Eestist teise EL liikmesriiki lähetatud töötajad

Lähetused peab tööandja eelnevalt registreerima Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakonnas (lisainformatsiooni lugege sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt). Sotsiaalkindlustusamet vormistab vastavalt Euroopa Nõukogu poolt kehtestatud reeglitele lähetuse ja väljastab iga töötaja kohta eraldi vormikohase tõendi E101 (kohaldatavat seadusandlust puudutav tõend). Rohkem kui 1 aasta kestvate lähetuste puhul saadab Sotsiaalkindlustusamet koopia tõendist ka Eesti Haigekassasse.

Kui lähetus on vormil E101 märgitud kauemaks kui aasta, vormistab Eesti Haigekassa vormikohase tõendi E106, mis annab inimesele õiguse registreerida end lähetusriigi ravikindlustussüsteemi. Inimese kindlustajariik on sel juhul ikka lähetajariik - Eesti. Näiteks kui keegi lähetatakse Eestist Prantsusmaale tööle, siis jääb selle isiku kindlustajariigiks Eesti, kuna isiku tööandja on Eestis ja tema palgalt makstav sotsiaalmaks jääb laekuma Eestisse. Lähetatud töötajal on õigus saada raviteenust Prantsusmaal vastavalt sealsetele õigusaktidele, kuid tema ravikulud korvab hiljem Prantsusmaale Eesti.

Vorm E106 saadetakse tööandjale, kui ei ole teisiti kokku lepitud. Alla aastase (lühiajalise) lähetuse puhul vormi E106 ei väljastata. Viimasel juhul peaks tellima Euroopa ravikindlustuskaardi, millega saab töökohariigis vajaminevat arstiabi nagu sealne kindlustatu (st omavastutusosa tuleb endal maksta).

Vormi E106 alusel on lähetatud töötajal õigus pärast vormi registreerimist saada lähetusriigis arstiabi samadel tingimustel sealsete kindlustatutega (arstiabi ulatus on laiem kui lihtsalt koheselt vajaminev arstiabi, mida saadakse Euroopa ravikindlustuskaardi alusel).

Ka vormi E106 omanikel tuleb enne lähetusse minekut taotleda Eesti Haigekassast Euroopa ravikindlustuskaart. Kaardi alusel saab inimene vajaminevat arstiabi riigis, kuhu ta ei ole vormiga E106 tööle lähetatud, vaid kus ta näiteks veedab oma puhkust või on lühiajalises lähetuses.

Pereliikmed

Kui pikemaajalises lähetuses viibiv töötaja võtab teise riiki kaasa oma ülalpeetavad pereliikmed, siis kannab nende nimed vormile E106 lähetusriigi pädev asutus. Pärast vormi registreerimist on ka pereliikmetel teises liikmesriigis elades õigus arstiabile võrdselt sealsete kindlustatutega.

Kes maksab pikemaajalise lähetuse korral töövõimetushüvitist?

Lähetatud töötaja on küll teises riigis tööl, kuid tema maksud laekuvad endiselt Eestisse ja tema kindlustajariik on Eesti. Arstiabi saab lähetatud töötaja vastavalt lähetusriigi seadusandlusele. Haigus- ja sünnitushüvitist maksab lähetatud töötajale aga Eesti Haigekassa vastavalt Ravikindlustuse seadusele.