Eestist teise EL liikmesriiki lähetatud töötajad peab tööandja eelnevalt  registreerima Sotsiaalkindlustusametis. Sotsiaalkindlustusamet väljastab iga töötaja kohta eraldi tõendi A1 (kohaldatavat seadusandlust puudutav tõend). Töötaja pikaajaliste lähetuste korral, mis kestavad kauem kui 6 (kuus) kuud, saab töötaja ise või tema tööandja haigekassast taotleda vormi E106/S1 - avalduse blanketid.

See vorm annab töötajale õiguse registreerida end lähetusriigi ravikindlustussüsteemi ja pärast vormi registreerimist on lähetatud töötajal õigus saada lähetusriigis arstiabi samadel tingimustel sealsete kindlustatutega (arstiabi ulatus on laiem kui lihtsalt koheselt vajaminev arstiabi, mida saadakse Euroopa ravikindlustuskaardi alusel).

Inimese kindlustajariik on sel juhul ikka lähetajariik - Eesti.

Näiteks töötaja lähetatakse Eestist Prantsusmaale tööle - isiku kindlustajariigiks jääb Eesti, kuna isiku tööandja on Eestis ja tema palgalt makstav sotsiaalmaks laekub Eestisse. Lähetatud töötajal on õigus saada raviteenust Prantsusmaal vastavalt sealsetele õigusaktidele, kuid tema ravikulud korvab hiljem Prantsusmaale Eesti.

Vorm E106 saadetakse avalduses näidatud aadressile. Alla 6 (kuue) kuulise lähetuse puhul vormi E106 ei väljastata. Sellisel juhul peaks lähetatu tellima Euroopa ravikindlustuskaardi, millega saab töökohariigis vajaminevat arstiabi nagu sealne kindlustatu (st omaosalustasud tuleb endal maksta). Ka vormi E106 omanikel tuleb enne lähetusse minekut taotleda Eesti Haigekassast Euroopa ravikindlustuskaart. Kaardi alusel saab inimene vajaminevat arstiabi EL liikmesriigis, kuhu ta ei ole vormiga E106 tööle lähetatud, vaid kus ta näiteks veedab oma puhkust. 

NB! Euroopa ravikindlustuskaart ei ole isikut tõendav dokument ja see kehtib ainult koos isikut tõendava dokumendiga.

Pereliikmed

Kui pikaajalises lähetuses viibiv töötaja võtab teise riiki kaasa oma ülalpeetavad pereliikmed, siis kannab nende nimed vormile E106 lähetusriigi pädev asutus. Pärast vormi registreerimist on ka pereliikmetel teises liikmesriigis elades õigus arstiabile võrdselt sealsete kindlustatutega.

Kes maksab pikemaajalise lähetuse korral töövõimetushüvitist?

Lähetatud töötaja on küll teises riigis tööl, kuid tema maksud laekuvad endiselt Eestisse ja tema kindlustajariik on Eesti. Haigus- ja sünnitushüvitist maksab lähetatud töötajale Eesti Haigekassa vastavalt Ravikindlustuse seadusele.

Lisainformatsiooni lähetatud töötajate kohta on võimalik lugeda:
Euroopa Komisjoni lehel olev info arstiabi kohta EL-is 
Välisministeeriumi soovitused välismaale minejatele

Teistest EL liikmesriikidest Eestisse lähetatud töötajad (vorm E106)

Eestisse pikemaks ajaks tööle lähetatud isikutel, kes elavad siin elamisõiguse alusel, on õigus saada siin igasugust arstiabi võrdselt Eesti Haigekassa kindlustatutega juhul, kui neil on kaasas oma koduriigist väljastatud vorm E106 või S1.

Vorm E106 või S1 tuleb Eesti Haigekassas registreerida. Selleks tuleb vormid (2 eksemplari) tuua või saata postiga haigekassa klienditeenindusbüroosse. Vormide juurde palume lisada täidetud avalduse "Avaldus EL pensionäri (E121) või lähetatud töötaja (E106) ning nende pereliikmete registreerimiseks", kuhu on vajadusel märgitud ka pereliikmed, kes töötajaga Eestis elavad ning kellel muul alusel kindlustust ei ole.

Eesti seadusandluse kohaselt loetakse pereliikmeks ja saavad koos lähetatud töötajaga Eestis ravikindlustuse:
- alla 19a lapsed;
- ühte alla 8a või kolme alla 16a last kasvatav mittetöötav abikaasa;
- abikaasa, kellel on pensionieani vähem kui 5a.

 

Kui vorm on registreeritud ning ravikindlustus kehtiv, teavitatakse isikut sellest kirjalikult. Eestis arsti juures käies tuleb näidata isikut tõendavat dokumenti, millel on Eesti isikukood. Euroopa ravikindlustuskaardi väljastab isikule kindlustajariik ning kaardi alusel saab inimene vajaminevat arstiabi EL liikmesriigis, kuhu ta ei ole vormiga E106 tööle lähetatud, vaid kus ta näiteks veedab oma puhkust.

NB! Euroopa ravikindlustuskaart ei ole isikut tõendav dokument ja see kehtib ainult koos isikut tõendava dokumendiga.

Pereliikmed

Kui Eestisse lähetatud töötaja võtab kaasa oma pereliikmed, siis pärast vormi registreerimist haigekassas on ka pereliikmetel Eestis elades õigus arstiabile võrdselt siin elavate kindlustatutega.

Kes maksab pikemaajalise lähetuse korral töövõimetushüvitist?

Töövõimetushüvitist jääb maksma isiku koduriik ehk riik, mis on väljastanud vormi E106 või S1.