Kui patsiendi tervisemure vajab perearsti arvates kitsama eriala spetsialisti sekkumist, väljastab ta selleks saatekirja. Kindlustatul on õigus valida sobiv eriarst ning vastuvõtuaeg ükskõik millises raviasutuses, kellel on haigekassaga leping.Eriarstile pöördumisel kehtib saatekirja nõue (välja arvatud ravikindlustuse seaduses kirjeldatud juhtudel: trauma, krooniline haigus, tuberkuloos, silmahaigus, naha- või suguhaigus või kui arstile pöördutakse günekoloogilise või psühhiaatrilise abi saamiseks ja laste hambaravis).

Haigekassa tasub kindlustatu tervishoiuteenuste eest ainult siis, kui raviasutusel on olemas leping haigekassaga. Lepingupartnerite loetelu leiab siit.

Haigekassa tasub ainult nende tervishoiuteenuste eest, mis on Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus ning mille osutamiseks on meditsiiniline näidustus.

Lepingupartnerid teenindavad kõiki haigekassa kindlustatuid sõltumata kindlustatu elukohast.

Eriarstiabi jaguneb omakorda kolmeks – ambulatoorne, päeva- ja statsionaarne ravi.

Ambulatoorne ravi tähendab arsti vastuvõttu, mille käigus vaadatakse patsient läbi, teostatakse mõni protseduur (vereanalüüs, kardiogramm vms) kohapeal ning vajadusel määratakse edasine ravi. Haiglasse patsient pikemalt ei jää. 

Päevaravi puhul viibib patsient raviasutuses pikemalt kui lihtsalt vastuvõtt, kuid ei jää ööseks haiglasse.

Statsionaarset arstiabi osutatakse haiglas ja patsient peab seal ööbima või pikemalt viibima.

Eriarstiabi vajajad pannakse terviseprobleemi tõsiduse alusel ravijärjekorda. Tõsise hädaga pääseb eriarstile kiiremini.

Ambulatoorse visiidi maksimaalne ooteaeg on 6 nädalat, plaanilisele statsionaarsele ravile ja päevakirurgia protseduuridele kuni 8 kuud. Ooteaeg võib pikeneda, kui inimene eelistab mõnda arsti või raviasutust, raviasutusel on vähe arste või muid ressursse (aparatuur, ruumid), patsient ootab korduvvastuvõttu jne.

Alates 2014. aastast on haigekassa sõlminud raviasutustega kokkuleppe, mille kohaselt peavad raviasutused saatekirjaga erialadel hoidma järjekorrad avatuna vähemalt neli kuud ning ilma saatekirjata erialadel (nahahaiguste arst, silmaarst, naistearst, psühhiaatrid) vähemalt kolm kuud. Sellise kokkuleppe eesmärgiks on vähendada olukordi, kus inimene helistab raviasutusse ning talle öeldakse, et vabu aegu ei ole ning tuleks mingi aja pärast uuesti helistada. Haigekassa kontrollib nõudest kinnipidamist regulaarselt.

Vaata lisaks

Lepingupartnerid

Haigekassa tasub kindlustatu tervishoiuteenuste eest ainult siis, kui raviasutusel on olemas leping haigekassaga. Haigekassa tasub ainult nende tervishoiuteenuste eest, mis on Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus ning mille osutamiseks on meditsiiniline näidustus.

Alates 2006. aastast sõlmivad eriarstiabi, hambaravi ja hooldusravi osutavad tervishoiuasutused lepingu ainult selle haigekassa osakonnaga, mille territooriumil nad asuvad, kuid teenindavad kõiki haigekassa kindlustatuid sõltumata sellest, millise piirkondliku osakonna kindlustatute hulka patsient kuulub.

Eriarstile pöördumisel kehtib saatekirja nõue (välja arvatud ravikindlustuse seaduses kirjeldatud juhtudel: trauma, krooniline haigus, tuberkuloos, silmahaigus, naha- või suguhaigus või kui arstile pöördutakse günekoloogilise või psühhiaatrilise abi saamiseks ja laste hambaravis).

Lepingupartnerid tsentraalsete lepingute osas on eriarstiabi vahenditest osutatavad teenused, mille kulud planeeritakse kõigi piirkondlike osakondade kindlustatute raviks tsentraalselt. Sellise planeerimise peamine põhjus on kallihinnaliste, piirkondlikult ebaühtlase vajadusega tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine kõigile Eesti kindlustatutele võrdsetel alustel.

