Ajutise töövõimetuse hüvitised

Korduma kippuvad küsimused

1. Kuidas arvutatakse haigekassas ajutise töövõimetuse hüvitist?

Ajutise töövõimetuse hüvitist arvutatakse ametlikelt sissetulekutelt. Makstav hüvitis arvutatakse eelneva kalendriaasta sotsiaalmaksu alusel, mille andmed saab haigekassa maksu- ja tolliametist.

Hüvitise summa saamiseks arvutatakse töötaja kalendripäeva keskmisest tulust hüvitise määr ning see korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga. Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks.

Ajutise töövõimetuse hüvitise maksmise kord sõltub töövõimetuslehe liigist ja põhjusest. Täpsemalt saab hüvitise määramise ja maksmise korrast lugeda haigekassa kodulehel olevast tabelist.

2. Kuidas arvutatakse ajutise töövõimetuse hüvitist, kui eelmisel aastal tulu puudus?

Kui eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatav tulu puudus, arvutatakse hüvitis alampalgalt. Lisainfot selle kohta saab haigekassa kodulehelt.

3. Kui pikk võib olla ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmise periood?

Haigekassal on õigus haiguslehti menetleda kuni 30 kalendripäeva.

4. Millisest kuupäevast hakkab haigekassa lugema 30-päevast perioodi (aeg, mil hüvitis tuleb kindlustatule välja maksta)?

30-päevast menetlemisaega hakatakse lugema alates sellest päevast, mil tööandjalt laekub nõuetekohaselt vormistatud haigusleht haigekassasse.

5. Miks ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmine nii kaua aega võtab?

Menetlemisaeg sõltub töövõimetuslehtede arvust – mida rohkem neid on, seda kauem kulub aega menetlemiseks ning vastupidi. Hüvitis laekub isiku arvelduskontole paari päeva jooksul pärast haiguslehe menetlemist haigekassas ning panka suunamist.

6. Kui kiiresti peab tööandja hüvitise üle kandma pärast töövõimetuslehe esitamist talle?

Tööandja peab maksma haigushüvitise välja palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest tööandjale.

7. Mida tähendab isiku töövõimetuslehe staatus „arsti poolt edastatud“ portaalis www.eesti.ee?

Märge „arsti poolt edastatud“ tähendab, et arst on patsiendi haiguslehe haigekassa süsteemis registreerinud. Samas ei ole see leht tööandjalt veel haigekassasse jõudnud või ei ole haigekassa jõudnud lehe menetlemisega alustada.

8. Kas ajutise töövõimetuse hüvitist saab kanda ka teise isiku pangaarvele? Mida selleks tegema peab?

Jah, hüvitist on võimalik kanda ka teise isiku kontole. Selleks tuleb täita vastav avaldus ja anda see koos oma haiguslehega tööandjale, kes edastab kõik vajalikud dokumendid haigekassasse.

9. Töötaja haigestus üks päev enne töölepingu lõppu. Kas tal on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist?

Töösuhte ajal alanud töövõimetuslehe ning järglehed maksab haigekassa välja, olenemata sellest, et vahepeal töösuhe lõpeb. Tööandja kohustus maksta hüvitist alates neljandast päevast antud juhul ei kehti, kuna tööleping lõppes enne tööandja hüvitise maksmise perioodi.

10. Kas mitme tööandja korral peab töötaja esitama töövõimetuslehed kõigile tööandjatele?

Arst väljastab nii mitu sama numbriga töövõimetuslehte kui mitu tööandjat inimesel on. Töövõimetuslehed tuleb esitada kõigile tööandjatele. Haiguslehe puhul maksavad haigushüvitist kõik tööandjad. Haigekassa maksab mitme töövõimetuslehe korral vaid ühe lehe eest.

11. Millise blanketi väljastab Eesti arst EL kodanikule, kes haigestus Eestis ja viibis ajutise töövõimetuse ajal siin, esitamiseks oma tööandjale ajutise töövõimetushüvitise saamiseks?

EL liikmesriigis kindlustatud patsientidele väljastatakse töövõimetuse kinnitamiseks vormid E115 ja E116. Selleks tuleb võtta ühendust Eesti haigekassa välissuhete osakonnaga e-posti aadressil valissuhted@haigekassa.ee või telefonil 620 8321 või 620 8471.

