Haigushüvitis

Haigushüvitiste maksmine sõltub töövabastuse põhjusest.

Haigestumise, karantiini, olme- ja liiklusvigastuse ning viimase tagajärjel tekkinud tüsistuse või haigestumise korral kolme esimese päeva eest töötaja hüvitist ei saa. 4.–8. päevani maksab hüvitist tööandja, alates 9. päevast haigekassa. Hüvitise määraks on 70% arvutatuna päevatulust – tööandja lähtub seejuures töötajale viimase kuue kuu jooksul makstud keskmisest töötasust, haigekassa töötaja eest eelneval kalendriaastal makstud sotsiaalmaksust.

Raseda haigestumise või vigastuse korral maksab hüvitist vaid haigekassa, tehes seda 2. päevast ja määraga 70%.

Kutsehaigestumise, tööõnnetuse (sh tööõnnetus liikluses ja tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus või haigestumine) ning riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel saadud vigastuse korral maksab hüvitist vaid haigekassa, tehes seda töövabastuse teisest päevast 100%-lise määraga.

Terviseseisundile vastava töö andmisel ja üleviimisel kergemale ametikohale maksab haigekassa töötajale haigushüvitist sellises summas, et hüvitis koos selle ajavahemiku eest saadava palgaga, jagatuna selle ajavahemiku kalendripäevadega, on võrdne isiku kalendripäeva keskmise tuluga eelmisel aastal. Juhul kui tööandjal pole töötajale kergemat tööd anda, maksab haigekassa kindlustatule hüvitist määras 70% töövõimetuslehele märgitud töö- või teenistuskohustustest vabastuse teisest päevast alates.

Isiku kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtub haigekassa Maksu-ja Tolliameti andmetest.

Kui kindlustatu on olnud haige kauem kui 120 (tuberkuloosi korral 178) kalendripäeva, tuleb tema raviarstil hüvitise maksmise pikendamiseks või püsiva töövõimetuse otsuse tegemiseks saata hiljemalt 121. (tuberkuloosi korral 178.) päevaks arstliku ekspertiisi komisjoni taotlus.

Ekspertiisi vastava otsuse korral on kindlustatul õigus haigushüvitist saada kuni 182 järjestikust kalendripäeva (tuberkuloosi korral 240 kalendripäeva) ning kokku kuni 250 kalendripäeva kalendriaastas.

Haiguslehe võib arst vajadusel väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood. Piirang on ainult hüvitise maksmise perioodil, mitte haiguslehe kestvusel.

Töötavate töövõimetuspensionäride haigushüvitis

Töövõimetuspensioni saaval töötaval inimesel, kes on haiguslehel haiguse või vigastuse tõttu, mille pärast määrati talle töövõimetuspension, on õigus saada haigushüvitist ühe haiguse korral järjest kuni 60 kalendripäeva eest ja kokku kalendriaastas kuni 90 kalendripäeva eest.

Haiguslehe võib arst vajadusel väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood. Piirang on ainult hüvitise maksmise perioodil, mitte haiguslehe kestvusel.

Haigushüvitise arvutamise näited