Eesti Haigekassa

lepingupartnerid (2017)

2017 a lepingud 

seisuga 21.02.2017

2017 I pa lepingute täitmine

   
  • Eriarstuabi
  • Õendusabi
  • Hambaravi
     

Eesti Haigekassa
lepingupartnerid (2016)

2016 a lepingud 

seisuga 16.03.2016

2016 I pa lepingute täitmine

2016 II pa lepingud  seisuga 28.10.2016 

2016 II pa lepingute täitmine

Eesti Haigekassa
lepingupartnerid (2015)

2015.a lepingud 

seisuga 09.03.2015

2015 I pa lepingute täitmine 

2015 II pa lepingud

seisuga 31.07.2015

2015 II pa
lepingute täitmine

 

2014.a lepingud 

seisuga 07.04.2014

2014 I pa lepingute 
täitmine

2014 II pa lepingud
seisuga 29.08.2014

2014 II pa 

lepingute  täitmine

 

 

Taastusravi

Taastusravi on suunatud häirunud funktsioonide taastamisele, säilitamisele või puudega kohanemisele. Tegu on töövõimet või toimetulekut taastava raviga. Taastusravi tehakse nii ambulatoorselt kui statsionaarselt.

Kas haigekassa maksab taastusravi eest?
 

Haigekassa tasub taastusravi eest oma lepingupartnerite juures, kui see on osutatud kindlustatule meditsiinilisel näidustusel, lisaks peab taastusravi saajal olema saatekiri taastusarsti vastuvõtule. Haigekassa lepingupartnerid on kirjas haigekassa kodulehel.

Tavaliselt otsustab taastusarst, kas taastusravi on näidustatud ning millised protseduurid on patsiendile vajalikud. Kuid ka teiste erialade arstid (näiteks neuroloogid) määravad mõningaid taastusravi protseduure oma patsientidele.

Sanatoorse ravi eest haigekassa ei tasu, kuna sanatooriumitel puudub tegevusluba statsionaarse taastusravi osutamiseks. Haigekassal on üksikute sanatooriumitega leping ambulatoorse taastusravi eest tasumiseks, kuid neid teenuseid osutavad ka teised raviasutused.

Milliste taastusravi teenuste eest tasub haigekassa?
 

Haigekassa tasub nende taastusravi teenuste eest, mis kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ning loetelus nimetatud tingimustel. See tähendab, et mitmete teenuste juures on täpsustatud diagnoos või seisund, mille puhul neid osutatakse.

Ambulatoorne taastusravi

Haigekassa tasub:
- füsioteraapia (sh basseinis) - ka grupiteenusena
- tegevusteraapia - ka grupiteenusena
- massaažiseansi (mõõduka või tugeva halvatusega haigele);
- raviujumisseansi (liikumishäiretega haigele või liikumispuudega lapsele);
- mudaraviseansi (reumatoidse polüartriidi, Behterevi haiguse ning väljendunud liigesejäikusega haigele);
- külmvõimlemiskambri raviseansi ja speleoteraapia (kroonilise bronhiidi või bronhiaalastmaga haigele);
- isiksuse uuringu;
- kognitiivse funktsiooni uuringu;
- psühhoteraapia seansi;
- logopeediliste uuringute eest.

Statsionaarne taastusravi

Statsionaarset taastusravi vajavad reeglina patsiendid raske haiguse, operatsiooni või trauma järgselt ning teatud juhtudel ka krooniliste haigusseisundite ja nende ägenemise järgselt.

Haigekassa tasub protseduuride ja uuringute eest, sh ka:

1) alla 8-aastase lapsega haiglas viibimise päevade eest;
 2) alla 16-aastase sügava või raskekujulise liikumis- või liitpuudega lapsega haiglas viibimise päevade eest.
 

Sõltuvalt patsiendi seisundist tasub haigekassa nelja erineva voodipäeva liigi alusel:

1. intensiivne funktsioone
taastav taastusravi

2. funktsioone taastav taastusravi

3. funktsioone
toetav taastusravi

4. funktsioone toetav taastusravi

Haigekassa tasub täies mahus.


