EST  |  ENG  |  RUS → Kindlustatule → Soodusravimid → Kampaania "Erinevus on ravimi hinnas"
» Kindlustatule
→Hüvitiste ja tasude määrad 2012. aastal
→Kindlustuse taotlemine
→Isikuandmete muutmine
→Ajutise töövõimetuse hüvitis
→Hambaravihüvitis
→Täiendav ravimihüvitis
→IVFiga ja embrüosiirdamisega seotud ravimite hüvitis
→Hüvitise maksmine kindlustatu surma korral
→Ravikindlustus Euroopa Liidus ja mujal
→Perearstid
→ Soodusravimid
- Kampaania "Erinevus on ravimi hinnas"
- Täiendav ravimihüvitis
- Ravimite erandkorras kompenseerimine
- Ravimite farmakoökonoomiline hindamine
- Statistika
- Toimeainepõhine retsept
- Õigusaktid
→Meditsiiniseadmed
→Lepingupartnerid
→Ravijärjekorrad
→Tervishoiuteenused
→Patsiendi juhendmaterjalid
→Vähiennetuse uuringud naistele 2012. aastal
→Vigastuste vältimine
» Tööandjale
» Partnerile
» Haigekassa
» Blanketid
» Õigusaktid
» KKK / Küsi
» Lingid
» Digiretsept
» Kontakt
Telli teavitus

Soovin saada teavitust haigekassa kodulehel tehtud muudatuste kohta.

  Telli muudatuste voog

Riigiportaalist eesti.ee saad:

  • tellida Euroopa ravikindlustuskaardi,
  • kontrollida oma ravikindlustuse kehtivust,
  • jälgida oma ajutise töövõimetuslehe seisu,
  • kontrollida oma isikuandmeid ja perearsti,
  • esitada täiendava ravimihüvitise taotluse jne.
  • tööandja saab edastada elektroonselt kindlustatute andmeid

Kampaania "Erinevus on ravimi hinnas"

Kampaania sisu ja eesmärk                                    

Sageli kurdetakse, et ravimid on kallid. Olukorda analüüsides selgub, et patsiendid võiksid oluliselt säästa, kui nad valiksid apteegis soodsaima ravimi. Apteekides on tihti saadaval sama toimeainega ravimeid erinevatelt ravimitootjatelt ning nende hinnad võivad oluliselt erineda. Patsiendil on tähtis teada, et kõik sama toimeainet samas ravimvormis (näiteks tabletina) sisaldavad ravimid on võrdselt tõhusad ja kvaliteetsed. Kvaliteedi tagab ravimiameti kontroll. Ratsionaalse ravimikasutuse korral, s.o. eelistades soodsaimat sama toimega ravimit, on patsientidel võimalik vähendada ravimite eest tasutavat summat ja säästa.
 
Kampaania eesmärk on:
  • teavitada patsienti, et tihti on võimalik valida toimelt ja kvaliteedilt samaväärsete, kuid erineva hinnaga ravimite vahel;
  • julgustada patsienti küsima endale soodsaimat alternatiivi nii arstivisiidil kui apteegist ravimit ostes;
  • vähendada inimese omaosalust ravimite ostmisel tulenevalt sellest, et tema teadlikkus valikuvõimalustest paraneb ning seeläbi tehakse ratsionaalsemaid valikuid. 

Kuidas peaks ravimeid välja kirjutama ja apteegist väljastama?

Ravimi väljakirjutamine ja apteegist väljastamine peab käima sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 30 järgi järgmiselt.
 
Arst kirjutab retseptile vajaliku toimeaine, mitte konkreetse ravimi kaubanime (nn toimeainepõhine retsept). Ravimi kaubanime võib arst retseptile kirjutada erandina väga konkreetse meditsiinilise põhjenduse olemasolul. Arst on sellisel juhul kohustatud patsiendile selgitama, miks ta peab vajalikuks, et patsient kasutaks just konkreetse tootja ravimit. Kui arst on kirjutanud retseptile kindla kaubanime, siis ei tohi apteeker seda teise samaväärse ravimpreparaadiga asendada. Juhul kui retseptile on kirjutatud toimeaine, peab apteeker pakkuma patsiendile esmalt soodsaimat ravimpreparaati.

Fakte

  • Hüpertensiooni ravimite korral kirjutavad arstid toimeainepõhise retsepti ainult pooltel juhtudel. Pooltel juhtudel kirjutatakse patsiendile kaubanimega retsept. Tulemuseks on, et ainult umbes 10% juhtudel ostab patsient apteegist kõige soodsama ravimi.
  • Hüpertensiooni ravimiseks kasutatavate retseptiravimite osas tasus haigekassa patsientide eest (analüüsi aluseks on 2008. a andmed) ligi 12,8 miljonit eurot. Sellele lisaks tasusid patsiendid ise veel 10,2 miljonit eurot. Juhul kui patsiendid oleksid alati valinud enda jaoks soodsaima ravimi, oleks nad võinud säästa arvestuslikult umbes 5,1 miljonit eurot. Seega oleks hüpertensiooni näitel patsientidel võimalik säästa pool omaosalusest.
  • Hüpertensiooniravimite ostmisel ei ületa kõige odavamate pakendite müük reeglina 15% kõikidest müüdud pakenditest. Mõnede toimeainete korral on kõige odavamate pakendite kasutus alla 5%.
  • Hüpertensiooni korral on enimkasutatud toimeaine metoprolool (umbes 82 000 kasutajat 2011. aasta esimesel poolaastal). Patsient maksab retsepti eest keskmiselt 6,11 eurot. Kui inimene kasutaks kõige soodsamat ravimpreparaati, siis oleks tema omaosalus 90% soodusmääraga ja 100 mg päevaannuse korral umbes 2 eurot retsepti kohta.   

