Arstiabi ajutiselt teises Euroopa Liidu riigis viibides
Millist arstiabi on Euroopa Liidu riigis viibides võimalik saada?
Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed, kes viibivad teises liikmesriigis ajutiselt, saavad vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Selle sätte alla ei kuulu siiski teise riiki minek sel eesmärgil, et seal end ravida. Arstiabi vajadus peab olema tekkinud teises riigis viibimise ajal. Tervishoiuteenuse vajadus peab olema meditsiiniliselt põhjendatud ja arst peab arvesse võtma eeldatava viibimise kestust ja tervishoiuteenuse olemust.
Teises riigis plaanilise arstiabi saamiseks tuleb taotleda eelnevalt haigekassa luba. Vaid loa saanud inimeste ravikulud katab haigekassa. Kui inimene esitab hüvitamise taotluse või raviarve hiljem, ilma eelneva kokkuleppeta, siis haigekassa ravikulusid ei korva. Täpsemalt saate plaanilise ravi kohta välisriigis lugeda siit.
Kuidas saada vajaminevat arstiabi?
Arstiabi saamiseks peate raviasutuses esitama Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi ning isikut tõendava dokumendi. Täpsemalt saate ravikindlustuskaardist lugeda siit.
Kas vajaminev arstiabi on tasuta?
Vajaminev arstiabi ei ole tasuta – maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaa tariifide järgi. Patsiendi omavastutustasusid patsiendile ei korvata. Samuti ei kata kaart riikidevahelise transpordi kulusid.
Kas lisaks Euroopa ravikindlustuskaardile on vaja teha ka reisikindlustus?
Kohustuslik see ei ole, kuid Haigekassa soovitab sõlmida ka reisikindlustuse. Üldjuhul tasub reisikindlustus omavastutustasude ja riikidevahelise transpordi eest. Mõlemad kulud võivad ulatuda sadadesse eurodesse. Siit saate aimu, kui suured võivad olla omavastutustasud ühes või teises riigis. Seal aga pole kajastatud riikidevahelise transpordi hindu. Samas ei pruugi poliis alati aidata, nt krooniliste haigete ja rasedate puhul. Seetõttu on ka Euroopa ravikindlustuskaart vajalik.
Millistes riikides saab Euroopa ravikindlustuskaardiga vajaminevat arstiabi?
Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari.
Arstiabi teises Euroopa Liidu riigis elades
Teise liikmesriiki elama mineva pensionäri, lähetatud töötaja ja nende pereliikmete kindlustajariigiks jääb mitmel juhul Eesti. See tähendab, et teises riigis elades hakkavad need isikud saama seal igasugust arstiabi võrdsetel tingimustel sealsete kindlustatutega, kuid kindlustajariigina maksab Eesti teisele riigile nende isikute ravikulude eest.
Täpsem info lähetatud töötajate ja pensionäride kohta.
NB! Kui reisite väljapoole Euroopa Liitu, siis on soovitav teha reisikindlustus. Haigekassa ei reguleeri seda valdkonda.
Direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius
Hiljemalt 25. oktoobril 2013. a tuleb kõikidel Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriikidel oma õigussüsteemi üle võtta direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius. Direktiivi kolm põhilist eesmärki on:
- täpsustada patsientide õigust saada tervishoiuteenuseid teises EL liikmesriigis,
- tagada piiriüleste tervishoiuteenuste turvalisus ja kvaliteet:
- soodustada piiriülest koostööd tervishoiu vallas.
Eesti Haigekassas kindlustatud patsiendi jaoks toob direktiiv kaasa olulise lisaväärtuse: patsiendid võivad minna teise EL liikmesriiki, et saada seal plaanilist ravi, ning taotleda pärast seda haigekassalt rahalist hüvitist. Patsiendil tuleb meeles pidada, et haigekassa hüvitab üksnes nende tervishoiuteenuste maksumuse, mida patsiendil on õigus saada haigekassa kulul ka Eestis. Teisisõnu, hüvitist ei maksta nende tervishoiuteenuste eest, mis on Eestis patsiendi jaoks tasulised (näiteks täiskasvanute hambaravi) või ei ole patsiendile lähtuvalt tema terviseseisundist näidustatud.
Ühtlasi tuleb patsiendil arvestada, et haigekassa maksab hüvitist haigekassa tervishoiuteenuste loetelu hindades, mitte välismaise hinnakirja alusel. Kui välismaal saadud tervishoiuteenuse maksumus on suurem kui haigekassa tervishoiuteenuste loetelus olev summa, tuleb patsiendil tekkinud hinnavahe ise tasuda.
Samuti jäävad patsiendi enda kanda omaosaluse, sõidu- ja muud kulud, mida ei hüvitata patsiendile Eestis sama tervishoiuteenuse saamise korral.
Direktiivi kohaldamisalast jäävad välja pikaajalise hoolduse teenused, elundite kättesaadavus ja jaotamine elundisiirdamise eesmärgil ning riiklikud vaktsineerimisprogrammid. Nagu eespool selgitatud, ei hõlma direktiiv neid tervishoiuteenuseid, mida Eestis ei osutata ega hüvitata. Sellistel juhtudel jääb kehtima juba toimiv kord, mille järgi tuleb patsiendil välismaal tervishoiuteenuse saamiseks jätkuvalt taotleda haigekassalt eelluba. Plaanilise välisravi kohta on võimalik täpsemalt lugeda haigekassa kodulehelt ( http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/arstiabi_val/erandkord).
Samuti jääb kehtima põhimõte, et patsiendid, kes viibivad ajutiselt teises EL liikmesriigis, saavad seal vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis kindlustatud inimestega Euroopa ravikindlustuskaardi alusel. Selle sätte alla ei kuulu juhtumid, kui patsient siirdub teise liikmesriiki enda ravimise eesmärgil. ERK kaardi alusel hüvitatava tervishoiuteenuse saamise vajadus peab olema tekkinud teises liikmesriigis viibimise ajal, olema meditsiiniliselt põhjendatud ja arst peab selle osutamisel arvesse võtma patsiendi eeldatavat riigis viibimise kestust ja tervishoiuteenuse olemust. Euroopa ravikindlustuskaardi alusel osutatava arstiabi kohta on võimalik täpsemalt lugeda haigekassa kodulehelt ( http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/arstiabi_val).
|
→ Kindlustatule → Ravikindlustus Euroopa Liidus ja mujal 
