Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenus võib olla kas ambulatoorne (inimese ööpäevaringe viibimine haiglas ei ole vajalik) või statsionaarne (inimese ööpäevaringe viibimine haiglas on vajalik).

Tervishoiuteenuse osutajaks loetakse tervishoiutöötajat või tervishoiuteenuseid osutatavat juriidilist isikut, kes on taotlenud tervishoiuteenuste osutamiseks Terviseametilt tegevusloa. Tervishoiutöötaja seadusandluse mõistes on ainult see arst, hambaarst, õde või ämmaemand, kes on registreerinud end Terviseameti tervishoiutöötajate registris. 
Terviseameti registrid asuvad siin.

Tervishoiuteenuste osutamine on korraldatud vastavalt osutamise spetsiifikale:
 - vältimatu abi osutamine
 - üldarstiabi osutamine
 - kiirabi osutamine
 - eriarstiabi osutamine
 - õendusabi osutamine
 - ämmaemandusabi osutamine

Vältimatu abi on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel on õigus saada vältimatut abi ning kõik tervishoiutöötaja on kohustatud osutama vältimatut abi oma pädevuse ja tema kasutuses olevate võimaluste piires. Erakorralise meditsiini osakonnas on tervishoiuteenus tasuta, küsida võib visiiditasu kuni 5 EUR.

NB! Visiiditasu ei või nõuda, kui:
1) ambulatoorset eriarstiabi osutatakse rasedale;
2) ambulatoorset eriarstiabi osutatakse alla kaheaastasele kindlustatud isikule;
3) vältimatu ambulatoorse eriarstiabi osutamisele järgneb vahetult statsionaarse tervishoiuteenuse osutamine;
4) kindlustatu suunas eriarsti juurde sellesama raviasutuse teine tervishoiutöötaja või teise raviasutuse sama eriala arst.

Üldarstiabi on ambulatoorne tervishoiuteenus, mida osutavad perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.
Haigestumise korral on inimese esimene kontaktisik perearst. Perearst osutab üldarstiabi ja annab nõu haigusi, vigastusi või mürgistusi ennetavate tegevuste osas kõigile tema nimistusse kuuluvatele inimestele. Vajadusel suunab perearst patsiendi õige eriarsti juurde konsultatsioonile või haiglasse.

Igal ravikindlustatud inimesel on olemas oma perearst, kelle ta on kas ise valinud või kes on talle määratud maavanema poolt. Kui inimene pole oma perearstiga rahul, on võimalik perearsti vahetada. Seda saab teha esitades uuele perearstile avalduse. Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud üldarstiabi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Eesti Haigekassa. Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub üldarstiabi eest ise.

Kiirabi on tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse. 
Kiirabi töötab ööpäevaringselt ja on mõeldud vältimatu meditsiiniabi ambulatoorseks osutamiseks väljaspool tervishoiuteenuse osutaja ruume. Kiirabi on spetsialiseerunud tervishoiuteenuse osutamiseks eluohtliku terviseseisundi korral, kuid välitingimustes annab kiirabi võimaluste piires kõikvõimalikku meditsiinialast esmast abi ja vajaduse korral transpordib abivajaja haiglasse.
Õigus saada kiirabiteenust on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul. Kiirabi kutsumiseks kehtib Eestis ühtne häirekeskuse telefoninumber 112. Kiirabi eest tasutakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu.

Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. Haigla on on ambulatoorsete ja statsionaarsete eriarstiabi tervishoiuteenuste osutamiseks moodustatud majandusüksus. Haiglad jagunevad vastavalt piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla, taastusravihaigla ja hooldushaigla. Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud eriarstiabi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Eesti Haigekassa. Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub eriarstiabi eest ise.

Õendusabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad õde ja ämmaemand koos pere-, eri- või hambaarstiga või iseseisvalt. Õde on isik, kes on lõpetanud õendusala põhikoolituse ning kellele on vastava seadusandliku organi poolt antud õigus praktiseerida õendusalal oma maal. Õendusabi eesmärk on patsiendi väljakujunenud tervisliku ja funktsionaalse seisundi säilitamine ja võimalusel parandamine, stabiilses seisundis haigete pikaajaline ravi ja toetamine läbi õendustegevuse. Õenduse objektiks on üksikisik, perekond või elanikkond oma füüsiliste, psüühiliste ja sotsiaalsete vajadustega.  Õe kutsetööd reguleerivad tervishoiualased seadused, määrused ja eeskirjad ning õe eetika koodeks.

Ämmaemandusabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutab ämmaemand koos pere- või eriarstiga või iseseisvalt. Ämmaemand on isik, kes osaledes regulaarselt riigis seaduslikult heaks kiidetud ämmaemandate koolituses, on nimetatud koolituse edukalt sooritanud ning saanud sel viisil nõutava pädevuse selleks, et teda kantakse tervishoiutöötajate registrisse ämmaemandana ja antakse seaduslik luba praktiseerida ämmaemandana. Ämmaemand juhendab, jälgib, hooldab ja nõustab naisi raseduse ja sünnituse ajal, sünnitusjärgsel perioodil ning günekoloogiliste probleemide lahendamisel. Ta osaleb tervisekasvatuses ja pereplaneerimisel üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil.