Piirialatöötaja

Piirialatöötaja on isik, kes töötab või tegutseb FIE-na ühes liikmesriigis ja elab mõnes teises liikmesriigis, kuhu ta korrapäraselt naaseb iga päev või vähemalt kord nädalas.

Selleks, et piirialatöötaja saaks Eestist vormikohase tõendi E106 tuleb esitada Eesti Haigekassale avaldus. Avalduse menetlemisel võib Eesti Haigekassa üksikasjade väljaselgitamiseks küsida isiku töölepingu koopiat, piletite koopiaid vms, mis võib tõendada isiku iganädalast piiriületust.

Näiteks kui isik töötab Eestis, kuid vähemalt korra nädalas sõidab Soome oma pere juurde, siis jääb selle isiku kindlustajariigiks Eesti, kuna isiku tööandja on Eestis ja tema palgalt makstav sotsiaalmaks jääb laekuma Eestisse.

Eesti Haigekassa poolt väljastatud vorm E106 annab isikule õiguse registreerida end elukohariigi ravikindlustussüsteemi. See tähendab, et piirialatöötajal on õigus saada raviteenust samadel tingimustel sealsete kindlustatutega vastavalt elukohariigi õigusaktidele, kuid tema ravikulud korvab hiljem elukohariigile Eesti (arstiabi ulatus on laiem kui vajaminev arstiabi, mida saadakse Euroopa ravikindlustuskaardi alusel).

Vormi E106 omanikel on võimalik taotleda Eesti Haigekassast Euroopa ravikindlustuskaart. Kaardi alusel saab inimene vajaminevat arstiabi riigis, kus ta ei ole vormiga E106 registreeritud, vaid kus ta näiteks veedab oma puhkust või on lühiajalises lähetuses.

Pereliikmed

Kui piirialatöötajaga elavad koos ülalpeetavad pereliikmed, kellel puudub elukohariigis ravikindlustus, siis kannab nende nimed vormile E106 elukohariigi pädev asutus. Pärast vormi registreerimist on ka pereliikmetel teises liikmesriigis elades õigus arstiabile võrdselt sealsete kindlustatutega.

Kes maksab piirialatöötajale töövõimetushüvitist?

Piirialatöötaja, kes töötab Eestis, kuid elab teises liikmesriigis kuulub Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi ning tema kindlustajariik on Eesti ning sellest tulenevalt maksab haigus- ja sünnitushüvitist piirialatöötajale Eesti Haigekassa vastavalt Ravikindlustuse seadusele.

Lapsehoolduspuhkusel olev lapsevanem, kes elab teises EL liikmesriigis.

Isikul, kellel on Eesti tööandjaga sõlmitud tööleping, kuid kes viibib alla 3-aastase lapsega lapsehoolduspuhkusel ja kes perekondlikel põhjustel on alaliselt asunud elama teise EL liikmesriiki, on võimalik taotleda Eesti Haigekassast vormikohast tõendit E106. Selleks tuleb saata Eesti Haigekassale avaldus.

Näide: Isikul on sõlmitud tööleping Eesti tööandjaga ning peale rasedus-, sünnituslehte jääb ema lapsehoolduspuhkusele ja kolib alaliselt elama oma lapse isa juurde, kes töötab Prantsusmaal. Selleks, et saada EHK-st vorm E106, peab ema alaline elukoht Eesti rahvastikuregistri alusel olema teises EL liikmesriigis ja tema ravikindlustus tööandja poolt peatatud.

EHK poolt väljastatud vorm E106 annab isikule õiguse registreerida end elukohariigi ravikindlustussüsteemi. See tähendab,  et  isikul on õigus saada raviteenust samadel tingimustel elukohariigi kindlustatutega vastavalt elukohariigi õigusaktidele, kuid tema ravikulud korvab hiljem elukohariigile Eesti (arstiabi ulatus on laiem kui vajaminev arstiabi, mida saadakse Euroopa ravikindlustuskaardi alusel).

Vormi E106 omanikel on võimalik taotleda Eesti Haigekassast Euroopa ravikindlustuskaart. Kaardi alusel saab inimene vajaminevat arstiabi riigis, kus ta ei ole vormiga E106 registreeritud, vaid kus ta näiteks veedab oma puhkust.

Pereliikmed

Kui isikuga elavad koos ülalpeetavad pereliikmed, kellel puudub elukohariigis ravikindlustus, siis kannab nende nimed vormile E106 elukohariigi pädev asutus. Pärast vormi registreerimist on ka pereliikmetel teises liikmesriigis elades õigus arstiabile võrdselt sealsete kindlustatutega.