Plaaniline ravi tähistab olukorda, kus inimene läheb teise riiki eesmärgiga saada seal ravi. Patsiendil tuleb meeles pidada, et direktiivi alusel plaanilisele ravile pöördudes hüvitab haigekassa üksnes nende tervishoiuteenuste maksumuse, mida patsiendil on õigus saada haigekassa kulul ka Eestis. Teisisõnu, hüvitist ei maksta nende tervishoiuteenuste eest, mis on Eestis patsiendi jaoks tasulised (näiteks täiskasvanute hambaravi) või ei ole patsiendile lähtuvalt tema terviseseisundist näidustatud. Ühtlasi tuleb patsiendil arvestada, et haigekassa maksab hüvitist haigekassa tervishoiuteenuste loetelu hindades, mitte välismaise hinnakirja alusel. Kui välismaal saadud tervishoiuteenuse maksumus on suurem kui haigekassa tervishoiuteenuste loetelus olev summa, tuleb patsiendil tekkinud hinnavahe ise tasuda. Samuti jäävad patsiendi enda kanda omaosaluse, sõidu- ja muud kulud, mida ei hüvitata patsiendile Eestis sama tervishoiuteenuse saamise korral.

Vaata lisaks:

Plaanilise ravi saamiseks välismaal tuleb välisriigis toimuva tervishoiuteenuse rahastamiseks haigekassalt taotleda eelluba (vt.täpsemalt eelloa taotlemise kord). Eelluba tagab enne tervishoiuteenuse osutamist, et haigekassa tasub tervishoiuteenuse eest välisriigis. Loa korral väljastatakse vastav dokument: garantiikiri, vorm E112, leping.

Lisaks säilivad ka senised ravivõimalused välismaal ehk Eesti Haigekassa jätkab hüvitamist teatud juhtudel tervishoiuteenuse eest teises riigis, mis ei kuulu EL-i. Seda juhul, kui vajalikku tervishoiuteenust Eestis ei osutata ning ei ole ka alternatiivseid näidustatud tervishoiuteenuseid ja juhul kui vajalik ravi on patsiendile näidustatud. Samuti peab sel olema tõendatud meditsiiniline efektiivsus ning eesmärgi saavutamise tõenäosus olema vähemalt 50 protsenti. Antud ravivõimalus on reguleeritud Ravikindlustusseaduse §271 lõige 1 alusel.