Haigusleht ja -hüvitis

12. Mitu päeva aastas võib olla haiguslehel?

Haiguslehel on piirang ainult hüvitise maksmise perioodil, mitte lehe kestusel. Arst saab vajadusel väljastada töövõimetuslehe ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood.

Kui inimene on olnud haige üle 120 (tuberkuloosi korral 178) kalendripäeva, tuleb tema raviarstil hüvitise maksmise pikendamiseks või püsiva töövõimetuse otsuse tegemiseks saata hiljemalt 121. (tuberkuloosi korral 178.) päevaks arstliku ekspertiisi komisjoni taotlus.

Ekspertiisi vastava otsuse korral on kindlustatul õigus haigushüvitist saada kuni 182 järjestikuse kalendripäeva (tuberkuloosi korral 240 kalendripäeva) ning kokku kuni 250 kalendripäeva eest kalendriaastas.

13. Miks haigekassa ei hüvita 8-päevast haiguslehte?

Alates 01.07.2009 ei hüvitata haiguslehe esimest kolme päeva ning haiguslehe 4.–8. päevani maksab töötajale hüvitist tema tööandja. Järgneva perioodi eest maksab hüvitist haigekassa.

14. Millal hüvitab haigekassa alla 9-päevase haiguslehe?

Haigekassa maksab hüvitist haiguslehe teisest päevast alates neil juhtudel, kus haiguslehe põhjusteks on:

• kutsehaigus,
• tööõnnetus,
• tööõnnetus liikluses,
• tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine,
• vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel,
• kergemale tööle üleviimine.

15. Kuidas makstakse haigushüvitist töötavale töövõimetuspensionärile?

Töövõimetuspensioni saaval töötaval inimesel, kes on haiguslehel haiguse või vigastuse tõttu, mille pärast määrati talle töövõimetuspension, on õigus saada haigushüvitist ühe haiguse korral järjest kuni 60 kalendripäeva eest ja kokku kalendriaastas kuni 90 kalendripäeva eest. Kui haigusleht ei ole seotud töövõimetuspensioni määramisega, kehtivad hüvitise maksmisel tavareeglid.

16. Töötaja jäi puhkuse ajal haiguslehele, millest teatas tööandjale alles puhkuselt naastes. Kas töötajal on õigus saada haigushüvitist? Kuidas peab käituma tööandja?

Kui töötaja teatab tööandjale oma ajutisest töövõimetusest esimesel võimalusel ja poolte kokkuleppel puhkus katkestatakse, lükatakse edasi või lõpetatakse enne tähtaja lõppu, siis sellisel juhul on tal õigus saada haigushüvitist. Kui töötaja seda ei tee, ei ole tal õigust hüvitist saada.

17. Inimene käib vahetustega tööl ja haigestus reede õhtul. Laupäeval ta tööle ei läinud. Kuna perearst laupäeval ei tööta, ei saanud inimene ka tema juurde visiidile minna. Esmaspäeval arsti juurde minnes selgus aga, et arst ei saa anda haiguslehte laupäevast alates. Miks?

Arst saab töövõimetuslehe avada pärast seda, kui on patsiendi läbi vaadanud ja haigestumise tuvastanud. Nädalavahetusel perearst haiguslehte alustada ei saa, sest perearstid ei tööta nädalavahetustel. Küll saab ta väljastada nädalavahetuse päevaga algava töövõimetuslehe juhul, kui patsient on pöördunud näiteks haigla valvetuppa või kutsunud kiirabi ja talle on antud sellekohane tõend. See tõend tuleb perearstile esitada kahe päeva jooksul.

Sünnitusleht ja -hüvitis

18. Kuidas arvutatakse haigekassas sünnitushüvitist?

Haigekassa arvutab sünnitushüvitise kindlustatu eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatavalt tulult. Selle aasta tulu ja sotsiaalmaks sinna arvestusse ei lähe.

