K: 

1. Kui tööandja on unustanud töötaja kindlustamata, siis kas haigekassa teeb seda ise, kui inimese eest pidevalt makse makstakse?

V: 

Haigekassa ei saa töötajat ise kindlustada, seda peab tegema tööandja. Kui inimesega on sõlmitud üle ühekuulise tähtajaga või tähtajatu tööleping, tuleb registreerida töötaja Maksu- ja Tolliameti töötamise registris tööle asumise hetkeks.

Juhul, kui tööandja või lepingu teine pool on jätnud oma töötaja ravikindlustamata ja töötajal oleks olnud õigus saada ravikindlustushüvitist, peab tööandja hüvitama töötajale ravikindlustushüvitise saamata jäämisest tekkinud kahju.

K: 

2. Kui inimene asub osalise tööajaga hooajalisele tööle, siis kas tal kehtib ravikindlustus? Enne sellele tööle asumist tal ravikindlustust ei olnud.

V: 

Ravikindlustuse saamise erisused sõltuvad lepingust, mis inimesega sõlmitakse. Ravikindlustuse saab siis, kui sõlmitakse vähemalt üle ühekuulise tähtajaga või määramata ajaks sõlmitud tööleping või võlaõiguslik leping ning selle alusel makstakse isiku eest sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksuseaduses kehtestatud miinimum kuumääralt). Sealjuures ei ole oluline, kas töötatakse osalise või täieliku tööajaga.

Kui inimesel ei olnud varem ravikindlustust, hakkab see kehtima 14 päeva pärast tööle asumist või lepingu sõlmimist. 

Ettevõtte juhatuse liikmetele ning  VÕS lepingu alusel töötavatel isikutel on õigus ravikindlustusele juhul, kui nende eest makstakse sotsiaalmaksu ühes kuus kokku vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna. Nende isikute kindlustuskaitse tekib peale TSD esitamist järgmisel päeval ja peatub ühe kuu möödumisel, kui järgmise deklaratsiooni esitamise tähtajaks ei ole deklareeritud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses.

K: 

3. Kas isikul, kes töötab mitme töövõtulepinguga, on õigus saada ravikindlustus, kui ta saab igalt tööandjalt alla miinimumi palka, kuid tema eest makstakse sotsiaalmaksu kehtestatud miinimum kuumääralt?

V: 

Sellisel juhul on isikul õigus ravikindlustusele. Erinevate tööandjate makstud sotsiaalmaksud summeeritakse. Ravikindlustuse  saab töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud ühe või mitme võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav isik, kelle eest lepingu teised pooled maksavad sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses(2017. aastal on kuumäär 430 eurot).

K: 

4. Kui inimene töötab võlaõigusliku lepinguga tähtajaliselt 12 kuud, kuid ei teeni selle aja sees iga kuu miinimumpalka. Kas lepingu teine pool peab maksma sotsiaalmaksu miinimumpalga järgi?
Kui tööandja maksab sotsiaalmaksu tegelikult teenitud töötasu järgi, siis kas ei ole teenust osutaval isikul/töövõtjal õigust ravikindlustusele?

V: 

Tööandja peab maksma sotsiaalmaksu teenitud summalt/tasult. Kui tegelik tasu on alla riigieelarvega kehtestatud kuumäära (2017. aastal 430 eurot), siis ei ole töövõtjal õigus ravikindlustust saada.

K: 

5. Kas töötaval pensionäril on õigus ravikindlustusele tööandja kaudu?

V: 

Tööandja peab registreerima kõikide töötajate andmed.

Ravikindlustusele on õigus töötajatel, kellega on sõlmitud üle ühekuulise tähtajaga tööleping või võlaõiguslik leping, millelt makstakse iga kuu sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksuseaduses kehtestatud kuumääralt (2017. aastal 430 eurot).

K: 

6. Töötaja läheb ajateenistusse. Kuidas peab tööandja toimima ravikindlustuse peatamiseks?

V: 

Kui töötaja läheb ajateenistusse, peab tööandja tema kindlustuse peatamise andmed edastama Maksu- ja Tolliameti töötamise registrisse. Haigekassa saab andmed töötamise registrist.

K: 

7. Kas ja kui kaua kehtib ravikindlustus pärast töö- või teenistuslepingu lõppemist?

V: 

Töötajana kindlustatud inimestel kehtib ravikindlustus veel kaks kuud pärast töö- või teenistussuhte lõppemist.

Esita küsimus