EST  |  ENG  |  RUS KindlustatuleKindlustuse taotlemineVabatahtlik kindlustusVabatahtliku lepingu tüüptingimused
» Kindlustatule
Hüvitiste ja tasude määrad
Kindlustuse taotlemine
- Tööandja poolt kindlustatud
- FIE
- FIE tegevuses osalev abikaasa
- Riigi poolt kindlustatud
- Töötu
- Laps
- Õpilased ja üliõpilased
- Rase
- Pensionär
- Ülalpeetav abikaasa
- Vabatahtlik kindlustus
- Venemaa relvajõudude mittetöötavad pensionärid
Arvelduskonto ja isikuandmete muutmine
Ajutise töövõimetuse hüvitis
Hambaravi- ja hambaproteeside hüvitis
IVFiga ja embrüosiirdamisega seotud ravimite hüvitis
Hüvitise maksmine kindlustatu surma korral
Ravikindlustus Euroopa Liidus ja mujal
Perearsti nõuandetelefon 1220
Perearstid
Soodusravimid
Meditsiiniseadmed
Lepingupartnerid
Ravijärjekorrad
Tervishoiuteenused
Haigekassa trükised
Vähiennetuse uuringud naistele 2014. aastal
» Tööandjale
» Partnerile
» Haigekassa
» Blanketid
» Õigusaktid
» KKK / Küsi
» Lingid
» Digiretsept
» Ravimikasutuse kampaania
» Perearsti kampaania

Kirjuta meile

Võta meiega ühendust, kui Sul on küsimusi või kommentaare osutatud tervishoiuteenuste osas

Riigiportaalist eesti.ee saad:

  • tellida Euroopa ravikindlustuskaardi,
  • kontrollida oma ravikindlustuse kehtivust,
  • jälgida oma ajutise töövõimetuslehe seisu,
  • kontrollida oma isikuandmeid ja perearsti,
  • esitada täiendava ravimihüvitise taotluse jne.
  • tööandja saab kontrollida kindlustatute andmeid

 

Vabatahtliku lepingu tüüptingimused

Kinnitatud 22.10.2010 Eesti Haigekassa nõukogu otsusega nr 14

TÜÜPTINGIMUSED
  
Käesolevad tüüptingimused (edaspidi Tüüptingimused) on Eesti Haigekassa (edaspidi Haigekassa) ja kindlustusvõtja (edaspidi Kindlustusvõtja) vahel Kindlustusvõtja või nimeliselt määratletud kolmanda isiku (edaspidi Kindlustatud isik) kasuks sõlmitava lepingu, mille alusel Kindlustatud isik võrdsustatakse “Ravikindlustuse seaduse” alusel kindlustatud isikuga, (edaspidi Leping) lahutamatuks osaks.
 
1. LEPINGU SÕLMIMINE JA KINDLUSTUSKAITSE TEKKIMINE
1.1. Kindlustuskaitse tekitamiseks esitab Kindlustusvõtja Haigekassale kirjaliku avalduse Haigekassa poolt kindlaks määratud vormil.
1.2. Kindlustusvõtja peab Lepingu sõlmimisel teatama Haigekassale kõigist talle teada olevatest asjaoludest, millel on nende olemusest tulenevalt mõju Haigekassa otsusele Leping sõlmida. Eeldatakse, et oluline on asjaolu, mille kohta Haigekassa on otseselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavet nõudnud.
1.3. Kindlustatud isiku kindlustuskaitse tekib vastavalt “Ravikindlustuse seaduse” § 24 lõikele 4 1 (ühe) kuu möödumisel Lepingu sõlmimisest.
1.4. Kui Leping sõlmitakse ajal, mil Kindlustatud isikul on kindlustuskaitse “Ravikindlustuse seaduse” alusel, tekib Lepingu alusel kindlustuskaitse alates “Ravikindlustuse seaduse” alusel kindlustuskaitse lõppemisest.
1.5. Kui Leping sõlmitakse ajal, mil Kindlustatud isiku kasuks Haigekassaga varem sõlmitud Lepingust tulenevalt on Kindlustatud isik võrdsustatud “Ravikindlustuse seaduse” alusel kindlustatud isikuga, tekib Lepingu alusel kindlustuskaitse alates varem sõlmitud Lepingu alusel kindlustuskaitse lõppemisest.
1.6. Haigekassa kannab Kindlustatud isiku ravikindlustuse andmekogusse.
 