Sünnitushüvitise arvutamiseks tuleb vaadata maksu- ja tolliametist oma eelmise aasta eest arvestatud sotsiaalmaksu. Seejärel tuleb:
 

1) arvutada välja keskmine sotsiaalmaksuga maksustatav tulu: arvestatud sotsiaalmaks / 0,33;
2) arvutada välja keskmine tulu kalendripäeva kohta: arvestatud sotsiaalmaks / 0,33 / 365;
3) arvutada välja sünnitushüvitis: arvestatud sotsiaalmaks / 0,33 / 365 x 140 (sünnituslehe päevade arv). Arvestada tuleb ka, et haigekassa peab arvutatud hüvitise summast enne väljamaksmist kinni tulumaksu.

19. Kas sünnitushüvitise arvutamisel võetakse arvesse ka vanemahüvitise summa?

Sünnitushüvitis arvestatakse eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel, vanemahüvitis selle hulka ei kuulu.

20. Kas rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal võib saada tulemustasu või preemiat?

Kui tulemustasu või preemia on määratud enne sünnituslehele jäämist, siis neid tasusid võib saada ka töövõimetuslehel viibides.

21. Kas lapsehoolduspuhkusel olles uuesti sünnituslehele jäädes on naisel õigus saada sünnitushüvitist?

Lapsehoolduspuhkusel olles uuesti sünnituslehele jäädes on naisel õigus saada hüvitist. Selleks tuleb esitada tööandjale avaldus lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks. Märkides avaldusele lapsehoolduspuhkuse lõpetamise kuupäevaks rasedus- ja sünnituspuhkuse alguskuupäevale eelneva päeva, ei pea naine vahepeal tööle minema. Avaldus tuleb tööandjale esitada enne sünnituspuhkuse algust piisava ajavaruga (vähemalt 15–30 päeva varem), et tööandja ja haigekassa jõuaksid kindlustuse õigeks ajaks vormistada.

22. Naine asus tööle eelmise aasta viimases pooles. Uuest aastast jäi ta dekreetpuhkusele. Kuna sünnitushüvitis on otseselt seotud eelmise aasta tuluga, siis kas arvesse võetakse ikka kogu töötatud aja eest saadud palk?

Kui isikule maksti detsembrikuu töötasu välja jaanuaris, siis sotsiaalmaks makstakse sellelt veebruaris ning detsembrikuu palk ei lähe  uuel aastal väljastatud sünnituslehe hüvitise maksmisel arvesse.

23. Naisel on kaks töökohta. Kas raseduspuhkusele peab jääma mõlemas korraga või võib ühes töökohas sünnituslehe esitada ka mõni nädal hiljem?

Rasedus- ja sünnituspuhkusele jäädakse mõlemas töökohas korraga. Tööandja ei tohi lubada töötajal töövabastuse ajal ehk sünnituslehel olles tööl käia. Selle keelu rikkumise korral kaotab töötaja õiguse saada sünnitushüvitist.

Hooldusleht ja -hüvitis

24. Kuidas ja mis vanuses lapsega makstakse veel hüvitist hoolduslehel olijale?

Hooldushüvitist maksab haigekassa hoolduslehe esimesest päevast alates kuni 14 päeva järjest. Hooldushüvitise määr on 80%, sellest arvutatakse maha ka tulumaks.

Haigekassa maksab hüvitist hooldajale, kes on hoolduslehel:

a) alla 12-aastase lapsega, kuni 14 järjestikuse päeva eest;
b) alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapsega, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi, kuni kümne järjestikuse päeva eest;
c) haige perekonnaliikmega, kuni seitsme järjestikuse päeva eest.

25. Kui naine viibis kogu eelneva aasta lapsehoolduspuhkusel, siis mille alusel arvutatakse talle sel aastal hooldushüvitist?

Kuna eelmisel kalendriaastal puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, arvutatakse sel aastal hooldushüvitis alampalgalt.

26. Lapse ema käib tööl, isa on hetkel lapsehoolduspuhkusel ning laps jäi haigeks. Kas ema võib jääda lapsega hoolduslehele?

Hooldusleht väljastatakse isikule, kes last tema haiguse korral tegelikult hooldab. Kui isa on lapsega kodus, siis ei ole vaja, et ema ka koju jääks. Seda, kas ema võib või peab jääma lapsega hoolduslehele, otsustab arst.