11

10/17

Ülduudised

Eesti Haigekassa ning Maailmapank korraldavad koostöös konverentsi 25.-26. oktoobril Tallinnas, Space X keskuses. Konverentsil tutvustatakse esimest korda raportit “Payment Systems Review”, mis annab ülevaate strateegilise ostmise arendamisest Eestis. Samuti antakse esmakordselt ülevaade Maailmapanga, Harvardi ülikooli teaduri ning Eesti perearstidega koostöös läbi viidud pilootprojekti tulemustest.

Konverents on tasuta. Registreerida saab siin .

Konverentsi programm

25. oktoober

9.00 – 10.00 Registreerimine

10.00 – 10.15 Avasõnad, Eesti Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane

10.15 – 10.30 Ülevaade ravi integreerimisest Eestis, Tanel Ross

  • Mis on tänased väljakutsed?
  • Ülevaade Maailmapanga analüüsi esimese etapi indikaatoritest

10.30 – 11.15 Eesti ravi juhtimise pilootprojekt, Maailmapank

11.15 - 12.15  Eesti ravi juhtimise pilootprojekt – Eesti kogemused

  • Esmatasandi arengud Eestis, Diana Ingerainen
  • Pilootprojekti tulemused ja kogemused perearsti jaoks. Kuidas rakendada piloodi tulemusi perearstide töösse? Elle-Mall Keevallik
  • Meeskonnatöö tähtsus ning olulisus, Evelyn Joost

12:30 – 13:30 Lõuna

13:30 – 14:15 Pikaajalise hoolduse uuringu tulemused, Maailmapank

14:15  – 15:00 Euroopa Liidu vahendid tervisesüsteemide arendamise toetusteks. Euroopa Komisjoni esindaja Dr Loukianos Gatzoulis.

15:00 -  15:30 Kohvipaus

15:30 – 16:15  Sotsiaalministeeriumi ettekanne, Maris Jesse

16:15 – 16:45 Kokkuvõte ja ülevaade järgmisest päevast, moderaator Hannes Hermaküla

26. oktoober

9.00 – 10.00 Registreerimine

10.00 – 10.15 Ülevaade teisest konverentsipäevast, moderator Hannes Hermaküla

10.15 – 10.45 Strateegilise ostmise analüüs – peamised tulemused ja soovitused, Maailmapank

10.45 – 11.15 Strateegilise ostmise arendamise võimalused Eestis, Maivi Parv, Eesti Haigekassa juhatuse liige

11.15 – 12.00 Paneelvestlus: kuhu on maailm jõudnud ravi integreerimise ning strateegilise ostmisega?

12.00 – 13.00 Lõuna

13.00 – 13:45 Tervishoiuteenuste kättesaadavus ja katvus Eestis, hinnang omaosalusele. Dr. Tamas Evetovits, Maailma Terviseorganisatsioon.

13:45 – 14:15 Konverentsi kokkuvõte, moderaator Hannes Hermaküla

14:45 – 15:00 Pressikonverents

 

Maailmapanga ja Eesti Haigekassa koostööst

“Ravi terviklik käsitlus ja osapoolte koostöö Eesti tervishoiusüsteemis” on Eesti Haigekassa ja Maailmapanga koostöö teine etapp. 2015. aastal valmis projekti esimese etapi raport, mis hindas ravi integreerimist Eestis. Raportit tutvustati Tallinnas ning sellega saab tutvuda siin .

Seejärel sõlmiti koostöölepe, et jätkata analüüsi haiguste ennetamise uurimiseks ning töötada välja lahendused, kuidas arendada Eesti tervishoiusüsteemi ning ravikindlustust. Tänaseks on valminud analüüs strateegilise ostmise arendamisest Eestis ning ülevaade ravi juhtimise pilootprojektist.

Konverentsil esitletakse esmakordselt mõlema raporti tulemusi.

