Sisukord:

Tervishoiuteenuste kvaliteet ja järelvalve
Tervishoiuteenuse osutajate roll kvaliteedi tagamisel
Terviseameti roll kvaliteedi tagamisel
Eesti Haigekassa roll kvaliteedi tagamisel

 

Tagamaks patsiendile osutatava tervishoiuteenuse kvaliteeti olukorras, kus tervishoiuteenust osutavad üksnes eraõiguslikud juriidilised isikud, on riik 2002. aastal kehtestanud tervishoiuteenuse kvaliteedinõuded ning loonud järelevalve süsteemi tervishoiuteenuse osutajate tegevuse kontrollimiseks.

Kvaliteetne tervishoiuteenus peab vastama selle teenuse osutamise ajal kehtivatele nõuetele, seal hulgas kutse- ja eri­alastele nõuetele ning kaasaja arstiteaduse üldisele tasemele, olemasolevatele ressurssidele ning patsiendi tervise seisundi vajadustele ja rahulolule.

Kvaliteedinõuded tervishoiuteenuse osutamisele on sätestatud: 
1) võlaõigusseaduse §-s 762 , mille kohaselt peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti;
2) tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevalt on sotsiaalminister kehtestanud nõuded tervishoiuteenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele.

Tervishoiuteenuse kvaliteediprobleemide hindamise ja lahendamisega tegelevad:
1. Tervishoiuteenuse osutaja oma asutusesisese kvaliteedijuhtimise süsteemi raames tagab organisatsiooni töökorralduse ja juhtimise kvaliteedi, patsiendi teenindamise ja arstiabi professionaalse kvaliteedi ning hindab patsientide rahulolu;
2. Eesti Haigekassa tellib haigekassa hinnakirjas olevate tervishoiuteenuste kvaliteedi hindamiseks kliinilisi auditeid;
3. Terviseameti järelevalve osakond kontrollib ja hindab tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohasust e. formaalset kvaliteeti;
4. Sotsiaalministri loodud nõuandva õigusega tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon annab sõltumatu hinnangu patsiendile osutatud tervishoiuteenuse sisulisele kvaliteedile.

 

Tervishoiuteenuse osutajate roll kvaliteedi tagamisel

Tervishoiuteenuse osutajate kohustused pakutava teenuse kvaliteedi tagamisel on kehtestatud sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määruses nr 128 "Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded" .

Selle kohaselt vasutab tervishoiuteenuse osutaja patsiendile osutatud tervishoiuteenuste kvaliteedi eest ning on kohustatud tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamiseks ja arendamiseks ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud riskide vähendamiseks välja töötama ja rakendama kvaliteedijuhtimissüsteemi

Tervishoiuteenuste kvaliteedijuhtimissüsteem peab käsitlema:
 1) teenindamiskvaliteedi tagamist;
 2) patsientide rahulolu hindamist;
 3) professionaalse kvaliteedi tagamist;
 4) organisatsiooni töökorralduse ja juhtimise kvaliteedi tagamist.

Patsientide rahulolu tagamisel ja tervishoiuteenuste osutamisega kaasneva riski juhtimise peab tervishoiuteenuse osutaja:
1) välja töötama patsiendi rahulolu analüüsi ja hindamise kriteeriumid, mis tagavad patsiendi rahulolu ning võimaldavad juhtida tervishoiuteenuste osutamisega kaasnevaid riske
2) välja töötama ning patsientidele oma tegevuskohas teatavaks tegema organisatsiooni klienditeeninduse standardi;
3) oma tegevuskohas teatavaks tegema patsiendi õiguse pöörduda tervishoiuteenuse osutamise suhtes tekkinud kaebusega tervishoiutöötajate tegevuse peale tervishoiuteenuse osutaja juhtkonna, Eesti Haigekassa piirkondliku osakonna või Terviseameti poole ning nende kontaktandmed;
4) vähemalt kord aastas tegema patsientide rahulolu ja kaebuste kokkuvõtte, analüüsi ja arutelu koos tulemuste protokollimisega. Patsiendi rahulolu analüüsi tulemused avalikustatakse tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas ja veebilehe olemasolul veebilehel.

Tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamiseks ning riskide vähendamiseks peab tervishoiuteenuse osutaja:
1) protokollima tervishoiuteenuse osutamisel tekkinud transfusioonireaktsioonid;
2) taotlema arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjonilt eksperthinnangut vaidlust tekitanud tervishoiuteenuse osutamise juhtumile;
3) kasutama kliinilist auditit, enesehindamist, ravidokumentide kontrolli;
4) registreerima ravimite kasutamisel ilmnenud kõrvaltoimed ja teavitama neist Ravimiametit;
5) haiglaravi teenuse osutamise korral regulaarselt korraldama haiglasiseseid kliinilisi konverentse, kuhu vajadusel kaasatakse ka vastavad eriarstid ja perearstid;
6) haiglaravi teenuse osutamise korral kvaliteedi tagamiseks kehtestama erialakonsiiliumide läbiviimise korra.

Tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamiseks kehtestab eriarstiabi osutaja tegevusjuhised:
1) haiglanakkuste kontrollimiseks ja vältimiseks;
2) ravimite, sealhulgas antibiootikumide määramiseks koos haigla ravimformulariga;
3) lamatiste vältimiseks ja ravimiseks;
4) transfusioonravi korraldamiseks;
5) patsiendi operatsioonieelse seisundi hindamiseks;
6) kiirguse kasutamiseks diagnostika- ja raviprotseduuride läbiviimisel.

Tervishoiuteenuse osutajate kohustused pakutava tervishoiuteenuse kättesaadavusele ja ravijärjekorra pidamisele on kehtestatud sotsiaalministri 21. augusti 2008. a määruses nr 46 "Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded".

Selle kohaselt võib tervishoiuteenust osutada ravijärjekorra alusel juhul, kui tervishoiuteenuse osutajal puudub võimalus tervishoiuteenust osutada kohe ning tervishoiuteenuse osutamise edasilükkamine kindlaksmääratud tähtajani ei põhjusta patsiendi tervise seisundi halvenemist, ei mõjuta haiguse kulgu ega halvenda haiguse hilisemat prognoosi.
Tervishoiuteenuse osutaja peab ravijärjekorda paberkandjal või tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis või digiregistratuuris.

Samuti peab tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas patsiendile olema välja pandud nähtavale kohale teave:
1) vastuvõtuaegade info erialade kaupa;
2) väljaspool vastuvõtuaega vältimatu abi vajadusel lähima vältimatut abi ööpäevaringselt osutava tervishoiuteenuse osutaja kontaktandmed;
3) tervishoiuteenuse kättesaadavusega rahulolematuse ja ettepanekute puhul peavad kaebuse ja ettepanekute esitamise kohtadena olema märgitud tervishoiuteenuse osutaja, Eesti Haigekassa piirkondliku osakonna ning maavanema ja Terviseameti kontaktandmed;
4) Eesti Haigekassa nõukogu poolt kinnitatud ravijärjekordade maksimumpikkused.

Riiklikku järelevalvet tervishoiuteenuse osutajate tegevuse nõuetelevastavuse üle teostab Terviseamet.

 

Terviseameti roll kvaliteedi tagamisel

Terviseamet on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kellel on juhtimisfunktsioon ning kes teeb riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.

Terviseameti  tegevuse eesmärgiks on tervist toetava ja parendava elu- ja õpikeskkonna kujundamisele suunatud ning kvaliteetsele tervisekaitse- ja tervishoiuteenusele orienteeritud rahvastiku tervise poliitika elluviimine tervishoiu-, tervisekaitse-, kemikaaliohutuse ja meditsiiniseadmete valdkonnas. Terviseameti põhimäärus on kättesaadav siit.

Tervishoiuteenuste osutamise aluseks on Terviseametilt taotletud tegevusluba. Tegevusluba on nõutav:
1) kiirabi osutamiseks;
2) perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamiseks;
3) eriarstiabi osutamiseks;
4) iseseisvalt õendusabi osutamiseks;
5) iseseisvalt ämmaemandusabi osutamiseks.

Tegevusloa taotlemiseks peab tervishoiuteenuse osutaja vastama juba eelnevalt teatud kehtestatud nõuetele, millele vastavust Terviseamet enne tegevusloa väljastamist kontrollib. Näiteks peab tegevusloa taotleja:
- esitama tervishoiutöötajate nimed ja isikukoodid ning esmasel tegevusloa taotlemisel tervishoiutöötajate kirjalikud nõusolekud tegevusluba taotleva tervishoiuteenuse osutaja juurde tööle asumiseks;
- kiirabi osutamise loa taotlemise korral taotletavate kiirabibrigaadide arvu, koosseisu ja varustuse;
- ruumide meditsiinitehnoloogia osa projekti, milles on andmed ruumide, sisseseade ja aparatuuri kohta;
- andmed andmekaitse järelevalve asutuses delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimise kohta.

