Klassikalised abinõud vigastuste tekke vähendamiseks

Klassikalised abinõud vigastuste tekke vähendamiseks või vigastuse saamisel tagajärgede kergendamiseks on järgmised.

1. Hoia ära vastava ohu (energiavormi) kuhjumine (nt ära küta ahju liigselt).
2. Vähenda kuhjunud ohu (energia) hulka (nt kergenda jala survet gaasipedaalile). 
3. Hoia ära olemasoleva ohu (energia) kontrolli alt vabanemine (nt hoia end kindlalt suuskadel).
4. Vähenda ohuallika (vabanenud ohtliku energia) määra või selle mõjuala suurust (nt kasuta õigeaegselt tulekustutit).
5. Eemalda tundlikud struktuurid vallanduvast ohust (energiast) ajas ja ruumis (nt hoia laps eemal kodukeemiast).
6. Eralda kaitsebarjääriga oht ja see, mis vajab kaitset (nt ehita trepile lapsekindel piire).
7. Modifitseeri kontaktpindu või põhistruktuure, mis võivad vahendada ohu (energia) kahjustavat toimet inimesele (nt õhkpadjad autos).
8. Muuda see, mida on vaja kaitsta (s.o inimene, näiteks laps), vastupidavamaks kahjustusele (nt tarvita piimatooteid luude arenemise perioodil).
9. Vigastuse tekkel avasta ja hinda kahjustust kiiresti ning hoia ära selle suurenemine või toime edasikestmine.
10. Võta kasutusele kõik vajalikud abinõud olukorra parandamiseks kahjustuse tekkest kuni protsessi stabiliseerimiseni. Need abinõud võivad sisaldada nt verejooksu peatamist vigastatul (ka iseendal), kiiret abi kutsumist, inimese ravimist ja tema lühi- või pikaajalist rehabilitatsiooni.

Haddoni 10 meedet rõhutavad keskkonna muutuste olulisust. Põhilised abinõud, mis võiksid keskkonda muuta:
• vähendada või elimineerida vajadus võtta riske,
• kujundada ohutum füüsiline keskkond,
• kujundada tarbijaile ohutumad tooted,
• kujundada ümber tegutsemisjuhised ja tööpraktika,
• muuta sotsiaalset suhtumist (st grupinorme)

Hariduse roll on eriti tähtis vähendamaks vigastusi järgmises neljas valdkonnas.

1. Lastele ja noorukitele ohutu käitumise ja oskuste õpetamine, mis jäävad nendega kogu eluks (nt suitsuanduri, hädaabinumbri ohutusrihmade kasutamine jne).
2. Vigastuste vähendamine kindlate siht- ja vanusegruppide hulgas, kus teised strateegiad ei ole kättesaadavad või tõhusad. Haridus võib olla ainukeseks strateegiaks, mida saab mõnel puhul rakendada (nt õpetada, mida teha, kui laps tõmbab midagi kurku).
3. Avalikkuse riskihinnangute ning vastuvõetavate riskide mõjutamine, muutmaks sotsiaalseid norme ja suhtumist (nt auto juhtimine joobes, jalgratturitel kiivrite kandmine).
4. Poliitika muutuse toetamine ja tarbijate harimine, et nad nõuaksid ohutumaid tooteid. Terviseharidust võib kasutada süstemaatiliste muudatuste tegemiseks.