Vanuse lisandudes kasvab ka tõenäosus krooniliste haiguste tekkeks, mis nõuab regulaarset jälgimist tervishoiuspetsialisti poolt. Kroonilistesse haigustesse (nt südame-veresoonkonna haigused, suhkurtõbi, hingamisteede haigused, liigesehaigused, neeruhaigused) haigestub üha enam inimesi nii maailmas kui Eestis.

Krooniliste haiguste ravi jälgimisel on oluline roll esmatasandil ehk perearstisüsteemil.

Perearst ja pereõde on inimesele kõikide terviseprobleemide puhul esmaseks kontaktiks, samuti tegelevad nemad haiguste varajase avastamise, ravi ja tüsistuste vältimisega. Vajadusel suunab perearst inimese haiguse diagnoosimise ja ravi määramiseks eriarsti konsultatsioonile või kasutab e-konsultatsiooni teenust. Sellest tulenevalt on ka krooniliste haiguste jälgimine üks perearsti töö kvaliteedi kriteeriume, mida haigekassa perearstide töös jälgib. Kriteeriumi eesmärgiks on kroonilise haiguse varajane avastamine ja tõhusa ravi rakendamine, et vähendada haiguste tüsistusi ja suremust.

Pereõde ootab kroonilise haigusega inimesi enda vastuvõtule vähemalt kord aastas, siis saab ta kontrollida olulisi tervisenäitajaid, arutada patsiendiga tema toimetulekut haigusega ja igapäevase eluga ning haiguse kulgu mõjutavat käitumist.

Mõningate krooniliste haiguste korral on võimalik inimese elukvaliteeti parandada ning haiguse süvenemisest tingitud tüsistuste teket edasi lükata ka väikeste igapäevases elus tehtavate muudatustega (nt tervislik toitumine, kehalise aktiivsuse suurendamine, päevaplaani korrigeerimine). Kui inimesel on tekkinud uusi tervisekaebusi, analüüside tulemused ei ole päris korras või on vaja teha muudatusi ravis, suunab pereõde kroonilise haigusega patsiendi edasi perearsti vastuvõtule. Kui kroonilist haigust põdev inimene ei ole regulaarselt perearstikeskuses kontrollis käinud, võib perearst või pereõde ise kontakti võtta. Sel juhul tuleks alati vastuvõtule pöörduda, nii on võimalik kroonilist haigust edukamalt kontrolli all hoida.

Äsja loodud e-konsultatsiooni teenus võimaldab perearstil eriarstiga patsiendi terviseküsimuses konsulteerida. 2013. aastal alustas haigekassa e-konsultatsiooni teenuse rahastamist uroloogia ning endokrinoloogia erialadel. 2014. aastaks lepiti kokku saatekirja ja vastuse nõuded ning alustati e-konsultatsioonide rahastamist kopsuhaiguste, reumatoloogia ja kõrva-nina-kurguhaiguste erialal ning 2015. aastal pediaatrias, neuroloogias ja hematoloogias. Alates 2016. aastast lisandus e-konsultatsiooni teenus kardioloogia, gastroenteroloogia, ortopeedia, onkoloogia ja allergoloogia-immunoloogia erialal. 

Patsient näeb e-konsultatsiooniga seonduvat infot patsiendiportaalis: teenusele suunamise saatekirju „Kehtivad saatekirjad“ ja vastuseid „Saatekirjade vastused“ plokis.

Tuge pakuvad patsientide ühingud

Inimesel on õigus saada oma infot oma tervisliku seisundi kohta. Adekvaatne info ning toetav suhtumine aitavad inimesel ennast valmistada ette terviseprobleemidega toime tulekuks. Teadmatus aga võib olla aluseks ükskõiksusele ja masendusele. Eestis tegutsevad praegu mitmesuguste krooniliste haigustega inimeste liidud ja ühingud. (Vähihaigete ja nende omaste, diabeetikute, Sclerosis multiplexi haigete ühendus jt.). Ühinemine sarnaste probleemidega inimestega pakub samaaegselt nii moraalset tuge kui aitab toime tulla igapäevases elus tekkivate praktiliste küsimustega.