Osutatakse patsiendile:
 

Pärast ägedat haigestumist, traumat või operatsiooni


Kuni 6 kuu jooksul

Pärast pea- või seljaajutraumat, mille tagajärjel on tekkinud raskekujuline või mõõdukas liikumis- ja/või siirdumisfunktsiooni häire ning vähemalt kaks raskekujulist või mõõdukat funktsioonihäiret järgnevast loetelust:

1) kõnefunktsiooni häire;

2) neelamisfunktsiooni häire;

3) mälu- ja/või kognitiivsete funktsioonide häired;

4) põie- ja/või soolefunktsioonide häired;

5) tegutsemis- ja osalusfunktsioonihäire tingituna käe motoorikahäirest.

 

Osutatakse kuni 18 kuud funktsioonihäire tekkimisest.

 

Osutatakse kuni 6 kuu jooksul pärast ägedat haigestumist, traumat või operatsiooni, mille tagajärjel on tekkinud raskekujuline või mõõdukas südame-, hingamis- või liikumis- ja/või siirdumisfunktsiooni häire.

Haigekassa tasub kuni 100% voodipäeva hinnast, raviasutus võib täiendavalt patsiendilt küsida voodipäevatasu (kuni 2,50 eurot päevas). 


 

Osutatakse vähemalt 19 aastasele isikule. Raviasutus võib patsiendilt võtta omaosalusena lisaks voodipäevatasule 20% voodipäevahinnast ehk 10,03 eurot ühe päeva kohta).

Haigekassa tasub 80% voodipäeva maksumusest.

Omaosalusena võib raviasutus võtta 20% voodipäevahinnast (kuni 10,02 eurot päevas) ja voodipäevatasu (kuni 2,50 eurot päevas).


Haigekassa tasub järgmiste krooniliste haigusseisundite ja nende ägenemiste korral:


- tugielundite haiguste, vigastuste ja operatsioonide järelseisundid mõõduka või raskekujulise liikumispiiratusega;

- pehmete kudede kootumisest tingitud mõõdukas või raskekujuline liikumispiiratus;

- kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused väljendunud hingamispuudulikkusega


- närvi- ja lihashaigused kas tsentraalsest või perifeersest halvatusest tingitud mõõduka või raskekujulise funktsioonihäirega või väljendunud lihasatroofiaga;


- tüsistunud I tüübi diabeet polüneuropaatiast tingitud mõõduka või raskekujulise funktsioonihäirega

- raskekujuliste tasakaaluhäirete ja/või ataksiatega kulgevad haigusseisundid.

 

alla 19 aastasele isikule.

 

Represseeritud ja nendega võrdsustatud inimesed ning puudega inimesed peaksid taastusravi kohta uurima ka sotsiaalkindlustusametist.

Haigekassa tasutavate taastusravi teenuste hinnad on loetletud tervishoiuteenuste loetelus.

Plaaniline ravi välismaal

Plaaniliste tervishoiuteenuste finantseerimiseks välisriigis on haigekassalt võimalik taotleda EELLUBA kahe erineva printsiibi alusel:
 

1. Ravikindlustuse seaduse §271 lõige 1 alusel

2. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EÜ) määruse nr 883/2004 artikkel 20 alusel

1.     Taotletavat tervishoiuteenust ega sellele alternatiivset tervishoiuteenust ei saa kindlustatud isikule Eestis osutada;

2.     Taotletava tervishoiuteenuse osutamine on kindlustatud isikule näidustatud;

3.     Taotletaval tervishoiuteenusel on tõendatud meditsiiniline efektiivsus;

4.     Taotletava tervishoiuteenuse eesmärgi saavutamise keskmine tõenäosus on vähemalt 50 protsenti.

1.     Taotletava tervishoiuteenuse osutamine on kindlustatud isikule näidustatud;

2.     Taotletavat tervishoiuteenust osutatakse Eestis ning see on haigekassa poolt hüvitatav teenus (Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu);

3.      Taotletavat tervishoiuteenust ei ole võimalik patsiendile pakkuda meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul, võttes arvesse tema tervislikku seisundit ja haiguse võimalikku kulgu;

4.     Tegemist peab olema riiklikkusse süsteemi kuuluva EL liikmesriigi raviasutusega.

Mõlemal juhul on enne välisriiki ravile või uuringule suundumist vajalik esitada Haigekassale taotlus plaanilise välisravi eelloa saamiseks, millel palume täita kõik väljad. Osaliselt täidetud taotlust on võimalik menetleda alles siis, kui olete esitanud puuduva lisainformatsiooni.

