K: 

1. Milliste tervishoiuteenuste eest maksab haigekassa (näiteks sünnimärkide või tarkusehamba eemaldamine, maovähendusoperatsioon)?

V: 

Haigekassa tasub raviteenuse eest, kui see on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu, kui selle osutamine on meditsiiniliselt näidustatud ning kui teenust osutab haigekassa lepingupartner.

Kui teenust osutatakse patsiendi soovil, tuleb selle eest ise tasuda. Seda, kas tervishoiuteenus on meditsiiniliselt põhjendatud või mitte, otsustab arst, arvestades patsiendi kaebuseid ja muid asjaolusid.

K: 

2. Kas haigekassa hüvitab mingi summa tasulise operatsiooni maksumusest?

V: 

Haigekassa ei hüvita inimesele neid kulusid, mida ta on oma ravi eest ise maksnud. Saadud raviarve alusel tasub haigekassa tervishoiuteenuse eest otse raviasutusele, kellega tal on ravi rahastamise leping.

Kui kindlustatu ei ole soovinud ravijärjekorrast kiiremat teenindust ja operatsioon on meditsiiniliselt põhjendatud ning tehakse haigekassa lepingupartneri juures, peab patsient tasuma vaid voodipäeva- ja visiiditasu. Kui raviasutusel ei ole haigekassaga ravi rahastamise lepingut, tuleb patsiendil seal kõigi teenuste eest ise maksta.

K: 

3. Kas haigekassa tasub kindlustatule ühe aasta jooksul pärast sünnitust paigaldatud emakasisese rasestumisvastase vahendi eest?

V: 

Sünnitanud naistele paigaldatakse soovi korral haigekassa lepingupartneri juures aasta jooksul pärast sünnitust vaskspiraal.

Seda, kas raviasutus kuulub haigekassa lepingupartnerite hulka, saab kontrollida haigekassa kodulehelt või helistades haigekassa infotelefonile 16 363.

K: 

4. Millistel juhtudel saab haigekassalt taotleda taastusravi hüvitamist ja mida selleks tegema peab?

V: 

Esmalt tuleb pöörduda perearsti juurde, kes kinnitab taastusravi vajaduse ning annab saatekirja taastusraviarsti juurde. Meditsiinilise näidustuse korral saab kindlustatu tasuta taastusravi, kui see on tervishoiuteenuste loetelus. Arstilt saadud arveid haigekassa patsiendile ei hüvita. Haigekassa tasub nende taastusravi teenuste eest, mis kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ning loetelus nimetatud tingimustel. See tähendab, et mitmete teenuste juures on täpsustatud diagnoos või seisund, mille puhul neid osutatakse.

K: 

5. Kuhu peab inimene pöörduma siis, kui ta kahtleb ravi õigsuses ega ole rahul osutatud tervishoiuteenusega/arstiabiga?

V: 

Kui inimene kahtleb arsti otsuses, siis on tal õigus pöörduda teise arsti poole ja küsida tema arvamust. Teise eriarsti poole saab pöörduda saatekirja alusel üldises järjekorras.

Kui kaheldakse raviteenuse kvaliteedis, tuleks esmalt võtta ühendust selle raviasutuse juhtkonnaga. Kui sealt abi ei saa, võib pöörduda sotsiaalministeeriumi juures tegutseva nõuandva tervishoiuteenuse arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni poole. Komisjon annab sõltumatu hinnangu patsiendile osutatud tervishoiuteenuse sisulisele kvaliteedile.

K: 

6. Kas haigekassa tasub silma laseroperatsiooni eest?

V: 

Silma laseroperatsioon lühinägelikkuse korrektsiooniks ei ole tervishoiuteenuste loetelus, seega haigekassa ei tasu selle operatsiooni eest.

K: 

7. Kas breketid paigaldatakse alla 19-aastasele tasuta?

V: 

Breketite puhul rahastab haigekassa ravi vaid üksikute raskete diagnooside korral:

• prognaatne hambumus sagitaalse lahiga 9 mm ja enam;
• progeenne hambumus;
• lahihambumus, kui kontaktis on ainult molaarid;
• peetunud jäävintsisiivid või kaniinid;
• kui puudub intsisiiv, kaniin või rohkem kui 1 hammas lõualuu kummalgi poolel;
• huule-suulaelõhe jt näo-lõualuusüsteemi kaasasündinud väärarengud.
 

Esita küsimus