Täiendav ravimihüvitis
1. jaanuarist 2003. a jõustus ravikindlustuse seaduse paragrahv 47, mille alusel tekkis inimestel õigus saada ja haigekassal kohustus maksta täiendavat ravimihüvitist.
Täiendav ravimihüvitis on rahaline hüvitis, mida haigekassa maksab juhul, kui inimene on ostnud soodusravimeid 6000 - 20 000 krooni eest aastas.Hüvitist ei saa taotleda käsimüügi- ja soodustust mitteomavate retseptiravimite ostmise puhul.
Täiendav ravimihüvitis aitab kompenseerida ravimitele tehtavaid kulutusi eelkõige neil ravikindlustatutel,
- kelle raviskeemides on kallid ravimid;
- kes põevad kroonilisi haigusi ja peavad seetõttu manustama ravimeid pika aja vältel;
- kes peavad kasutama mitmeid erinevaid ravimeid kombinatsioonis.
Täiendava ravimihüvitise taotlemise ja maksmise täpsem kord on kehtestatud sotsiaalministri määrusega (Sotsiaalministri 26.11.2002 määrus nr 135 "Täiendava ravimihüvitise taotlemise ja maksmise kord").
Kuidas täiendavat ravimihüvitist arvestatakse?
Täiendava ravimihüvitise arvutuse aluseks on kalendriaastas soodusravimitele kulutatud summa, millest on maha arvestatud inimese omaosalus ja ravimi hinnaosa, mis ületab piir- või hinnakokkuleppe hinda.
Haigekassa hüvitab ühe aasta jooksul kindlustatud isikule soodusravimite ostmisel 6 000 – 10 000 krooni makstud summast 50% (2 000 krooni) ja 10 000 - 20 000 krooni makstud summast 75% (7 500 krooni). Seega võib maksimaalne täiendav hüvitis ühele inimesele ühes kalendriaastas ulatuda 9 500 kroonini.
20 000 krooni ületavate summade pealt täiendavat ravimihüvitist ei maksta.
Põhimõtted
Eesti Haigekassa ravimite loetellu kantud ravimite puhul maksab kindlustatud isik kohe apteegis ainult osa ravimi hinnast. Ülejäänud osa hüvitab apteegile haigekassa. Inimese jaoks on sellisel juhul tegemist nn mitterahalise hüvitisega.
Täiendav ravimihüvitis on kindlustatu jaoks aga rahaline hüvitis ja selle maksmine toimub täiendavalt lisaks eelnevatele haigekassa poolt makstud soodustustele juhul, kui inimene ise on tasunud soodusravimite eest rohkem kui 6000 krooni kalendriaastas.Täiendavat ravimihüvitist arvutatakse ainult ravimite loetelusse kantud ravimite (edaspidi soodusravimid) ostmisel.
Täiendava ravimihüvitise arvestamisel ei võeta arvesse käsimüügiravimitele ja soodustust mitteomavatele retseptiravimitele tehtud rahalisi kulutusi.
Täiendava ravimihüvitise arvutamisel ei võeta arvesse haigekassa poolt juba eelnevalt apteegile tasutud summasid, samuti retsepti omaosaluse alusmäära (sotsiaalministri määrusega on kehtestatud omaosaluse alusmäärad ühe retsepti kohta 100%, 90% ja 75% soodustuse korral 20 krooni ja 50% soodustuse korral 50 krooni, mis tuleb tasuda inimesel endal) ning summasid, mis ületavad ravimite piirhinda või hinnakokkuleppes märgitud hinda. (Vt ka joonis)
Avalduse esitamine
Hüvitatava summa arvutamise näited
Väljamaksed
Alates 1. septembrist 2006 saab taotleda ka kehavälise viljastamise (IVF) protseduuriga seonduvate ravimikulude hüvitist.
|
→ Kindlustatule → Täiendav ravimihüvitis 