Taotluse menetlus toimub eesti keeles ja haigekassal on õigus nõuda võõrkeeles esitatud avalduste/taotluste tõlget eesti keelde.

Taotlusele palume võimalusel lisada Eesti arstide konsiiliumi otsuse (protokolli vorm kodulehel), kuna Eesti Haigekassa teeb välisriiki ravile suunamise otsuse toetudes Eesti erialaarstide konsiiliumi otsusele.

Konsiiliumi otsuse saamiseks tuleb pöörduda oma raviarsti (eriarsti, mitte perearsti) poole, kes koostab konsiiliumi otsuse, milles osaleb vähemalt kaks eriarsti, kes hindavad taotletava teenuse vastavust üleval tabelis esitatud kriteeriumitele.

Taotlusi on võimalik esitada:
● Eesti Haigekassa klienditeenindusbüroodes või
● posti teel, saates need aadressile Eesti Haigekassa, Lastekodu 48, Tallinn 10144.
● e-posti teel. NB! Kuna taotlus sisaldab delikaatseid isikuandmeid, soovitame e-posti teel saatmise soov ja krüpteerimiseks vajalikud andmed eelnevalt kokku leppida e-posti aadressil valissuhted@haigekassa.ee.

Kui taotlus on haigekassasse jõudnud ilma konsiiliumi otsuseta, pöördub haigekassa taotluse esitanud isiku raviarsti poole palvega kokku kutsuda konsiilium tervishoiuteenuse vajaduse põhjendatuse ja Eestis võimalikkuse selgitamiseks.

Juhtumi kiiremaks menetlemiseks soovitame esitada taotluse koos konsiiliumi otsusega. Koos konsiiliumi otsusega saabunud taotluste menetlemine võtab keskmiselt aega kuni 30 päeva. Ilma konsiiliumi otsuseta saabunud taotluste menetlemine võtab aega keskmiselt 2 kuud.

Positiivse otsuse korral:

1.     Väljastab haigekassa Teile garantiikirja ehk dokumendi, milles kinnitab, et haigekassa tasub välisriigi raviasutusele pärast tervishoiuteenuse osutamist originaalarve (kviitungi) ja epikriisi (haigusloo kokkuvõtte) esitamisel.

Juhul, kui raviasutus ei nõustu garantiikirjaga, sõlmitakse Teie ja haigekassa vahel leping osalise ettemaksu kohustuse üle võtmiseks. Kui olete sõlminud haigekassaga lepingu, on ettemaksu suurus kokkuleppeline, kuid mitte enam kui 50% eeldatavast kogukulust. Summa fikseeritakse haigekassaga välisriigis plaanilise tervishoiuteenuse eest tasumiseks sõlmitavas lepingus. Pärast lepingu mõlemapoolset allkirjastamist kannab haigekassa lepingus toodud ajal kokkulepitud osa eeldatavast kogukulust Teie pangakontole. Välisriigi raviasutusele tasute kogu tervishoiuteenuse maksumuse ise. Tervishoiuteenuse toimumise ja selle eest tasumise tõendamiseks esitate haigekassale 30 kalendripäeva jooksul pärast tervishoiuteenuse osutamist originaalarve (kviitungi) ja epikriisi (haigusloo kokkuvõtte), misjärel haigekassa hüvitab ülejäänud osa tervishoiuteenuse tegelikust maksumusest. Kui tervishoiuteenust ei osutata või selle maksumus osutub väiksemaks haigekassa poolt Teie arvele kantud summast, on Teil kohustus ülejäänud summa haigekassale tagastada.

2.Kui Euroopa Liidu liikmesriigi raviasutus garantiikirja ei aktsepteeri, kuid aktsepteerib vormi E112 või S2, siis väljastatakse Teile vastav vorm. Vorm E112 tuleb Teil endal välisriiki kaasa võtta ning esitada välisriigi raviasutusele.

NB! Garantiikiri, leping ja vorm E112 ei laiene võimalikele mittemeditsiinilistele kuludele (patsiendi omaosalus, transpordikulu, tõlkekulu, administreerimis- või kontorikulu, haiglaväline majutus jne). Nende eest tasub välisriigi raviasutusele patsient või tema seaduslik esindaja.

Negatiivse otsuse korral väljastatakse kindlustatule kirjalik teade koos põhjendusega ravile suunamisest keeldumise kohta.