Kui suur on hinnaerinevus võrdsete alternatiivide vahel?

Järgnevalt on toodud orienteeruvad hinnaerinevused mõningate enamkasutatavate 75% (pensionäride puhul 90%) kompenseeritud toimeainete korral. Hinnad on ajas muutuvad, kuna piirhindade korral fikseerib riik ainult piirhinda moodustava ravimpreparaadi maksimaalse hinna. Teiste ravimpreparaatide hind ei ole fikseeritud ning lõplik apteegihind kujuneb vaba konkurentsi tingimustes.
 
 
Toimeaine ja annus
Odavaima alternatiivi hind apteegis
Patsiendi omaosalus 90% soodustuse korral retsepti kohta*
Kalleima alternatiivi hind apteegis
Patsiendi omaosalus 90% soodustuse korral retsepti kohta*
Odavama ja kallima ravimi omaosaluste erinevus, %
alendroonhape
70 mg
pakend 70 mg N4 14.95
4.13
pakend 70 mg
N4 25.15
24.23
587%
amlodipiin
10 mg
pakend 10 mg N30 5.47
2.24
pakend 10 mg N30 15.04
20.42
912%
atorvastatiin
20 mg
pakend 20 mg N30 6.34
2.41
pakend 20 mg N30 17.91
25.03
1039%
enalapriil
20 mg
pakend 20 mg N28 2.73
1.69
pakend 20 mg N28 4.85
5.44
322%
klopidogreel
75 mg
pakend 75 mg N28 9.21
2.99
pakend 75 mg N28 15.56
13.62
456%
metoprolool
50 mg
pakend 50 mg N30 2.46
1.65
pakend 50 mg N30 6.34
9.41
570%
omeprasool
20 mg
pakend 20 mg N28 4.88
2.34
pakend 20 mg N28 6.08
4.74
203%
ramipriil
10 mg
pakend 10 mg N30 8.27
4.72
pakend 10 mg N28 10.53
10.11
214%
rosuvastatiin 
20 mg
pakend 20 mg N28 11.5
3.44
pakend 20 mg N28 39.94
59.85
1740%
 
 
* Retseptile kirjutatakse tavaliselt 2 kuu ravimikogus.
 
 

Inimesi huvitab

Järgnevalt on toodud vastused küsimustele, mis inimesi peamiselt huvitab seoses koopia- ehk geneeriliste ravimite ja originaalravimite kasutamisega ning kompenseerimisega (allikad: perearsti infotelefon 1220, haigekassa).

  1. Millest ravim koosneb, mis on toimeaine?
  2. Mis on geneeriline ravim ehk koopiaravim?
  3. Miks on geneerilised ravimid originaalravimitest odavamad?
  4. Miks ma peaksin ostma odavamat ravimit?
  5. Kas peaksin eelistama originaalravimit, kui rahakott lubab?
  6. Kas rasedana oleks mõistlikum tarvitada originaalravimeid?
  7. Kas geneerilise ravimi puhul peaks igaks juhuks kogust suurendama?
  8. Kas geneerilist ravimit tuleb võtta sama skeemi järgi kui originaalravimit?
  9. Kas haigekassa kompenseerib vähem, kui ostan odavama ravimi?
  10. Miks haigekassa soodustab eelkõige geneerilisi ravimeid?
  11. Kas on võimalik geneerilise ravimi asemel osta hoopis võltsingut?
  12. Kas geneerilisel ravimil võib esinda originaalravimist rohkem kõrvaltoimeid? Kas geneeriline ravim tekitab rohkem sõltuvust kui originaalravim?
  13. Kas on haiguseid, mille puhul tuleks geneerilisi ravimeid vältida?
  14. Millest sõltub, kas arst määrab originaalravimi või geneerilise ravimi?
  15. Millest sõltub, kas apteeker pakub mulle odavamat ravimit või väljastab selle, mis retseptil on märgitud?
  16. Kas haigekassa võidab rahaliselt, kui ma kasutan geneerilisi ravimeid?

Olulised kontaktid ja veebilehed

Sotsiaalministeerium – teeb ravimipoliitikat, sõlmib tootjatega hinnakokkuleppeid, kehtestab piirhindu, muudab ravimiloetelu.
Ravimiamet – teostab kontrolli ravimite kvaliteedi, maaletoomise üle ning kontrollib apteekide tegevust.
Terviseamet – teostab kontrolli arstide tegevuse üle k.a. ravimite väljakirjutamise õiguspärasuse üle.
Haigekassa – tasub apteekidele õigusaktide kohaselt väljastatud soodusravimite eest. 
 

Kampaania materjalid

 

Haigekassa infotelefon 16363