Haigekassa tasub kindlustatu tervishoiuteenuste eest ainult siis, kui raviasutusel on olemas leping haigekassaga. Haigekassa tasub ainult nende tervishoiuteenuste eest, mis on Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus ning mille osutamiseks on meditsiiniline näidustus.

Alates 2006. aastast sõlmivad eriarstiabi, hambaravi ja hooldusravi osutavad tervishoiuasutused lepingu ainult selle haigekassa osakonnaga, mille territooriumil nad asuvad, kuid teenindavad kõiki haigekassa kindlustatuid sõltumata sellest, millise piirkondliku osakonna kindlustatute hulka patsient kuulub.

Eriarstile pöördumisel kehtib saatekirja nõue (välja arvatud ravikindlustuse seaduses kirjeldatud juhtudel: trauma, krooniline haigus, tuberkuloos, silmahaigus, naha- või suguhaigus või kui arstile pöördutakse günekoloogilise või psühhiaatrilise abi saamiseks ja laste hambaravis).

Lepingupartnerid tsentraalsete lepingute osas on eriarstiabi vahenditest osutatavad teenused, mille kulud planeeritakse kõigi piirkondlike osakondade kindlustatute raviks tsentraalselt. Sellise planeerimise peamine põhjus on kallihinnaliste, piirkondlikult ebaühtlase vajadusega tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine kõigile Eesti kindlustatutele võrdsetel alustel.

Eesti Haigekassa
lepingupartnerid (2016)

2016. a lepingud 

seisuga 16.03.2016

2016 I pa lepingute täitmine

Eesti Haigekassa
lepingupartnerid (2015)

2015.a lepingud 

seisuga 09.03.2015

2015 I pa lepingute
täitmine 

2015 II pa lepingud

seisuga 31.07.2015

2015 II pa
lepingute täitmine

ennetamise projektid

 

Valikupartnerite lepingute
mahud seisuga
07.04.2014

2014 I pa
lepingute 
täitmine

2014 II pa
lepingud
seisuga 
29.08.2014

2014 II pa
lepingute 
täitmine

 

ennetamise projektid