Haigushüvitise arvutamise näited
1) Kalle töötab töölepingu alusel. Tema haiguslehel on töövabastuse põhjus haigestumine ning töövabastuse periood 01.07–18.07.
Kalle tööandja teeb haiguslehest koopia, täidab sellel tööandja osa ja lisab juurde töövõimetuslehe saatekirja ning edastab need haigekassale 7 päeva jooksul. Seejärel arvutab ja maksab tööandja hiljemalt palgapäevaks (kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest tööandjale) välja Kalle haigushüvitise perioodi 04.07–08.07 eest. Selleks arvutab ta välja Kalle viimase 6 kuu töötasu andmetelt ühe päeva keskmise töötasu suuruse vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise korrale (oletame, et see summa on 32 eurot). Haigushüvitise summa saamiseks arvutab tööandja 32 eurost 70% ning korrutab 5 päevaga (32 x 0,7 x 5 = 112). Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks 0,21 x 112 = 23,52. Seega maksab tööandja Kallele haigushüvitist 88,48 eurot.
Lisaks maksab Kallele alates 9. päevast haigushüvitist haigekassa 09.07–18.07 perioodi eest. Selleks arvutab haigekassa kalendripäeva keskmise tulu Maksu- ja Tolliameti eelneval kalendriaastal Kalle eest arvestatud sotsiaalmaksu andmete alusel. Maksu- ja Tolliameti andmetel arvestati Kalle eest sotsiaalmaksu 2530,90 eurot, seega oli Kalle tulu eelneval aastal 2530,90/ 0,33 = 7669,39 eurot. Kalendripäeva keskmise tulu saamiseks jagatakse tulu 365-ga (7669,39 / 365 = 21,01). Hüvitise summa saamiseks arvutatakse kalendripäeva keskmisest tulust 70% ning korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga (10 x 21,01 x 0,7 = 147,07 eurot. Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks 0,21 x 147,07 = 30,88 eurot. Seega maksab haigekassa Kallele haigushüvitist 116,19 eurot.
2) Kati haiguslehel on töövabastuse põhjus haigestumine või vigastus raseduse ajal ning töövabastuse periood 01.08–10.08.
Kuna töövabastuse põhjus on haigestumine või vigastus raseduse ajal, maksab Katile haigushüvitist vaid haigekassa (alates haigestumise 2. päevast ning 70% kalendripäeva keskmisest tulust). Kuna Kati tööandja ei maksa haigushüvitist töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 alusel, siis esitab ta haigekassale haiguslehe originaali, lisab juurde töövõimetuslehe saatekirja ning edastab dokumendid haigekassale 7 päeva jooksul.
Haigekassa maksab Katile hüvitist perioodi 02.08–10.08 eest. Selleks arvutab haigekassa kalendripäeva keskmise tulu Maksu- ja Tolliameti eelneval kalendriaastal Kati eest arvestatud sotsiaalmaksu andmete alusel. Maksu- ja Tolliameti andmetel arvestati Kati eest eelneval kalendriaastal sotsiaalmaksu 2678,54 eurot, seega oli Kati tulu eelneval aastal 2678,54 / 0,33 = 8116,79 eurot. Kalendripäeva keskmise tulu saamiseks jagatakse tulu 365-ga (8116,79 / 365 = 22,24). Hüvitise summa saamiseks arvutatakse kalendripäeva keskmisest tulust 70% ning korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga (9 x 22,24 x 0,7 = 140,11 eurot). Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks 0,21 x 140,11= 29,42 eurot. Seega maksab haigekassa Katile haigushüvitist 110,69 eurot.
Haigushüvitise arvutamise näide, kui töötaja on töötanud vähem kui kuus kuud ja tema eest ei makstud kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel aluseks oleval kalendriaastal sotsiaalmaksu:
Maria asub 1. juunil tööle osalise tööajaga 2-kuulise tähtajalise töölepinguga, milles tema kokkulepitud töötasuks on määratud 300 eurot kuus. Juuli esimesel päeval ta haigestub ja jääb haiguslehele, töövabastuse lõpupäevaks on 14. juuli. 1.–3. haiguspäeva eest Mariale hüvitist ei maksta. 4.–8. päevani maksab hüvitist tööandja, kes võtab hüvitise arvestamisel aluseks Maria haigestumisele eelnenud kuu töötasu. Hüvitise määramisel korrutatakse Maria kalendripäeva keskmine töötasu (10,00 eurot) tööandja poolt hüvitatavate päevade arvu (5) ja hüvitise määraga (70%) – 10,00 x 5 X 0,7 = 35,00 eurot. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks 0,21 x 35,00 = 7,35 eurot. Seega maksab tööandja Mariale haigushüvitist 27,65 eurot.
