Vajaminev arstiabi Euroopa ravikindlustuskaardi alusel

Euroopa ravikindlustuskaardi alusel saavad Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed ajutiselt teises liikmesriigis viibimise ajal vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Selleks peab arstiabi vajadus olema tekkinud teises riigis viibimise ajal ning tervishoiuteenuse vajadus peab olema meditsiiniliselt põhjendatud. Seda, kas tegemist on vajamineva arstiabiga, otsustab arst.

Euroopa ravikindlustuskaart annab õiguse vajaminevale arstiabile Euroopa Liidu territooriumil ja Euroopa Majanduspiirkonnas ning Šveitsis viibimise ajal. Vajaminev arstiabi ei ole tasuta – maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaa tariifide järgi.

Euroopa ravikindlustuskaart annab õiguse vajaminevale arstiabile Euroopa Liidu territooriumil ja Euroopa Majanduspiirkonnas ning Šveitsis viibimise ajal. 

Omavastutustasusid patsiendile ei korvata. Samuti ei kata kaart riikidevahelise transpordi kulusid. Seetõttu soovitame reisimisel välisriiki alati sõlmida lisaks ka terviseriskide kaitsega reisikindlustuse, mis kataks patsiendi enda võimalikud kulutused. Eelnevat arvestades peaks haigla väljastama arve vaid omavastutustasude peale, mille omakorda saab esitada erakindlustusele.

Kindlasti tuleks ka jälgida, et tervishoiuteenuse saamiseks pöördutakse riiklikusse raviasutusse, mitte eraarsti juurde, sest Euroopa ravikindlustuskaarti aktsepteeritakse ainult riiklikusse süsteemi kuuluvates raviasutustes.

Rohkem infot Euroopa ravikindlustuskaardi kohta leiate siit.

Plaaniline arstiabi välisriigis

Alates 25. oktoobril 2013. a tuli kõikidel Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriikidel oma õigussüsteemi üle võtta direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius.  Eesti Haigekassas kindlustatud patsiendi jaoks toob direktiiv kaasa olulise lisaväärtuse: patsiendid võivad minna teise EL liikmesriiki, et saada seal plaanilist ravi ning taotleda pärast seda haigekassalt rahalist hüvitist. Plaanilise ravi puhul on teise riiki mineku eesmärgiks end seal ravida ehk isiku ravivajadus tekib ühes riigis ja ravi saab teises riigis. 

Välisriigis plaanilise ravi hüvitamiseks haigekassa poolt on kaks võimalust:

Esimene võimalus on taotleda haigekassa luba vajalike ravikulutuste katmiseks välisriigi raviasutuses. See võimalus on mõeldud nendele kindlustatutele, kellele on meditsiiniliselt näidustatud selline tervishoiuteenus, mida Eestis ei osutata. Haigekassa langetab otsuse toetudes arstliku konsiiliumi otsusele, kuhu kuulub vähemalt kaks eriarsti, kellest üks on patsiendi raviarst. Positiivse otsuse korral väljastab haigekassa tasu maksmise ülevõtmist kinnitava dokumendi ning tasub välisriigis tekkinud meditsiinilised kulud.

Teine võimalus plaanilise arstiabi saamiseks välisriigis on Euroopa Liidu patsientide vaba liikumise direktiivi alusel. See tähendab, et eriarstile saatekirja omav patsient võib valida ükskõik millise raviasutuse või arsti vahel Euroopa Liidu piires ning peale ravi saamist taotleda haigekassalt hüvitist. Oluline erinevus Eestis ja välisriigis saatekirja alusel eriarsti poole pöördumisel seisneb selles, et välisriigis tuleb kogu ravi eest esmalt ise tasuda ja seejärel tagasi koju saabudes haigekassalt kulude hüvitamist taotleda. Silmas tuleb pidada, et haigekassa tasub vaid nende tervishoiuteenuste eest, mida patsiendil oleks õigus saada haigekassa kulul ka Eestis. Hüvitada ei ole võimalik tervishoiuteenuseid, mida Eestis ei osutata või ei hüvitata (nt täiskasvanute hambaravi) või inimesele meditsiiniliselt mittenäidustatud teenuseid. Kui välismaal saadud teenuse hind on kõrgem kui meie haigekassa tervishoiuteenuse loetelus olev hind, peab patsient hinnavahe ise tasuma. Samuti jäävad patsiendi enda kanda visiidi- ja omaosalustasud ning sõidukulud.

NB! Juhime tähelepanu, et Šveitsis ei kehti direktiiv 2011/24/EL, mille alusel on isikul õigus pöörduda teise EL liikmesriiki plaanilistele tervishoiuteenustele ning hiljem oma pädevasse riiki naastes taotleda tagasimaksehüvitist.

Hüvitise saamiseks tuleb esitada taotlus, mille blankett on kättesaadav haigekassa kodulehel või klienditeenindusbüroodes ning samuti tuleb esitada raviteenuse originaalarved, maksmist tõendavad dokumendid, eriarsti saatekiri ja raviloo kokkuvõte.

Rohkem infot plaanilise arstiabi kohta välisriigis leiate siit.