Arstiabi ajutiselt teises Euroopa Liidu riigis viibides

Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed, kes viibivad teises EL liikmesriigis ajutiselt, saavad vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Arstiabi vajadus peab olema tekkinud teises riigis viibimise ajal. Tervishoiuteenuse vajadus peab olema meditsiiniliselt põhjendatud ja arst peab arvesse võtma eeldatava viibimise kestust ja tervishoiuteenuse olemust. Selle sätte alla ei kuulu siiski teise riiki minek sel eesmärgil, et seal end ravida.

Euroopa ravikindlustuskaardi alusel on õigus saada tervishoiuteenuseid, mis on osutatud riikliku ravikindlustussüsteemiga hõlmatud raviasutustes.

Millistes riikides saab Euroopa ravikindlustuskaardiga vajaminevat arstiabi?
Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari.

Kuidas saada vajaminevat arstiabi?
Arstiabi saamiseks peate raviasutuses esitama Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi ning isikut tõendava dokumendi.

Kas vajaminev arstiabi on tasuta?
Vajaminev arstiabi ei ole tasuta – maksta tuleb patsiendi omaosalustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jme) asukohamaa tariifide järgi. Patsiendi omaosalustasusid patsiendile ei korvata. Samuti ei kata kaart riikidevahelise transpordi kulusid.

Kas lisaks Euroopa ravikindlustuskaardile on vaja teha ka reisikindlustus?
Kohustuslik see ei ole, kuid Haigekassa soovitab sõlmida lisaks ka reisikindlustuse. Üldjuhul tasub reisikindlustus kulukate omaosalustasude ja riikidevahelise transpordi eest. Infot omaosalustasude kohta konkreetses riigis võite leida riikide lehelt. Seal aga pole kajastatud riikidevahelise transpordi hindu. Samas ei pruugi erakindlustus alati aidata, nt krooniliste haigete ja rasedate puhul. Seetõttu on ka Euroopa ravikindlustuskaart vajalik.

Mida teha kui olete Euroopa ravikindlustuskaardi koju unustanud?
Kui olete kindlustatud, aga Euroopa ravikindlustuskaardi koju unustanud, tuleb arvete eest ise tasuda ning Eestis tagasi olles on Teil õigus esitada haigekassale taotlus kulude tagasimaksmiseks.
Hüvitise saamiseks peavad Teil alles olema raviteenuse originaalarved ning maksmist tõendavad dokumendid. Hüvitise summa arvutamiseks teeb haigekassa päringu teise EL liikmesriiki ning seega tuleb varuda kannatust – asjaajamine võib võtta aega ja raha ei pruugi Teie arvele laekuda enne poolt aastat.
NB! Väljapoole Euroopa Liitu reisimisel on soovitav teha reisikindlustus. Seda teenust pakuvad erakindlustused ja Haigekassa seda valdkonda ei reguleeri.

Eelloa taotlemine plaaniliseks raviks välisriigis
Eelluba välisriigis toimuva tervishoiuteenuse rahastamiseks tuleks haigekassalt taotleda kahel juhul:

1. Kui te soovite minna välisriiki saama sellist tervishoiuteenust, mida Eestis ei ole võimalik osutada, kuid mis on Teile meditsiiniliselt näidustatud ja tõendatud efektiivsusega, siis tuleb enne välisriiki minekut esitada haigekassale taotlus (kättesaadav ka klienditeenindusbüroodes). Eesti haigekassa langetab rahastamise otsuse toetudes arstliku konsiiliumi otsusele. Patsiendi omaosalus, transpordikulu, administreerimis- või kontorikulu, haiglaväline majutus jms jäävad patsiendi enda kanda.

2. EÜ määruse nr 883/2004 (artikkel 20) alusel plaanilise tervishoiuteenuse kulude katmiseks EL liikmesriigis tuleb isikul samuti taotleda haigekassalt eelluba. Luba antakse, kui kõnealune ravi kuulub isiku elukohajärgses liikmesriigis õigusaktidega sätestatud hüvitiste hulka ning seda tervishoiuteenust ei ole võimalik talle pakkuda meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul, võttes arvesse tema tervislikku seisundit ja haiguse võimalikku kulgu.

Direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius

Alates 25.10.13 võivad Eesti Haigekassas kindlustatud minna teise EL liikmesriiki, et saada seal ravi, ning taotleda pärast seda haigekassalt rahalist hüvitist. See tähendab, et esialgu tuleb kõik kulud ise kanda, rahalist hüvitist haigekassalt on võimalik taotleda pärast teenuse osutamist ning vajalike dokumentide esitamist.

Haigekassa hüvitab üksnes nende tervishoiuteenuste maksumuse, mida patsiendil on õigus saada haigekassa kulul ka Eestis. Hüvitist ei maksta tervishoiuteenuste eest, mis on Eestis kindlustatud patsiendi jaoks tasulised (näiteks täiskasvanute hambaravi) või ei ole patsiendile lähtuvalt tema terviseseisundist näidustatud. Samuti on õigus taotleda hüvitist välisriigis ostetud ravimite ja meditsiiniseadmete eest, mis on kantud soodusravimite või kompenseeritavate meditsiiniseadmete loetellu ning millele oleks isikul õigus ka Eestis saada soodustust.
Kui välisriigis osutatakse teenuseid (uuringud, analüüsid), mis võivad küll seal riigis kuuluda teenustepaketi hulka, kuid Eestis ei ole antud seisundi puhul hüvitatavad, siis ei ole haigekassal võimalik neid kulusid hüvitada. Samuti on välisriiki arstile pöördudes vajalik eriarsti saatekiri, seda samadel alustel nagu Eestis arsti vastuvõtule minnes.

Patsiendil tuleb ka arvestada, et haigekassa maksab hüvitist haigekassa tervishoiuteenuste loetelu hindades, mitte välismaise hinnakirja alusel. Kui välismaal saadud tervishoiuteenuse maksumus on suurem kui haigekassa tervishoiuteenuste loetelus olev summa, jääb tekkinud hinnavahe patsiendi enda kanda. Samuti jäävad patsiendi enda kanda omaosaluse, sõidu- ja muud kulud, mida ei hüvitata patsiendile Eestis sama tervishoiuteenuse saamise korral.

Hüvitise saamiseks tuleb esitada taotlus, (kättesaadav ka klienditeenindusbüroodes ja Eesti Posti postkontorites) ning samuti tuleb esitada raviteenuse originaalarved, maksmist tõendavad dokumendid, retsepti koopia, eriarsti saatekiri ja raviloo kokkuvõte.

Et inimesed saaks võimalikult palju infot piiriülese ravi kohta, luuakse kõigis EL riikides info jagamiseks kontaktpunktid. Sealt saab infot välismaise ravi kohta, samuti saavad teiste riikide kodanikud infot kohaliku arstiabi kohta – ravi saamise tingimused, hüvitised, teises liikmesriigis kasutamiseks mõeldud retseptidele kantavad andmed jne. Eesti kontaktpunkti koduleht. Samuti on võimalik saada vastuseid oma küsimustele telefoni ja kirja teel.
Patsiendi õiguste direktiivi tekst on Eurlexi kodulehel.

Arstiabi teises Euroopa Liidu riigis elades

Teise liikmesriiki elama mineva pensionäri, lähetatud töötaja ja nende pereliikmete kindlustajariigiks jääb mitmel juhul Eesti. See tähendab, et teises riigis elades hakkavad need isikud saama seal igasugust arstiabi võrdsetel tingimustel sealsete kindlustatutega, kuid kindlustajariigina maksab Eesti teisele riigile nende isikute ravikulude eest.

Täpsem info lähetatud töötajate ja pensionäride kohta.
- Euroopa Komisjoni lehel olev info arstiabi kohta EL-is
- Välisministeeriumi soovitused välismaale minejatele