Vali teema

Töövõimetushüvitist maksavad tööandja ja haigekassa

Töövõimetuslehe saab arst väljastada inimesele, kes on tööandja kaudu ravikindlustatud.Töövõimetuslehe väljastab arst lähtudes inimese terviseseisundist.

Töövõimetuslehe alusel maksavad tööandja ja haigekassa inimesele töövõimetushüvitist, mille eesmärk on kompenseerida töötajale haigestumise ajal osaliselt saamata jäänud töötasu.

Töövabastuse perioodi lõppedes vormistab arst elektroonilise töövõimetuslehe ja edastab selle haigekassasse elektrroniliselt. 
Arsti edastatud andmeid saab vaadata riigiportaalist www.eesti.ee teenuses „Isiku töövõimetushüvitised“.

Töötaja peab tööandjat teavitama töövõimetuslehe lõpetamisest vastavalt omavahelisele kokkuleppele kas suuliselt või kirjalikult. Tööandja peab omapoolsed andmed töövõimetuslehele edastama läbi riigiportaali www.eesti.ee ja töövõimetushüvitis laekub isiku arvelduskontole paari tööpäeva jooksul pärast tööandja andmete edastamist. 

Hüvitise väljamaksmisega seotud infot saab töötaja vaadata riigiportaalis www.eesti.ee teenuses „Isiku töövõimetushüvitised (haigekassa).

Töövõimetushüvitiste võrdlustabel

Tööst vabastamise põhjus

Põhjuse number

Lehe liik

Hüvitamise kord

Ühe kindlustusjuhtumi maksmise kestus

Haigestumine

1

Haigusleht

Tööandja maksab hüvitist haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani. Haigekassa maksab alates 9. päevast, hüvitise määr 70%.

Kuni 182 päeva (tuberkuloosi korral kuni 240 päeva)

Olmevigastus

3

Haigusleht

Tööandja maksab hüvitist haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani. Haigekassa maksab alates 9. päevast, hüvitise määr 70%.

Kuni 182 päeva

Liiklusvigastus

Liiklusvigastuse tagajärjel tekkinud tüsistus/ haigestumine

4

 

18

Haigusleht

Tööandja maksab hüvitist haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani. Haigekassa maksab alates 9. päevast, hüvitise määr 70%.

Kuni 182 päeva

Karantiin

10

Haigusleht

Tööandja maksab hüvitist haigestumise 4. päevast kuni 7. päevani, hüvitise määr 70%.

Kuni 7 päeva

Kutsehaigestumine

2

Haigusleht

Haigekassa maksab hüvitist haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 100%.

Kuni 182 päeva

Tööõnnetus

Tööõnnetus liikluses

Tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine

5

6

 

7

Haigusleht

Haigekassa maksab hüvitist haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 100%.

Kuni 182 päeva

Vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsel või kuriteo tõkestamisel

8

Haigusleht

Haigekassa maksab hüvitist haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 100%.

Kuni 182 päeva

Üleviimine kergemale tööle

17

Haigusleht

Haigekassa hüvitab kergemale tööle üleviimisega kaasnenud palgavahe 100%-lise määraga. Kui isik vabastatakse kergema töö puudumisel, makstakse talle hüvitist alates 2. päevast, hüvitise määraga 70%. Hüvitist on võimalik saada ainult raseduse korral kuni rasedus- ja sünnituspuhkuseni.

Vaata lähemalt siit.

Kuni rasedus- ja sünnituspuhkuseni

Haigestumine või vigastus raseduse ajal

19

Haigusleht

Haigekassa maksab hüvitist haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 70%.

Kuni 182 päeva

Alla 12-aastase lapse põetamine

14

Hooldusleht

Haigekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 80%.

 

NB! Alates 01.07.2015 on hoolduslehe alusel kindlustatud isikul õigus saada hooldushüvitist alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 60 kalendripäeva, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas.

Kuni 14 päeva

Haige perekonnaliikme põetamine kodus

12

Hooldusleht

Haigekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 80%.

Kuni 7 päeva

Alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine lapse ema haiguse või sünnitusabi osutamise ajal

13

Hooldusleht

Haigekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 80%.

Kuni 10 päeva

Rasedus- ja sünnituspuhkus

15

Sünnitusleht

Haigekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 100%.

140 päeva

Alla 10-aastase lapse lapsendaja puhkus

16

Lapsendamisleht

Haigekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 100%.

70 päeva

Elundi või vereloome tüvirakkude annetus

20

Haigusleht

Haigekassa maksab alates 1. päevast, hüvitise määr 100%.

Kuni 182 päeva 

 

Töövõimetushüvitise arvutamine

Tööandja arvutab haigushüvitise:

Haigekassa arvutab töövõimetushüvitise:

 töötaja viimase kuue kuu keskmise palga põhjal.

Maksu- ja Tolliametist saadud isiku eest eelmisel aastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel.

