Sünnitushüvitis

Sünnitushüvitist makstakse töövõimetuslehele märgitud töö- või teenistuskohustustest vabastuse esimesest päevast alates ning ühe kalendripäeva eest 100% kalendripäeva keskmisest tulust (arvutatuna eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatavalt tulult).

NB! Vanemahüvitist maksab sotsiaalkindlustusamet (www.ensib.ee) kõigile sünnitajatele. 

Rasedus- ja sünnituspuhkusele jäädakse 30–70 päeva enne eeldatavat sünnitamise kuupäeva (30.–36. rasedusnädal). Kui naine jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 päeva enne eeldatavat sünnitamiskuupäeva, on tal õigus saada sünnitushüvitist 140 päeva eest. Jäädes sünnituspuhkusele hiljem, peab arst või ämmaemand vähendama vastavalt ka sünnituslehe kestust, misläbi kahaneb hüvitis nende päevade võrra, mille võrra hiljem sünnituslehele jäädi.

Kui raseduse ajal kergendati arsti või ämmaemanda otsuse alusel raseda töö- või teenistuskohustusi või viidi ta üle teisele tööle, siis on tal õigus saada sünnitushüvitist 140 päeva eest vaid juhul, kui ta jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 70 päeva enne eeldatavat sünnitamiskuupäeva. Kui kirjeldatud juhul jääb naine sünnituspuhkusele hiljem, peab arst või ämmaemand vähendama vastavalt ka sünnituslehe kestust, misläbi kahaneb hüvitis nende päevade võrra, mille võrra hiljem sünnituslehele jäädi.

Kui sünnitanud naisel on kahtlusi talle väljastatud sünnituslehe perioodi õigsuses, siis peaks ta esmalt pöörduma sünnitusabi osutanud raviasutuse sünnitusosakonna juhataja poole. Kui sünnitus toimub enne rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämist, väljastatakse sünnitusleht sünnitamise kuupäevast. Ka sellisel juhul märgitakse sünnituslehele eeldatava sünnitamise kuupäeva lahtrisse raseduskaardile märgitud eeldatav sünnitamise kuupäev.

Lapsehoolduspuhkusel viibiv naine, kes soovib võtta uut rasedus- ja sünnituspuhkust ning saada selle eest sünnitushüvitist, peab lapsehoolduspuhkuse katkestama. Selleks tuleb esitada tööandjale avaldus lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks. Märkides avaldusele lapsehoolduspuhkuse lõpetamise kuupäevaks rasedus- ja sünnituspuhkuse alguskuupäevale eelneva päeva, ei pea naine vahepeal tööle minema. Avaldus tuleb tööandjale esitada enne sünnituspuhkuse algust piisava ajavaruga (vähemalt 15–30 päeva varem), et tööandja ja haigekassa jõuaksid kindlustuse õigeaegselt vormistada.

Sünnitushüvitise arvutamise näide:

Mari töötas töölepingu alusel ja jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele juulis. Seega arvutatakse tema hüvitis eelneva kalendriaasta sotsiaalmaksu põhjal. Mari eest arvestati eelneval aastal sotsiaalmaksu 2741,81 eurot, seega oli tema sotsiaalmaksuga maksustatav tulu kokku: 2741,81 / 0,33 = 8308,52 eurot. Keskmine tulu kalendripäeva kohta oli 8308,52 / 365 = 22,76 eurot.
Sünnitushüvitist saab Mari 140 päeva eest: 140 X 22,76 = 3186,40 eurot. Summalt peetakse kinni tulumaks 669,14 eurot, seega maksab haigekassa Mari pangaarvele sünnitushüvitist 2517,26 eurot.

Sünnitushüvitise arvutamine kui naine jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele hiljem kui 30 päeva raseduskaardile märgitud sünnitamise tähtajast:

Riina töötab firma juhatuse liikmena ja jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele 10. juulil, tema raseduskaardile kantud eeldatav sünnitamise kuupäev, mis kantakse töövõimetuslehele, on 30. juuli. Kuna Riina jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele vaid 20 päeva enne eeldatavat sünnitamise kuupäeva on arst või ämmaemand kohustatud talle väljastama sünnituslehe, mille kestus on 10 päeva võrra 140 päevast lühem. Riina eest maksti eelneval kalendriaastal sotsiaalmaksu 3163,63 eurot, seega oli tema sotsiaalmaksuga maksustatav tulu kokku: 3163,63 / 0,33 = 9 586,76 eurot. Keskmine tulu kalendripäeva kohta oli 9586,76 / 365 = 26,27 eurot. Sünnitushüvitist saab Riina 130 päeva eest: 130 X 26,27 = 3415,10 eurot. Summalt peetakse kinni tulumaks 717,17 eurot, seega maksab haigekassa Riina pangaarvele sünnitushüvitist 2697,93 eurot.