2. KINDLUSTUSKAITSE ULATUS JA PIIRANGUD
2.1. Alates kindlustuskaitse tekkimisest on Kindlustatud isikul õigus taotleda Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti vastavalt “Ravikindlustuse seaduse” § 21 lõike 3 alusel sotsiaalministri poolt kehtestatud korras.
2.2. Vastavalt “Ravikindlustuse seaduse” §-ile 21 ei tohi Kindlustatud isik pärast kindlustuskaitse peatumist või lõppemist Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti kasutada.
2.3. Haigekassa võimaldab Kindlustatud isikule “Ravikindlustuse seaduses” sätestatud tingimustel ja ulatuses saada tervishoiuteenuse hüvitist, ravimihüvitist, meditsiiniseadmehüvitist ning maksab Kindlustatud isikule täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitist ja täiendavat ravimihüvitist. Kindlustatud isikule ei maksta ajutise töövõimetuse hüvitist.
2.3.1. Tervishoiuteenuse hüvitise võimaldamiseks võtab Haigekassa Kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud “Ravikindlustuse seaduse” § 30 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel tervishoiuteenuse osutaja poolt, kes on sõlminud Haigekassaga ravi rahastamise lepingu.
2.3.2. Ravimihüvitise võimaldamiseks võtab haigekassa üle tasu maksmise kohustuse Kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike ja “Ravikindlustuse seaduse” § 43 lõike 1 alusel sotsiaalministri poolt kehtestatud Haigekassa ravimite loetellu kantud ravimite, imikute toitesegude ja fenüülalaniini mittesisaldavate toiteainete jaemüügi eest.
2.3.3. Meditsiiniseadmehüvitise võimaldamiseks võtab Haigekassa üle tasu maksmise kohustuse Kindlustatud isikule vajalike meditsiiniseadmete eest, mis on kantud “Ravikindlustuse seaduse” § 48 lõike 4 alusel sotsiaalministri poolt kehtestatud Haigekassa meditsiiniseadmete loetellu.
2.3.4. Haigekassa võimaldab vähemalt „Ravikindlustuse seaduse“ § 63 lõigetes 1 ja 3 nimetatud juhul Kindlustatud isikule täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitist “Ravikindlustuse seaduse” § 63 lõigete 1–3 alusel sotsiaalministri poolt kehtestatud korras.
2.4. Kindlustatud isikul ei ole õigust nõuda Haigekassalt seoses tervishoiuteenuste või ravimite või meditsiiniseadmete saamisega Kindlustusvõtja või Kindlustatud isiku poolt kantud kulutuste hüvitamist.
2.5. Haigekassa ei hüvita Kindlustatud isikule “Ravikindlustuse seaduse” 3.peatüki 6. jaos sätestatud lisatasu ja kindlustatud isiku täiendavat omaosalust.
2.6. Kindlustatud isik kaotab õiguse saada punktis 2.3 nimetatud hüvitisi, kui:
2.6.1. nimetatud hüvitiste saamise vajadus on tekkinud seoses osalemisega teadusuuringus, sealhulgas kliinilises ravimiuuringus;
2.6.2. haigestumise või vigastuse põhjustas Kindlustatud isiku tahtlus;
2.6.3. haigestumine või vigastus on tingitud “Liiklusseaduse” alusel kehtestatud korras või arsti tehtud ekspertiisiga tuvastatud joobeseisundist;
2.6.4. ei täideta arsti määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi seoses haigusjuhtumiga, mille ennetamiseks või mille vastu oli määratud ravi otseselt suunatud, kui “Ravikindlustuse seadusest” ei tulene teisiti.
2.7. Tüüptingimuste punktis 2.6.4. nimetatud kindlustushüvitise saamise õiguse kaotamise otsustab Haigekassa “Haldusmenetluse seaduses” ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Kindlustatud isikul on õigus algatada Haigekassa otsuse suhtes vaidemenetlus 10 (kümne) kalendripäeva jooksul “Haldusmenetluse seaduses” sätestatud korras.
 