Kui tervishoiuteenuse osutajale on juba tegevusluba väljastatud, siis on ta kohustatud teavitama Terviseametit jätkuvalt:
1) kõikidest muutustest tervishoiutöötajate koosseisus viivitamata;
2) suurtest tehnilistest riketest ja muudest olulistest muudatustest tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikus aparatuuris, kui nimetatud rikete ja muudatuste tulemusena on tegevusloa omajal võimatu osutada tegevusloas märgitud tervishoiuteenuseid.

Lisaks kontrollib Terviseamet kõiki tervishoiuteenuse osutajaid õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmise osas.

 

Eesti Haigekassa roll kvaliteedi tagamisel

Eesti Haigekassal on haigekassa seaduse alusel kohustus kontrollida osutatud tervishoiuteenuste põhjendatust ja kvaliteeti. Selle jälgimiseks kasutatakse:
 - ravikindlustushüvitiste kontrolli,  
 - kliinilisi auditeid
 - tegevuste ja tulemuste mõõtmise meetodeid (kliinilised indikaatorid haigekassa andmetel), 
 - DRG-d.

Tervishoiuteenuste kvaliteedi parendamiseks toetab haigekassa ka erinevaid erialaühenduste ja raviasutuste tegevusi:
 - andmekvaliteedi parandamine,  
 - parimatest rahvusvahelistest praktikatest õppimiseks erinevate arendusprojektide toetamine ja algatamine. 

Ravijuhendid

Haigekassa on omalt poolt asutanud Ravijuhendite Nõukoja, mille eesmärk on patsientidele osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteedi parendamine, juhtides kulutõhusate ja tõenduspõhiste, kohalikke oludega arvestavate Eesti ravijuhendite väljatöötamise protsessi.

Ravijuhend on dokument, mis annab soovitusi tervist mõjutavate tegevuste kohta. Selles antakse tervishoiutöötajatele tõenduspõhiseid juhiseid haiguste diagnoosimise ja ravimise viiside kohta, samuti võib see sisaldada soovitusi haiguste ennetuseks või patsientide koolitusstrateegiad vms. Ravijuhendis toodud teave aitab teha valikuid eri sekkumisviiside vahel, mis mõjutavad tervist, ravikvaliteeti ning tervishoiuressursside kasutamist. Ravijuhendi koostamise algatus võib tulla ükskõik milliselt organisatsioonilt (nt erialaselts, patsientide rühm, õppeasutus jne).

Kõik Nõukoja poolt vastuvõetud ravijuhendid on kätte saadavad siit.

Ravijärjekorrad

Ravijärjekord on tervishoiuteenuse saamist ootavate isikute nimekiri, mida peetakse tervishoiuteenuse osutaja registratuuris. Tervishoiuteenuse osutajate kohustused pakutava tervishoiuteenuse kättesaadavusele ja ravijärjekorra pidamisele on kehtestatud sotsiaalministri 21. augusti 2008. a määruses nr 46 "Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded"
Selle kohaselt võib tervishoiuteenust osutada ravijärjekorra alusel juhul, kui tervishoiuteenuse osutajal puudub võimalus tervishoiuteenust osutada kohe ning tervishoiuteenuse osutamise edasilükkamine kindlaksmääratud tähtajani ei põhjusta patsiendi tervise seisundi halvenemist, ei mõjuta haiguse kulgu ega halvenda haiguse hilisemat prognoosi.

Haigekassa nõukogu on kehtestanud ravijärjekordade maksimummäärad. See tähendab aega, mille jooksul inimene peab kindlasti arsti vastuvõtule pääsema. Määrade kehtestamisel on lähtutud põhimõttest, et inimene peaks saama vajamineva tervishoiuteenuse sellise aja jooksul, mil tema tervislik seisund oluliselt ei halvene.

Täpsemat informatsiooni ravijärjekordade kohta leiate siit.

