Patsientide üldised õigused on sätestatud võlaõigusseaduses. Selle kohaselt osutatakse tervishoiu-teenust tervishoiuteenuse osutaja ja patsiendi vahel sõlmitud lepingu alusel. Osutatav tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti.

Patsient peab tervishoiuteenuse osutajale avaldama oma parima arusaama järgi kõik tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikud asjaolud ja osutama kaasabi, mida tervishoiuteenuse osutaja vajab. Patsiendi võib läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada üksnes tema nõusolekul. Patsient võib nõusoleku mõistliku aja jooksul pärast selle andmist tagasi võtta. Tervishoiuteenuse osutaja nõudmisel peab nõusolek või selle tagasivõtmise avaldus olema vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Tervishoiuteenuse osutaja:
1) peab patsienti teavitama patsiendi läbivaatamise tulemustest ja tervise seisundist, võimalikest haigustest ning nende kulgemisest, pakutava tervishoiuteenuse olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest ja vajalikest tervishoiuteenustest. Patsiendi soovil peab tervishoiuteenuse osutaja esitama nimetatud teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
2) ei või reeglina lubada patsiendi paranemist või operatsiooni edukust;
3) peab hoidma saladuses tervishoiuteenuse osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi kohta;
4) peab patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama. Patsiendil on õigus nende dokumentidega tutvuda ja saada neist oma kulul ärakirju.

Üheks võimaluseks dokumentidega tutvumiseks on ka veel Eesti E-tervise Sihtasutuse poolt loodud patsiendiportaal. Selle töö aluseks on üleriigiline tervise infosüsteem, kuhu Eestis kogutakse tervishoiu valdkonnaga seotud andmed. Patsiendiportaali kaudu saab tutvuda tervise infosüsteemis patsiendi kohta olevate andmetega, esitada täiendavat infot ja muuta oma isikuandmeid. Soovi korral saab ka oma terviseandmed sulgeda. Patsiendi andmeid võib vaadata ainult arst, kes kes teda ravib. Lisaks ülaltoodule saad patsiendiportaali kaudu teha erinevaid tervishoiuteenustega seotud tahteavaldusi. Näiteks: määrata retsepti alusel ravimite väljaostmiseks volitatud isiku(d); anda luba teha vereülekannet või sellest keelduda; avaldada tahet loovutada surmajärgselt elundeid või kudesid siirdamise eesmärgil; surnukeha üle anda õppe- ja teadustööks. Patsiendiportaalis saab määrata ka endale erinevate õigustega esindaja(d).

Patsiendiportaali pääseb siit.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel on õigus saada vältimatut abi, mida tervishoiutöötaja on kohustatud osutama oma pädevuse ja tema kasutuses olevate võimaluste piires. Vältimatut abi osutab haiglaväliselt kiirabi (tasuta) ja eriarstiabis erakorralised meditsiini osakonnad (visiiditasu kuni 5 EUR). Samuti osutab perearst vältimatut abi neile isikutele, kes elavad tema teeninduspiirkonnas või viibivad seal ajutiselt, kuid kes ei kuulu perearsti nimistusse.

Ravikindlustuse seaduse kohaselt on patsiendil õigus ka teisele arvamusele, juhul kui ta kahtleb arsti otsuses. Teisene arvamus puudutab diagnoosi õigsuse, määratud ravimi või tervishoiuteenuse vajalikkuse, selgitatud alternatiivide ja oodatava mõju ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud riskide kohta hinnangu andmist. Täpne kord, kuidas teisest arvamust saab ja mis tingimustel ning kui suures ulatuses haigekassa teisese arvamuse korral maksab, on sätestatud sotsiaalministri 24. septembri 2002. a määrusega nr 111 "Eesti Haigekassa poolt kindlustatud isikult teisese arvamuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused ja kord"