Töövõimetuslehe esitamine
Töövõimetuslehe ning hüvitise määramiseks vajalikud muud dokumendid peab tööandja esitama haigekassale 7 kalendripäeva jooksul alates inimeselt töövõimetuslehe saamise päevast. Töövõimetuslehe koos saatekirjaga ning hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike lisadega võib haigekassale saata posti teel.
Kui tööandja pole töövõimetuslehte esitanud 90 kalendripäeva jooksul päevast, mil töötaja naases töö- või teenistuskohustuste täitmisele, haigekassa hüvitist ei maksa. Kui ravikindlustushüvitis jääb töötajal saamata tööandja süül, on töötajal õigus nõuda tekkinud kahju väljamaksmist tööandjalt.
FIE esitab või saadab oma töövõimetuslehe koos saatekirjaga haigekassale ise.
Kui inimesel on mitu tööandjat, annab arst isikule nii mitu sama numbriga töövõimetuslehte, kui palju on kindlustatud isikul tööandjaid. Tööandja jätab tema poolt väljamakstavate haiguslehtede originaalid endale ja esitab haigekassale nendest lehtedest koopiad, kuhu teeb nõuetekohased kanded.
Kõikide haiguslehtede (sh kuni 8 päeva kestvate, mille alusel tööandja on ise hüvitist maksnud) haigekassale esitamine on kohustuslik, sest järglehtede maksmisel lähtub haigekassal esmaste lehtede kannetest. Samuti on jätkuvalt vaja pidada riikliku haigushüvitiste statistikat (sh lehtede ja haiguspäevade kasutamine) ning teostada haigushüvitiste põhjendatuse järelvalvet.
Et hüvitist oleks võimalik määrata ka juhul, kui puuduvad andmed kindlustatu eest makstud sotsiaalmaksu kohta töövabastusele eelneval kalendriaastal, peab tööandja märkima töövõimetuslehele kindlustatuga kokkulepitud igakuise töötasu töövabastusele eelneval päeval.
Infot oma töövõimetuslehe menetlemise staatuse kohta saab kodanikuportaali www.eesti.ee või haigekassa infotelefoni 16363 vahendusel.
Kergemale tööle üleviimine
Kokkulepitud töötasu märkimine
|