Kuna Maria haigestumisele eelneval kalendriaastal ei töötanud ning tema eest sotsiaalmaksu ei makstud ega arvestatud, võtab haigekassa tema haigushüvitise määramisel aluseks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära 278,02 eurot. Kalendripäeva keskmine tulu on sel juhul 278,02/30 päeva = 9,27 eurot. Haigushüvitist maksab haigekassa töövõimetuse 9. päevast ning 70% ulatuses, seega on Marial õigus saada hüvitist 70% 6 päeva ulatuses: 9,27 X 6 X 0,7 = 38,93 eurot. Maria lisab töövõimetuslehele avalduse hüvitiselt tulumaksuvaba miinimumi mahaarvamiseks, seega laekub haigekassalt Maria pangaarvele kogu määratud summa 38,93 eurot.
Haigushüvitise arvutamise näide, kui töötaja eelmise kalendriaasta tulust arvutatud keskmine kalendripäeva tulu on väiksem, kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ja arvu 30 jagatis:
Näide 1 (Töötaja põhipalk on suurem kui alampalk):
Paveliga juhtub tööõnnetus, tema haiguslehel on märgitud tööst vabastuse alguspäevaks 11. juuni, lõpupäevaks 21. juuni. Tema kokkulepitud töötasu 10. juunil on 511 eurot kuus. Tööõnnetuse korral maksab hüvitist vaid haigekassa. Paveli eest arvestati eelneval kalendriaastal sotsiaalmaksu 506,18 eurot, ning tema sotsiaalmaksuga maksustatud tulu oli 1533,88 eurot. Paveli kalendripäeva keskmine tulu on seega 1533,88 / 365 = 4,20 eurot). Kuna Paveli eelmise aasta tulult arvutatud kalendripäeva keskmine tulu (4,20 eurot) on väiksem kui kuupalga alammääralt arvutatav kalendripäeva keskmine tulu 9,27 (s.o 2011. aastal kehtiv kuupalga alammäär 278,02 / 30), võetakse hüvitise arvutamisel aluseks viimane. Nimelt võetakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär keskmise kalendripäeva tulu arvutamisel aluseks juhul, kui töötaja eelmise aasta keskmine tulu on väiksem kui kuupalga alammäär, kuid haigestumisele eelnenud päeva põhipalk on suurem nimetatud alammäärast. Tööõnnetuse korral makstakse haigushüvitist töövõimetuse teisest päevast ning 100 % ulatuses, seega on Pavelil õigus saada hüvitist 100% 10 päeva eest: 10 X 9,27 X 1,0 = 92,70 eurot. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks 0,21 X 92,70 = 19,47, seega laekub haiguspäevade eest haigekassalt Paveli pangaarvele 92,70 – 19,47 =73,23 eurot.
Näide 2 (Töötaja põhipalk on väiksem kui alampalk):
Martin on kindlustatud töötajana. Tal diagnoositakse kutsehaigus, haiguslehel on märgitud tööst vabastuse alguspäevaks 2. juuli, lõpupäevaks 30. juuli. Kutsehaigestumise korral maksab hüvitist vaid haigekassa. Martini tööandjaga kokkulepitud töötasu 1. juulil on 192,00 eurot kuus. Eelneval kalendriaastal töötas Martin pool aastat ja talle maksti tasu kokku 1533,88 eurot, millelt arvestati sotsiaalmaksu 506,18 eurot. Seega oli Martini eelmise aasta kalendripäeva keskmine tulu 4,20 eurot (1533,88 / 365). Kuna tema eelmise aasta tulult arvutatav kalendripäeva keskmine tulu (4,20 eurot) on väiksem kui kuupalga alammääralt arvutatav kalendripäeva keskmine tulu (9,27 eurot) , ent ka tema põhipalk töövabastusele eelneval päeval on väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, võetakse hüvitise arvutamisel aluseks tema põhipalgalt arvutatud kalendripäeva keskmine tulu 192 / 30 = 6,40 eurot. Haigushüvitist makstakse töövõimetuse teisest päevast ning 100 % ulatuses, seega on Martinil õigus saada hüvitist 100% 28 päeva eest: 6,40 X 28 X 1,0 = 179,20 eurot. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks 0,21 X 179,20 = 37,63 eurot, seega laekub haiguspäevade eest haigekassalt Martini pangaarvele 179,20 – 37,63 = 141,57 eurot.
|
|