum kuumääralt (2012. aastal 278,02 eurot). Sealjuures ei ole oluline, kas töötatakse osalise või täieliku tööajaga.

Kui inimesel ei olnud varem ravikindlustust, hakkab see töölepingu sõlmimise korral kehtima 14 päeva pärast tööle asumist ning võlaõigusliku lepingu korral kolme kuu pärast.

11. Kas isikul, kes töötab mitme töövõtulepinguga, on õigus saada ravikindlustus, kui ta saab igalt tööandjalt alla miinimumi palka, kuid tema eest makstakse sotsiaalmaksu?

Sellisel juhul ei ole õigus ravikindlustust saada. Erinevate tööandjate makstud sotsiaalmaksu ei summeerita. Ravikindlustuse saab isik, kellel on sõlmitud üle kolmekuuline töövõtu- vms võlaõiguslik leping ning kelle eest maksab vähemalt üks tööandja iga kuu sotsiaalmaksu vähemalt miinimum kuumääralt (2012. aastal 278,02 eurot).

12. Kui inimene töötab võlaõigusliku lepinguga tähtajaliselt 12 kuud, kuid ei teeni selle aja sees iga kuu miinimumpalka välja, siis kas tööandja peab maksma sotsiaalmaksu miinimumpalga järgi? Kui tööandja maksab sotsiaalmaksu tegelikult teenitud töötasu järgi, siis kas töötajal on õigus saada ravikindlustus?

Tööandja peab maksma sotsiaalmaksu teenitud summalt/tasult. Kui tegelik tasu on alla riigieelarvega kehtestatud kuumäära (2012. aastal 278,02 eurot), siis ei ole töövõtjal õigus ravikindlustust saada.

13. Kas pensionäri tööle võttes tuleks ta ka haigekassas arvele võtta?

Tööandja peab võtma haigekassas arvele kõik töötajad, kellega on sõlmitud üle ühekuulise tähtajaga tööleping või üle kolmekuulise tähtajaga võlaõiguslik leping, millelt makstakse iga kuu sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksuseaduses kehtestatud kuumääralt (2012. aastal 278,02 eurot).

14. Töötaja läheb ajateenistusse. Kuidas peab tööandja toimima ravikindlustuse peatamiseks?

Kui töötaja läheb ajateenistusse, peab tööandja tema kindlustuse selleks ajaks haigekassas peatama. Vajaliku blanketi selleks leiab haigekassa kodulehelt. Täidetud vormi võib haigekassasse saata faksi või digiallkirjastatult e-posti teel või tuua klienditeenindusbüroosse. Andmed ravikindlustuse peatamise kohta saab edastada ka läbi ettevõtteportaali.

15. Kas ja kui kaua kehtib ravikindlustus pärast töö- või teenistuslepingu lõppemist?

Töötajana kindlustatud inimestel kehtib ravikindlustus veel kaks kuud pärast töö- või teenistussuhte lõppemist.

Õpilastele/üliõpilastele

16. Kui õppekava nominaalaeg lõpeb sel suvel, kuid õpilane lõpetab ülikooli alles järgmisel kevadel, siis mis ajani kehtib tal ravikindlustus?

Kui üliõpilase õppekava nominaalaeg on kolm aastat, siis ravikindlustus kehtib neli aastat ja kolm kuud. Seega kui õppekava nominaalaeg lõpeb sel suvel, siis ravikindlustus ülikooli kaudu lõpeb järgmisel sügisel. Oma ravikindlustuse kehtivust saab kontrollida kodanikuportaalist www.eesti.ee või helistades haigekassa infotelefonil 16 363.

17. Kas osalise koormusega õppiv tudeng saab ka ravikindlustuse?

Jah, ravikindlustuse saamisel ei ole õpilase koormus oluline.

18. Õpilane viibib ülikoolist akadeemilisel puhkusel ja on töötu. Kas ta saab end akadeemilise puhkuse ajal ravikindlustuse saamiseks töötuna arvele võtta?

Töötuna ei võeta arvele päevases õppevormis või täiskoormusega õppijaid, akadeemilisel puhkusel viibijaid aga küll. Täpsemalt saab selle kohta lugeda töötukassa kodulehelt.