3. KINDLUSTUSPERIOOD JA KINDLUSTUSMAKSED
3.1. Kindlustusperiood on vähemalt 1 (üks) aasta. Kui Leping sõlmitakse pikemaks perioodiks, kui 1 (üks) aasta, võib Kindlustusvõtja 14 (neljateistkümne) päeva jooksul Lepingu sõlmimisest Lepingust taganeda. Nimetatud tähtaja järgimiseks piisab kirjaliku taganemisavalduse edastamisest Haigekassale.
3.2. Tüüptingimuste punktis 1.3 sätestatud juhul algab kindlustusperiood lepingu sõlmimisest. Tüüptingimuste punktides 1.4 ja 1.5 sätestatud juhtudel algab kindlustusperiood kindlustuskaitse tekkimisest.
3.3. Lepingu alusel kalendrikuus makstava kindlustusmakse suurus on arvu 0,13 ja viimati Statistikaameti avaldatud eelmise kalendriaasta keskmise kuubrutopalga korrutis. Kalendrikuus makstava kindlustusmakse suurust on Haigekassal õigus muuta kord aastas pärast Statistikaameti poolt eelmise kalendriaasta keskmise kuubrutopalga avaldamist.
3.4. Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusmakseid kindlustusperioodi eest ette 3 (kolme) kuu või 1 (ühe) aasta kaupa. Kindlustusvõtjal ei ole õigust tasuda kindlustusmakseid muude perioodide kaupa.
3.5. Esimese kindlustusmakse tasumiseks väljastab Haigekassa Kindlustusvõtjale arve 5 (viie) päeva jooksul pärast Lepingu sõlmimist. Kindlustusvõtja peab tasuma esimese kindlustusmakse hiljemalt 14 (neljateistkümne) päeva möödudes pärast Lepingu sõlmimist.
3.6. Kolme kuu kaupa tasumisel väljastab Haigekassa arved järgnevate kindlustusmaksete tasumiseks Kindlustusvõtjale vähemalt 14 (neliteist) päeva enne järgneva kolmekuulise perioodi algust. Järgnevate kindlustusmaksete tasumise tähtpäevaks on arvele märgitud järgneva kolmekuulise perioodi alguspäevale eelnev kalendripäev.
3.7. Haigekassa teavitab Kindlustusvõtjat Statistikaameti poolt avaldatud eelmise kalendriaasta keskmise kuubrutopalga muutumisest ning sellest tulenevalt kindlustusmakse suuruse muutumisest koos järgmise Kindlustusvõtjale esitatava arvega.
 
