Vähiennetuse uuringud naistele 2012

Rinnavähi täpne tekkepõhjus on teadmata, kuni 10% juhtudest võib olla tegemist päriliku eelsoodumusega. Rinnavähi riskifaktorid on vanus, naissugu, menstruatsioonide varane algus, kõrgem vanus esimese sünnituse ajal ja hiline menopaus. Suurenenud riski seostatakse ka ülekaalu ja liigse alkoholi tarbimisega.

 

Emakakaelavähk on üks vähi liik, mida on võimalik vältida. Emakakaela vähieelne seisund võib kesta 10–15 aastat, selle õigeaegsel avastamisel on emakakaelavähk välditav. Kõik suguelu alustanud naised peaksid 2–3-aastase vahega andma PAP-testi, mille abil leitakse emakakaelal muutused enne, kui on välja kujunenud emakakaelavähk. Rinnavähi puhul on kõige olulisem selle avastamine varajases staadiumis, kui naisel ei ole veel tuntavaid muutusi rinnas. Rinnavähi varajaseks avastamiseks on parim mammograafiline uuring.

 

Eestis on rakendunud süstemaatilised rinna- ja emakakaelavähi varajase avastamise uuringud e sõeluuringud, mille eesmärk on avastada pahaloomuline kasvaja staadiumis, mil haigus on veel ravitav. Rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringud on osa Eesti riiklikust vähiennetuse strateegiast, mida rahastatakse nii riigi kui Eesti Haigekassa eelarvest.

 

Rinnavähi sõeluuringute tulemusi on juba näha ka Eestis. Kui 10 aasta eest leiti vaid 39% avastatud rinnavähi vormidest varajases staadiumis, siis sõeluuringu käigus leitakse ligi 75% rinnavähist varajases staadiumis. Emakakaelavähi sõeluuringu tõhususe kohta võib tuua näite Soomest, kus nii emakaelavähki haigestumus kui suremus on viimaste aastakümnetega märkimisväärselt langenud. Võrreldes Euroopa ja Skandinaaviamaadega on Eesti suurim probleem siiani olnud naiste vähene osalemine ennetavates uuringutes.

 

2010. aastal tuli Eestis rinnavähi uuringutele kirjaliku kutse saanud naistest kohale vaid iga teine, emakakaelavähi uuringutele vaid iga kolmas naine. Teistes arenenud riikides on uuringutes osalemise määr üle 70%.

 

2009. aastal osales emakakaelavähi sõeluuringul 13 887 naist. Neist vähieelne seisund avastati ligikaudu 6% sõeluuringul osalenud naistest (700 naist), kellest omakorda iga kümnes vajas kohe ravi. Ravitud vähieelsete seisundite korral ei arene need edasi emakakaelavähiks. Emakakaela skriiningul avastatud normist erinevate leidude korral on võimalik diagnoosida ja ravida ka teisi kroonilisi haigusi ja infektsioone.

 

Aastatel 2003–2009 on emakakaelavähi sõeluuringus osalenud ligi 63 000 naist. Uuritud naistest avastati vähieelne seisund 5,8%-l ning emakakaelavähk enam kui 40 juhul.

 

2009. aastal osales rinnavähi sõeluuringul 30 576 naist. Neist lisauuringutele suunati vaid 3,3% uuritutest (976 naist). Mammoloogi vastuvõtule suunati neist 180 naist, sh avastati 126 vähijuhtu, neist varajases staadiumis 75%. 94 juhul avastati vähk varajases staadiumis (75%, staadiumid 0, I ja IIa). Vanusegrupis 50–54 avastati 29 ja vanusegrupis 55–59 avastati 35 ja vanusegrupis 60–62 aastat avastati 25 rinnavähi juhtu. Invasiivseid vähke (0–9 mm) avastati eeltoodutest 23 korral.

 

Aastatel 2002–2009 osales rinnavähi sõeluuringul üle 180 000 naise, rinnavähk avastati neist 756-l (4,2 juhtu 1000 osaleja kohta). Positiivseid muutusi naiste tervisenäitajates saab juba täheldada, võrreldes 2002. aastaga on rinnavähki suremus vähenenud 17%.

 

Sõeluuringud on mõeldud eelkõige tervete, ilma kaebuste ja sümptomiteta naiste uurimiseks. Naised, kellel on rinnaprobleeme või günekoloogilisi probleeme, saavad pöörduda pere- või naistearsti vastuvõtule. Vähi sõeluuringutega on tõenduspõhiselt võimalik avastada haigus varakult, kasutada seetõttu tõhusaid ja tervist enam säästvaid ravimeetodeid ning pikendada tervena elatud elu.

 

Kingi ka endale kindlustunne ja osale vähi varajase avastamise uuringutel!