Kalendripäeva keskmine tulu

Hüvitise arvutamisel võrdub töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud kalendriaastal isikule arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega.

Päeva tulust arvutatakse hüvitise määra % ja korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga (vt hüvitiste arvutamise näited).  Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks.

Arvutamise aluseks oleva infoga saab peale hüvitise laekumist tutvuda riigiportaalis eesti.ee

Kalendripäevatulu arvutamine haigekassas

Töölepingu alusel või avalikus teenistuses töötava isiku päevatulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega.

Kui eelneval aastal isikul tulu puudus või oli väiksem kui alampalk (2017.a 470 eurot kuus)siis
päevatulu = põhipalk / 30, kuid mitte üle kuupalga alammäära ja arvu 30 jagatise.
Arvutamisel lähtutakse töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud kuupõhipalgast või kuupalga alammäärast.

Kui eelmisel aastal tulu puudus ning põhipalk on väiksem kuupalga alammäärast, siis päevatulu = põhipalk / 30.

Võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saava isiku, juriidilise isiku juhtimisorgani liikme või FIE päevatulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud kalendriaastal isikule makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega.

Kui tulu puudus, siis
päevatulu = sotsiaalmaksuseaduses kehtestatud kuumäär (2017. aastal 430 eurot) / 30.

Kui FIE-l ei olnud kohustust maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid ja eelmisel aastal ei makstud tema eest või poolt sotsiaalmaksu, siis tal päevatulu ei ole ja hüvitist talle ei maksta.

Kui hüvitise arvutamise aluseks olnud andmeid on Maksu- ja Tolliametis muudetud, on isikul õigus esitada haigekassale avaldus hüvitise ümberarvestamiseks 3 aasta jooksul alates töövõimetuslehe haigekassasse laekumise kuupäevast.

Erisused erinevate kindlustusliikide korral

Kui isikul on ravikindlustus nii töötajana kui ka FIEna või juhtimisorgani liikmena või võlaõigusliku lepingu sõlminud isikuna, siis arvutatakse päevatulu kindlustatu jaoks soodsamal alusel (kas arvutatud sotsiaalmaksu summast või makstud sotsiaalmaksu summast).

Näited

Robert on FIE. 
Eelneval aastal maksis tööandja tema eest sotsiaalmaksu 894,76 eurot ja ettevõtjana maksis ta ise 442,91 eurot. Kokku maksti sotsiaalmaksu 1337,67 eurot, mille alusel arvutatud tulu on 4053,55 eurot.
4053,55 / 365 = 11,11 eurot päevatulu.

Vanaduspensionär Karl on FIE.
Ta jääb haigeks. Eelneval aastal tema eest sotsiaalmaksu ei makstud. Vanaduspensionärina ei ole tal kohustust maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Seetõttu talle hüvitist ei maksta.

Maria töötab töölepingu alusel ja tegutseb ka FIEna ning omab mõlemal alusel ravikindlustuskaitset.
Eelneval aastal arvestati tema eest sotsiaalmaksu 3302,95 eurot, kuid maksti sotsiaalmaksu 2292,51 eurot. Kuna arvestatud sotsiaalmaksu summa on suurem, siis on Mariale kasulikum arvutada hüvitis arvestatud sotsiaalmaksu järgi.

Haiguse või vigastuse korral on kindlustatud isikul õigus saada haigushüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi või 182 järjestikust kalendripäeva mõne muu haiguse korral.

Haiguslehe võib arst vajadusel väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood.
Piirang kehtib vaid hüvitise maksmise perioodi kohta, mitte haiguslehe kestvuse kohta.

Korduma kippuvad küsimused

K: 

1. Millal ja kuidas saab E-TVL-ga ajutise töövõimetuse hüvitist?

V: 

Töövabastuse perioodi lõppedes vormistab arst Teile elektroonilise töövõimetuslehe oma arvutis ja edastab selle haigekassa andmekogusse. Selleks, et haigekassa määraks ja maksaks töövõimetuslehe alusel hüvitist, peab tööandja töövõimetuslehe maksmiseks vajalikud andmed haigekassale esitama elektroonselt riigiportaalis www.eesti.ee. Palun teavitage oma tööandjat, et arst on väljastanud Teile töövõimetuslehe. Peale tööandjapoolsete andmete edastamist haigekassasse jõuab hüvitis Teie arvelduskontole paari tööpäeva jooksul. 

K: 

3. Kuidas makstakse ajutise töövõimetuse hüvitisi FIE-dele?

V: 

FIEdele maksab haigekassa ajutise töövõimetuse hüvitist alates 9. töövabastuse päevast. Kaheksa esimese töövabastuse päeva eest FIE-dele haigushüvitist ei maksta.

K: 

4. Mis juhtub, kui põhipuhkuse ajal kirjutab arst isikule töövõimetuslehe?

V: 

Töölepingu seaduse kohaselt on töötajal õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või streigis osalemise tõttu.

Töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel.