4. LEPINGU LÕPPEMINE, ÜLESÜTLEMINE JA TAGANEMINE
4.1. Leping lõpeb päevast, millal Kindlustatud isikul tekib sundkindlustuskaitse “Ravikindlustuse seaduse” alusel või kui isikul tekib ravikindlustuse kindlustuskaitse välislepingu alusel või Kindlustatud isiku surma päeval. Lepingu lõppedes maksab Haigekassa Kindlustusvõtja poolt ettemakstud kindlustusmakse tagasi Kindlustusvõtja kirjaliku taotluse alusel.
4.2. Kindlustusvõtjal, kes on sõlminud Lepingu pikemaks ajaks kui üks aasta, on õigus 14 päeva jooksul Lepingu sõlmimisest Lepingust taganeda, esitades Haigekassale kirjaliku avalduse. Kui Kindlustatud isik on enne Lepingust taganemist saanud ravikindlustushüvitisi, on Kindlustusvõtja kohustatud need Haigekassale hüvitama. Kui Kindlustusvõtja on enne Lepingust taganemist esimese kindlustusmakse tasunud, maksab Haigekassa selle Kindlustusvõtjale Kindlustusvõtja kirjaliku taotluse alusel tagasi.
4.3. Kui Kindlustusvõtja ei ole tähtaegselt tasunud esimest kindlustusmakset punktis 3.5 sätestatud 14-päevase tähtaja jooksul, on Haigekassal õigus Lepingust taganeda. Kui Haigekassa taganeb Lepingust ja Kindlustatud isik on kuni Lepingust taganemiseni saanud Tüüptingimuste punktis 2.3 sätestatud ravikindlustushüvitisi, on Kindlustusvõtja kohustatud nende summa Haigekassale hüvitama.
4.4. Kui Kindlustusvõtja ei ole tähtaegselt tasunud järgnevaid kindlustusmakseid, loetakse Leping maksekohustuse Haigekassa poolt määratud täiendavaks tähtajaks täitmata jätmisel Haigekassa poolt üles öelduks.
4.5. Haigekassa võib Lepingust taganeda ühe kuu jooksul, arvates ajast, mil Haigekassa sai teada või pidi teada saama, et Kindlustusvõtja on teadvalt jätnud Haigekassale teatamata Tüüptingimuste punktis 1.2 nimetatud olulise teabe või teadvalt esitanud Haigekassale valeandmeid seoses Lepingu sõlmimisega.
4.6. Kui Kindlustusvõtja rikub temast tuleneva asjaolu tõttu oluliselt Lepinguga ettenähtud kohustust, võib Haigekassa Lepingu ette teatamata üles öelda ühe kuu jooksul rikkumisest teada saamisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
4.7. Kindlustusvõtja võib vähemalt kaheks aastaks sõlmitud Lepingu üles öelda, teatades ülesütlemisest ette vähemalt 3 (kolm) kuud selliselt, et Leping lõpeb aasta lõppedes.
4.8. Haigekassa või Kindlustusvõtja võib Lepingu mõjuval põhjusel üles öelda, eelkõige siis, kui ülesütlevalt Lepingu poolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda Lepingu jätkamist Lepingu lõppemise tähtaja saabumiseni, teatades ülesütlemisest kirjalikult 7 (seitse) kalendripäeva ette.
4.9. Kui leping lõpetatakse ülesütlemisega ennetähtaegselt ja kuni ülesütlemiseni on Kindlustatud isikul olnud kindlustuskaitse, on Kindlustusvõtja kohustatud tasuma kindlustusmaksed kuni Lepingu lõppemiseni kulgenud aja eest.
4.10. Lepingu lõppemine lõpetab kindlustuskaitse. Haigekassa võimaldab Kindlustatud isikule tervishoiuteenuse hüvitist pärast kindlustuskaitse lõppemist ainult siis, kui kindlustuskaitse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtum otseselt tingib isikule vältimatu arstiabi osutamise vajaduse.
 
5. LÕPPSÄTTED
5.1. Kui Kindlustatud isik loobub talle Lepinguga antud õigustest või kui tema õigus lõpeb või ei kehti, siis ei või Kindlustusvõtja määrata uut Kindlustatud isikut ega nõuda kohustuse täitmist endale.
5.2. Haigekassal on õigus nõuda Kindlustusvõtjalt, Kindlustatud isikult, kolmandatelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustelt õigusaktides sätestatud juhtudel andmeid, s.h delikaatseid isikuandmeid ning muid andmeid, kuivõrd need andmed on vajalikud Haigekassale seadusega või Lepinguga pandud ülesannete täitmiseks.
5.3. Kindlustusvõtja teatab viivitamata Kindlustusvõtja ja Kindlustatud isiku Lepingus märgitud kontaktandmete muutumisest.
5.4. Lepingule kohaldatakse “Võlaõigusseaduse” sätteid, mis reguleerivad kindlustuslepingut, üksnes niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus “Ravikindlustuse seaduses” sätestatuga. Lepingule ei kohaldata “Kindlustustegevuse seaduses”   sätestatut.
5.5. Lepingus on ettenähtud kõik Lepingu tingimused.

AVALDUS VABATAHTLIKU LEPINGU SÕLMIMISEKS

Haigekassa infotelefon 16363, välisriigist helistades +372 669 6630