Eesti ravi juhtimise pilootprojekt

Eesti Haigekassa sõlmis 2015.aastal koostöölepingu Maailmapangaga, et jätkata koostööd haiguste ennetamise ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse tõhustamise ja tervishoiusüsteemi arendamise eesmärgil.

Uuringu II etapi üheks eesmärgiks on töötada välja mudel, mille abil võimaldada perearstidel tuvastada oma nimistus patsiente, kelle puhul ennetavate, nõustavate ja jälgivate tegevuste elluviimine tooks enim kasu nende  tervisele ja elukvaliteedile,  toetades ühtlasi ravikindlustuse vahendite optimaalset kasutust.

Tänaseks on Maailmapank koostöös haigekassa ja projektis osalevate perearstidega töötanud välja tõenduspõhise riskipatsientide mudeli ning alustas 15. veebruarist 2017.a. mudeli piloteerimist. Kokku osales projektis 11 perearsti Eesti erinevatest piirkondadest. Pilootprojekti lõppes septembris 2017.

“Towards Integrated Healthcare” konverents:

Kersti Veidrik - Eraarst Kersti Veidrik

Ruth Kalda- Ülikooli Perearstikeskus

Helve Kansi - Perearst Helve Kansi

Katrin Martinson - Linnamõisa Perearstikeskus

Marje Oona - Ülikooli Perearstikeskus

Kerli Jaagosild - Kuressaare Perearstikeskus

Anne Kaldoja - Perearst Anne Kaldoja

Katrin Kurg - Järveotsa Perearstikeskus

Anne Ager - Eraarst Kersti Veidrik

Kairi Ööpik - Eraarst Kersti Veidrik

Sandra Soosaar - Ülikooli Perearstikeskus

Tiina Tamberg - Helve Kansi 

Terje Rannala - Perearst Helve Kansi

Ave Aberman -  Linnamõisa Perearstikeskus

Natalja Ivanova - Järveotsa Perearstikeskus

Laura Keidong - Kuressaare Perearstikeskus

Natalja Vabarna - Perearst Anne Kaldoja

Evelyn Joost - Laagri Perearst

Irina Võshegorodtseva – Peremed

Spetsiaalselt Eesti perearstidele suunatud tõenduspõhise riskipatsientide mudeli väljatöötamisel kasutati rahvusvahelisi uuringuid ja rahvusvahelist kogemust, sidudes selle Eesti uuringute ja kogemusega. Mudeli eesmärgiks on luua esmatasandi tervishoiutöötajatele (perearst ja pereõde) töövahend, mille abil paremini identifitseerida ja juhtida krooniliste haigete raviprotsessi, tehes seda integreeritult eriarstiabi ja sotsiaalsüsteemiga.

Pilootprojekti ettevalmistamise esimeses etapis (jaanuar-veebruar 2017) töötati perearstide jaoks välja patsiendi jälgimise veebikeskkond. Perearsti jaoks loodi oluline andmestik, mis koosnes riskipatsientide tervisenäitajatest ja anamneesist, samuti ka viitest patsiendi sotsiaal- majanduslikule taustale. See asis veebikeskkonnas, kus perearst ja pereõde saavad ülevaate oma nimistus olevate n.ö riskipatsientide tervisenäitajatest ja püstitatud ravieesmärkidest, lähtuvalt planeeritud tegevustest ning monitoorivad raviplaani täitmist.

Mis on ravi juhtimine?

