Täiendav ravimihüvitis
1. jaanuarist 2003. a jõustus ravikindlustuse seaduse paragrahv 47, mille alusel tekkis inimestel õigus saada ja haigekassal kohustus maksta täiendavat ravimihüvitist.
Täiendav ravimihüvitis on rahaline hüvitis, mida haigekassa maksab juhul, kui inimene on ostnud soodusravimeid 384–1300 euro eest kalendriaastas. Hüvitist ei saa taotleda käsimüügi- ja soodustust mitteomavate retseptiravimite ostmise puhul.
Täiendav ravimihüvitis aitab kompenseerida ravimitele tehtavaid kulutusi eelkõige neil ravikindlustatutel,
- kelle raviskeemides on kallid ravimid;
- kes põevad kroonilisi haigusi ja peavad seetõttu manustama ravimeid pika aja vältel;
- kes peavad kasutama mitmeid erinevaid ravimeid kombinatsioonis.
Täiendava ravimihüvitise taotlemise ja maksmise täpsem kord on kehtestatud sotsiaalministri määrusega (sotsiaalministri 26.11.2002 määrus nr 135 "Täiendava ravimihüvitise taotlemise ja maksmise kord").
Kuidas täiendavat ravimihüvitist arvestatakse?
Täiendava ravimihüvitise arvutuse aluseks on kalendriaastas soodusravimitele kulutatud summa, millest on maha arvestatud inimese omaosalus ja ravimi hinnaosa, mis ületab piir- või hinnakokkuleppe hinda.
Haigekassa hüvitab ühe aasta jooksul kindlustatud isikule soodusravimite ostmisel 384–640 eurot makstud summast 50% – 128 eurot ja 640–1300 eurot makstud summast 75% – 495 eurot. Seega võib maksimaalne täiendav hüvitis ühele inimesele ühes kalendriaastas ulatuda 623 euroni.
1300 eurot ületavate summade pealt täiendavat ravimihüvitist ei maksta.
|
Inimese kulutused soodusravimitele kalendriaastas, millest on maha arvutatud omaosalus ja piir- või hinnakokkuleppe hinda ületav osa
|
Haigekassa hüvitab …
|
Näide
|
|
Alla 384 eurot
|
Täiendavat ravimihüvitist ei maksta.
|
Hüvitist ei maksta.
|
|
384-640 eurot
|
384 eurot ületavast osast 50%.
|
Nt kulu korral 500 eurot on hüvitise summaks (500-384)x50%=58 eurot.
|
|
640-1300 eurot
|
Vahemiku 384-640 eurot eest 50% ehk 128 eurot ja lisaks 640 eurot ületavast summast 75%.
|
Nt kulu korral 1000 eurot on hüvitise summaks 128 +(1000-640)x75%=398 eurot.
|
|
Üle 1300 euro
|
1300 eurot ületavate summade eest täiendavat hüvitist ei maksta - sellisel juhul jääb täiendava ravimihüvitise määraks 623 eurot.
|
Nt kulu korral 1500 eurot saab hüvitist maksimaalmääras 623 eurot.
|
Põhimõtted
Eesti Haigekassa ravimite loetellu kantud ravimite puhul maksab kindlustatud isik kohe apteegis ainult osa ravimi hinnast. Ülejäänud osa hüvitab apteegile haigekassa. Inimese jaoks on sellisel juhul tegemist nn mitterahalise hüvitisega.
Täiendav ravimihüvitis on kindlustatu jaoks aga rahaline hüvitis ja selle maksmine toimub täiendavalt lisaks eelnevatele haigekassa poolt makstud soodustustele juhul, kui inimene ise on tasunud soodusravimite eest rohkem kui 384 eurot kalendriaastas. Täiendavat ravimihüvitist arvutatakse ainult ravimite loetelusse kantud ravimite (edaspidi soodusravimid) ostmisel.
Täiendava ravimihüvitise arvestamisel ei võeta arvesse käsimüügiravimitele ja soodustust mitteomavatele retseptiravimitele tehtud rahalisi kulutusi.
Täiendava ravimihüvitise arvutamisel ei võeta arvesse haigekassa poolt juba eelnevalt apteegile tasutud summasid, samuti retsepti omaosaluse alusmäära (sotsiaalministri määrusega on kehtestatud omaosaluse alusmäärad ühe retsepti kohta 100%, 90% ja 75% soodustuse korral 1,27 eurot ja 50% soodustuse korral 3,19 eurot, mis tuleb tasuda inimesel endal) ning summasid, mis ületavad ravimite piirhinda või hinnakokkuleppes märgitud hinda. (Vt ka joonist.)
Avalduse esitamine
Väljamaksed
Alates 1. septembrist 2006 saab taotleda ka kehavälise viljastamise (IVF) protseduuriga seonduvate ravimikulude hüvitist.
|
→ Kindlustatule → Täiendav ravimihüvitis 
