Taastus- ja hooldusravi
Sageli kasutatakse mõisteid taastusravi ja hooldusravi sünonüümidena, kuid tegelikult on tegu kahe täiesti erineva valdkonnaga. Erinevad nii ravi eesmärk, sihtgrupid kui ka ravimeetodid.
Taastusravi
Mis on taastusravi?
Taastusravi on suunatud häirunud funktsioonide taastamisele, säilitamisele või puudega kohanemisele. Tegu on töövõimet või toimetulekut taastava raviga.
Taastusravi tehakse nii ambulatoorselt kui statsionaarselt.
Kas haigekassa maksab taastusravi eest?
Haigekassa tasub taastusravi eest, kui see on osutatud kindlustatule meditsiinilisel näidustusel. Tavaliselt otsustab taastusarst, kas taastusravi on näidustatud ning millised protseduurid on patsiendile vajalikud. Kuid ka teiste erialade arstid (näiteks neuroloogid) määravad mõningaid taastusravi protseduure oma patsientidele.
Sanatoorse ravi eest haigekassa ei tasu, kuna sanatooriumitel puudub tegevusluba statsionaarse taastusravi osutamiseks. Haigekassal on üksikute sanatooriumitega leping ambulatoorse taastusravi eest tasumiseks, kuid neid teenuseid osutavad ka teised raviasutused.
Et haigekassa tasuks taastusravi eest, siis peab olema arsti saatekiri taastusarsti vastuvõtule. Intensiivseks statsionaarseks taastusraviks, mille eest haigekassa tasub 100%, on vajalik taastusarsti suunamine. 20-protsendilise omaosalusega funktioone toetavale statsionaarsele taastusravile võivad suunata ka teised arstid.
Haigekassa lepingupartnerid on kirjas siin.
Milliste taastusravi teenuste eest tasub haigekassa?
Hooldusravi
Mis on hooldusravi?
Inimeste hooldamise küsimusega tegelevad nii tervishoiu- kui hoolekandesüsteem. Haigekassa rahastab õendushooldusravi, see on teenus, mida pakuvad erinevad tervishoiuteenuse osutajad. Hooldusravi ei ole sama, mis hooldekodu ja hoolekandeteenused, kuid on siiski olemas kokkupuutepunkte, sest sageli on hooldekodudes elavatel inimestel terviseprobleeme.
Hooldusravi eesmärgiks on patsiendile parima võimaliku elukvaliteedi/toimetuleku saavutamine või säilitamine. Hooldusravi sihtgrupiks on patsiendid, kes vajavad õendusabi, kuna ei tule iseseisvalt toime kroonilistest haigusest tingitud erinevate häirete ja puuete tõttu. Enamasti on tegemist üle 65-aastaste inimestega.
Ka hooldusravi osutatakse nii statsionaarselt (haiglas) kui ambulatoorselt (koduõendus, vähihaigete kodune toetusravi). Hooldusravile suunatakse arsti saatekirjaga.
Hoolekandeteenuste (hooldekodud jm) kohta saab täpsemat infot kohalikust omavalitsusest.
Omaosalus statsionaarses hooldusravis on 15%.
Statsionaarses ehk haiglatingimustes osutatavas hooldusravis omaosaluse kehtestamine on päevakorras olnud mitmeid aastaid. Juba 2004. aastal heaks kiidetud Eesti hooldusravivõrgu arengukavas peeti oluliseks hooldusravi rahastamist mitmest allikast (omavalitsus, haigekassa, inimene ise), sest ainult haigekassa vahenditest ei jätku kõigile ravivajajatele.
Vaata ka sotsiaalministeeriumi kodulehelt.
Arengukava eesmärkideks on parandada hooldusravi teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning pakkuda mitmekülgsemaid, sh eriti koduse hooldusravi teenuseid. Statsionaarse hooldusravi kõrval peetakse eriti oluliseks koduse õendusabi teenuste arendamist, sest need on inimesele mugavamad, ta saab edasi elada oma kodus ja see tuleb ka rahaliselt nii ühiskonnale kui ka inimesele (tema omastele) odavam.
Alates 1. jaanuarist 2010 kehtib statsionaarsele hooldusravile omaosalus 15%. Patsiendi tasutav osa on sellest ca 6,45 eurot ühe voodipäeva kohta, seega ca 194 eurot kuus. Haigekassa maksab ühe hooldusravi päeva eest raviasutusele ca 36,6 eurot, kuus seega ca 1032 eurot. Ka hooldusravis kehtib sarnaselt eriarstiabile voodipäevatasu, mis on 1,6 eurot päevas ning mida tohib võtta esimese kümne ravil oldud päeva eest ehk maksimaalselt 16 eurot ühe haiglasoleku korra kohta.
Omaosaluse kehtestamine statsionaarses hooldusravis võimaldab rahastada enam kvaliteetseid hooldusraviteenuseid ning ambulatoorse hooldusravina koduõendusteenust.
Ambulatoorsed hooldusravi teenused, sh koduõendusteenus, on inimesele endiselt tasuta, selle eest maksab tervishoiuteenuse osutajale haigekassa. Koduõendusvisiidil tehtavate toimingute hulka kuuluvad õendushooldusplaani koostamine, õendusalane nõustamine, patsiendi põetamine, raviprotseduuride ja teatud laboriuuringute tegemine. Kõik koduõendusteenused on kirjas sotsiaalministri määruses “Iseseisvalt osutatavate õendusabi tervishoiuteenuste loetelu”.
|