K: 

5.  Kuidas makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist, kui töötaja haigestub tööst vabal vahetusel (näiteks summeeritud tööajaga töötaja, kellel on neli järjestikust puhkepäeva)?

V: 

Töövõimetusleht väljastatakse töötajale haiguse või vigastuse korral kalendripäevade alusel ning hüvitise maksmist ei saa siduda töötaja tööajakavaga.

K: 

6. Kuidas arvutatakse haigekassas ajutise töövõimetuse hüvitist?

V: 

Ajutise töövõimetuse hüvitist arvutatakse sotsiaalmaksuga maksustatud tulult. Makstav hüvitis arvutatakse eelneva kalendriaasta sotsiaalmaksu alusel, mille andmed saab haigekassa maksu- ja tolliametist.

Hüvitise summa saamiseks arvutatakse töötaja kalendripäeva keskmisest tulust hüvitise määr ning see korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga. Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks.

Ajutise töövõimetuse hüvitise maksmise kord sõltub töövõimetuslehe liigist ja põhjusest. Täpsemalt saab hüvitise määramise ja maksmise korrast lugeda hüvitiste lehelt.

K: 

7. Kuidas arvutatakse ajutise töövõimetuse hüvitist, kui eelmisel aastal tulu puudus?

V: 

Kui eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatav tulu puudus, arvutatakse hüvitis alampalgalt. Lisainfot selle kohta saab haigekassa kodulehelt.

K: 

8. Kui pikk võib olla ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmise periood?

V: 

Väljamaksmise periood võib olla kuni 30 kalendripäeva.

K: 

9. Millisest kuupäevast hakkab haigekassa lugema 30-päevast perioodi (aeg, mil hüvitis tuleb kindlustatule välja maksta)? 

V: 

Haigekassa maksab ajutise töövõimetuse hüvitise välja 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, kui kindlustatud isiku tööandja on teinud nõuetekohased kanded elektroonilisele töövõimetuslehele või kui paberil töövõimetuslehe puhul on nõuetekohaselt vormistatud dokumendid laekunud haigekassasse.

K: 

10. Mida teha, kui ma ei näe riigiportaalis oma töövõimetuslehte?

V: 

Palun võtke ühendust töövõimetuslehe välja kirjutanud arstiga.

K: 

11. Kui kiiresti peab tööandja hüvitise üle kandma pärast töövõimetuslehe esitamist talle?

V: 

Tööandja peab maksma haigushüvitise välja palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest tööandjale.

K: 

12. Mida tähendab isiku töövõimetuslehe staatus „arsti poolt edastatud“ portaalis www.eesti.ee (EE)

V: 

Märge „arsti poolt edastatud“ tähendab, et arst on patsiendi haiguslehe haigekassa süsteemi edastanud, aga tööanjda ei ole veel teinud omapoolset kannet töövõimetuslehele. Teavitage palun oma tööandjat töövõimetuslehe lõpetamisest vastavalt omavahelisele kokkuleppele kas suuliselt või kirjalikult. 

K: 

13. Kas ajutise töövõimetuse hüvitist saab kanda ka teise isiku pangaarvele? Mida selleks tegema peab?

V: 

Arvelduskonto andmeid on võimalik muuta:

  • Riigiportaali eesti.ee (EE) vahendusel teenuses "Minu arvelduskonto ja andmed haigekassas".

  • Esitades haigekassale vastava avalduse kas paberkandjal haigekassa klienditeenindusbüroosse või saata digiallkirjaga avaldus aadressile info@haigekassa.ee.

K: 

14. Töötaja haigestus üks päev enne töölepingu lõppu. Kas tal on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist?

V: 

Töösuhte ajal alanud töövõimetuslehe ning järglehed maksab haigekassa välja, olenemata sellest, et vahepeal töösuhe lõpeb. Tööandja kohustus maksta hüvitist alates neljandast päevast antud juhul ei kehti, kuna tööleping lõppes enne tööandja hüvitise maksmise perioodi.

K: 

15. Mida teha, kui mulle on väljastatud välisriigi arsti töövabastust tõendav dokument?

V: 

Välisriigi arstilt saadud paberil tõend esitage oma tööandjale, kes edastab selle koos vajalike lisadokumentidega haigekassasse.

K: 

16. Millise blanketi väljastab Eesti arst EL kodanikule, kes haigestus Eestis ja viibis ajutise töövõimetuse ajal siin, esitamiseks oma tööandjale ajutise töövõimetushüvitise saamiseks?

V: 

EL liikmesriigis kindlustatud patsientidele väljastatakse töövõimetuse kinnitamiseks vormid E115 ja E116, mis on olemas Euroopa Liidu blankettide lehel. Selleks tuleb võtta ühendust Eesti haigekassa Pärnu osakonna spetsialistidega telefonil 16 363 või e-posti aadressil anne.heinsoo@haigekassa.ee või eve.lilienthal@haigekassa.ee 

Esita küsimus