Lepingupartnerid
Haigekassa tasub kindlustatu tervishoiuteenuste eest ainult siis, kui raviasutusel on olemas leping haigekassaga.
Alates 1. aprillist 2006 sõlmivad eriarstiabi, hambaravi ja hooldusravi osutavad tervishoiuasutused lepingu ainult selle haigekassa osakonnaga, mille territooriumil nad asuvad, kuid teenindavad kõiki haigekassa kindlustatuid sõltumata sellest, millise piirkondliku osakonna kindlustatute hulka patsient kuulub.
Vaid SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla ja SA Tallinna Lastehaigla lepivad endiselt lepingumahu kokku iga haigekassa piirkondliku osakonnaga eraldi. Nendes haiglates võivad olla erinevad ooteajad erinevate piirkondade kindlustatutele.
Haigekassa tasub ainult nende tervishoiuteenuste eest, mis on Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus ning mille osutamiseks on meditsiiniline näidustus.
Endiselt jääb kehtima saatekirja nõue (välja arvatud ravikindlustuse seaduses kirjeldatud juhtudel: trauma, krooniline haigus, tuberkuloos, silmahaigus, naha- või suguhaigus või kui arstile pöördutakse günekoloogilise või psühhiaatrilise abi saamiseks ja laste hambaravis).
Eesti Haigekassa lepingupartnerid 2013. aastal teenuse osutamise sihtpunkti ja eriala alusel
Lepingupartnerite andmed piirkondade kaupa.
NB! Lepingute mahud (I kv, II-IV kv) on esitatud nende kinnitamise seisuga haigekassa juhatuses 12.12.2012 ja 26.02.2013.
Harju, Pärnu, Tartu, Viru.
Lepingupartnerid tsentraalsete lepingute osas on eriarstiabi vahenditest osutatavad teenused, mille kulud planeeritakse kõigi piirkondlike osakondade kindlustatute raviks tsentraalselt. Sellise planeerimise peamine põhjus on kallihinnaliste, piirkondlikult ebaühtlase vajadusega tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine kõigile Eesti kindlustatutele võrdsetel alustel.
Haigekassa lepingupartnerite lepingumahud 2007-2013
|
→ Kindlustatule → Lepingupartnerid 
