EST  |  ENG  |  RUS KindlustatuleVigastuste vältimine
» Kindlustatule
Hüvitiste ja tasude määrad 2012. aastal
Kindlustuse taotlemine
Isikuandmete muutmine
Ajutise töövõimetuse hüvitis
Hambaravihüvitis
Täiendav ravimihüvitis
IVFiga ja embrüosiirdamisega seotud ravimite hüvitis
Hüvitise maksmine kindlustatu surma korral
Ravikindlustus Euroopa Liidus ja mujal
Perearstid
Soodusravimid
Meditsiiniseadmed
Lepingupartnerid
Ravijärjekorrad
Tervishoiuteenused
Patsiendi juhendmaterjalid
Vähiennetuse uuringud naistele 2012. aastal
Vigastuste vältimine
» Tööandjale
» Partnerile
» Haigekassa
» Blanketid
» Õigusaktid
» KKK / Küsi
» Lingid
» Digiretsept
» Kontakt

Telli teavitus

Soovin saada teavitust haigekassa kodulehel tehtud muudatuste kohta.

  Telli muudatuste voog

Riigiportaalist eesti.ee saad:

  • tellida Euroopa ravikindlustuskaardi,
  • kontrollida oma ravikindlustuse kehtivust,
  • jälgida oma ajutise töövõimetuslehe seisu,
  • kontrollida oma isikuandmeid ja perearsti,
  • esitada täiendava ravimihüvitise taotluse jne.
  • tööandja saab edastada elektroonselt kindlustatute andmeid

Vigastuste vältimine

„Mõtlematu tegu võib muuta sinu elu. Jäädavalt. Mis on sinu elu valem?”

2009. aastal kaotas vigastuste ja mürgistuste tõttu elu üle saja 15-24-aastast Eesti noore, enamuses noormehed. Teabekampaania eesmärk on juhtida tähelepanu vigastuste valdkonna problemaatikale, analüüsida mõtlematu käitumisega kaasnevaid riske tervisele ning panna noored enam hoolima enda ja oma sõprade elust ja tervisest. Vigastusi ja mürgistusi saab vältida. 

2009. aastal suri vigastuste ja mürgituste tagajärjel Eestis 1278 inimest. Vigastuste ravikulud 2009. aastal olid üle 400 miljoni krooni. Vigastuse tõttu vajas ravi üle 150 000 inimese, neist ligi 20 000 olid 15-24-aastast noormeest ja 10 000 neidu.

15-24-aastaste noorte vanuserühmas on vigastuste ravikulud ligi 40 miljonit krooni aastas. Lisaks raskeimatele surmaga lõppevatele juhtumitele võib mõtlematu teo tagajärjeks olla invaliidistumine või jääv tervisekahjustus, mis toob kaasa pikaajalise ravi, töö- ja õpiaja kaotuse, langenud produktiivsuse.

Noored hindavad oma iseseisvust ja sõpruskonda kõrgelt, samas ei ole nende otsused alati piisavalt kaalutletud. Mõtlematult hüpatakse tundmatus kohas pea eest vette, ületatakse kiirust, ronitakse ohtlikesse kohtadesse, tehakse kaaslastele ohtlikke nalju. Vigastused tekivad tavaliselt teatud olukorra ja tingimuste koostoimel.

Üheks riskiva käitumise vallandajaks on seltskonna tunnustus. Kui juuakse alkoholi, vähendab see reaalsustaju ega võimalda tegevuse ohtlikkusest objektiivset pilti luua. Kui olukord tundub olevat ohtlik ja ülekäte, peab leidma endas otsustavuse sekkuda – öelda ja keelata.

Teadmised esmaabist aitavad õnnetusi ette näha. Oskus lähedasi kaitsta ja aidata on eluks sama oluline kui võõrkeele või arvuti tundmine. 2010. aastast on enam reguleeritud ka esmaabi praktiline õpetamine koolides: see on kooliõe üks tegevuusvaldkond.

Vigastuste ennetamiseks on oluline ka turvaline keskkond ning lähedase suhtlusringkonna ja ümbritseva paikkonna üldine suundumus tervist toetavamaks. Juba mitmendat aastat tegutsevad kõigis Eesti maakondades haigekassa toel ka vigastuste ennetamise projektid, mis viivad “Turvalise kodukandi” põhimõtetel ellu vajalikke tegevusi kohalikul tasandil. 

Kampaaniat korraldab haigekassa.

Lisainfo:

Sirje Vaask
Tervishoiuteenuste osakond
Tel 620 8455
sirje.vaask@haigekassa.ee 

 

Haigekassa infotelefon 16363