 

Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni roll kvaliteedi tagamisel

Juhul kui kaheldakse raviteenuse kvaliteedis, siis peaks pöörduma Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva nõuandva tervishoiuteenuse arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni poole. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon on nõuandev komisjon, mille eesmärk on patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmine ning hinnangust tulenevalt Terviseametile, Eesti Haigekassale ja tervishoiuteenuse osutajatele ettepanekute tegemine.

Komisjoni pädevuses on:

1) anda hinnang patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile;
2) teha ettepanekuid Terviseametile järelevalvemenetluse algatamiseks tervishoiuteenuse osutaja tegevuse üle;
3) teha ettepanekuid tervishoiuteenuse osutajale tervishoiutöötaja pädevuse hindamiseks ja täienduskoolitusele suunamiseks;
4) teha ettepanekuid tervishoiuteenuse osutajale töökorralduse muutmiseks;
5) teha ettepanekuid Terviseametile tervishoiuteenuse osutaja tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks;
6) teha ettepanekuid Terviseametile tervishoiuteenuse osutajale tegevusloa väljaandmisest keeldumiseks;
7) teha ettepanekuid Eesti Haigekassale tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingute ülevaatamiseks.

Avaldus tuleb saata:

Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon Sotsiaalministeerium Gonsiori 29 15027 Tallinn või
e-mailiga info|ä|sm.ee (avaldus peab olema digiallkirjastatud)

Kirjalik avaldus peab olema selgelt ja arusaadavalt sõnastatud ning peab sisaldama:
1) patsiendi kontaktandmeid (nimi ja telefoninumber, e-posti aadress või postiaadress) 
2) kõnealuse tervishoiuteenuse osutaja andmeid (raviasutuse nimetus, arsti vm tervishoiutöötaja nimi ja tervishoiuteenuse osutamise koht)
3) patsiendi allkirjaga nõusolekut (luba) kasutada patsiendi terviseandmeid, mis on tema avalduse asjaolude selgitamiseks vajalikud.

Kui komisjon on tuvastanud arstliku vea, teatab ta sellest vea teinud arstile ja raviasutusele ning vajadusel teeb erialaseltsile ettepaneku kontrollida eksinud meditsiinitöötaja pädevust. Komisjon võib oma otsuses teha ettepanekuid, anda nõu või soovitusi, kuid ei saa kohustada arsti või raviasutust kompenseerima patsiendile arstliku vea tagajärjel tekkinud kahju. Rahalise hüvituse saamiseks võib patsient kohtusse pöörduda.

 

Ravimiameti roll kvaliteedi tagamisel

Ravimiamet on valitsusasutus, mille ülesandeks on kaitsta rahva tervist Eestis kasutatavate ravimite järelevalve kaudu. Ravimiamet osaleb ka loomade tervise kaitses, tehes järelevalvet veterinaarravimite üle. Ravimiamet on Sotsiaalministeeriumi haldusalas.

Ravimiamet:

  • kontrollib ravimite toimivust, kvaliteeti ja ohutust ning annab ravimitele müügilubasid;
  • kontrollib ravimite kliiniliste uuringute lubatavust ja valvab uuringus osalejate ohutuse järele;
  • annab ravimite käitlemise tegevuslubasid, valvab ravimite käitlemise nõuetekohasuse üle apteekides, ravimite hulgimüügi- ja tootmisettevõtetes, samuti narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise üle;
  • jälgib ravimite ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete liikumist üle Eesti piiri;
  • ütleb, kas toode kuulub ravimite hulka või mitte;
  • ütleb, kas ravim kuulub narkootiliste või psühhotroopsete ravimite, käsimüügi või retseptiravimite hulka;
  • kogub ja analüüsib andmeid ravimitarbimise suundumuste kohta Eestis;
  • kogub ja hindab teavet ravimite kõrvaltoimete kohta, korraldab sellealase teabe edastamist rahvusvahelistele organisatsioonidele;
  • valvab rakkude, kudede ja elundite käitlemise (välja arvatud eemaldamise) üle;
  • valvab ravimite reklaami nõuetest kinnipidamise üle;
  • annab hinnanguid apteekidest soodustingimustel väljastatavate ravimite loeteludesse kandmise taotlustele;
  • korraldab Eesti esindajate osavõttu Euroopa Ravimiameti ja Euroopa Farmakopöa komisjonides ja teistes kogudes;
  • aitab kodanikel selgust saada kõikides ravimeid puudutavates küsimustes.