Ravi juhtimine on vahend parendamaks keerukate, kõrgenenud ravivajadustega patsientide ravi koordineerimist nii erinevate tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi tasandite kui erinevate tervishoiu– ja sotsiaalteenuste pakkujate vahel. Ravi juhtimine hõlmab suunavaid ja ennetavaid tegevusi sellele väikesele osale patsientidest, kellel on kõrge terviseseisundi halvenemise risk või risk tervishoiuteenuste suurenevaks kasutamiseks. Sellisteks tegevusteks võivad olla näiteks patsiendi jälgimine peale haiglaravi; eriarstile suunamiste ja uuringute tulemuste jälgimine; perearstide kvaliteedisüsteemis kirjeldatud eesmärkide täitmine; ravimite sobivuse kontroll ja tarvitamise tagamine; ning patsientide jälgimine kavandatud visiitide vahelisel ajal.  Ravi juhtimise eesmärk on tegeleda keerukate patsientide vajadustega selleks, et parandada nende tervisenäitajaid ning vähendada nende vajadust tervishoiuteenuste kasutamiseks. 

Miks on ravi juhtimine vajalik?

Kogu maailmas moodustavad esmatasandi patsientidest vaid väikese osa need, kel on keeruline sotsiaalmajanduslik taust, samas kui madala sotsiaalmajandusliku taustaga inimeste haiguskoormus ning kulud tervishoiule moodustavad ebaproportsionaalselt suure osa. Paljudel neist patsientidest on korraga mitu kroonilist haigust ning nad seisavad silmitsi oluliste sotsiaalmajanduslike probleemidega ja/või neil on samaaegselt ka tervisekäitumisest tingitud kaasuvad haigused. Nad võtavad tõenäoliselt palju erinevaid ravimeid, käivad mitme erineva eriarsti juures ja/või neil on olulised funktsonaalsed piirangud.  Sellised omadused võivad esmatasandi arstiabi pakkujatele muuta patsiendi ravi koordineerimise keeruliseks, kuid selle tegemata jätmine võib põhjustada tõsiseid probleeme, sealhulgas tarbetut tervise halvenemist, uuringute dubleerimist, raviks määratud ravimite omavahelisi konflikte ja samuti ravivigu. Ravi juhtimise programmidel on suur potentsiaal ravi koordineerimise ja patsiendi ravitulemuste parendamisel ja neid programme kasutatakse paljude erinevate riikide tervishoiusüsteemides järjest rohkem.

Pilootprojekti tulemusi tutvustatakse konverentsi esimesel päeval, 25. oktoobril.

Strateegiline ostmine

Koostöös Maailmapangaga teeb haigekassa järgnevatel aastatel uuendusi kahes valdkonnas, nii rahastamise süsteemi hindamisel ja kui ka ooteaegade analüüsimisel, mis annab väärtuslikku teavet mitte ainult haigekassale, vaid ka üldiselt tervishoiupoliitika arendamise tarbeks.

Strateegilise ostmise hindamise aruanne annab hinnangu praegusele Eestis rakendatavale tervishoiu rahastamise süsteemile, muuhulga esitab võimalused ja soovitused süsteemi parandamiseks nii lühi-, keskpikas kui ka pikas perspektiivis. Peamine uurimiseesmärk oli välja selgitada võimalused, mis aitaksid tugevdada esmatasandi tervishoiuteenuste rahastamise süsteemi, et edendada selle kvaliteeti ja integreeritust, muuhulgas:

  • hinnatakse põhjalikult praegust kvaliteedisüsteemi ja selle tugevdamise võimalusi;
  • antakse ülevaade võimalikest lepingulistest ja rahastamise mudelitest grupipraksiste toimimiseks Eestis;
  • episoodipõhine hinnastamine).

Eesti tervishoiusüsteemi rahastamine tugineb hästi toimivale süsteemile, kuid strateegilise ostmise parandamisel on oma roll ka efektiivsuse tõstmisel, muuhulgas esmatasandi tervishoiuteenuse kvaliteedi parendamisel, peamiste tervishoiuteenuste koordineerimisel ja teenuste osutamisel kõige sobivamas tervishoiuteenuse osutamise kohas.

Strateegilise ostmise arendamine muudab tervishoiuteenuste planeerimise ning osutamise terviklikumaks ning integreeritumaks.

Strateegilise ostmise aruannet tutvustatakse konverentsi teisel päeval, 26. oktoobril.