Peame oluliseks tugeva esmatasandikeskse süsteemi arengu toetamist, et kõigile kindlustatutele oleks kiirelt, rahalise barjäärita ja elukohalähedaselt kättesaadav esmane vajalik nõustamine ja arstiabi.

Perearstisüsteemi arendamine ning perearsti ja -õe rolli suurendamine meie tervishoiusüsteemis on haigekassa oluline strateegiline eesmärk.

Perearstikeskuste (esmatasandi tervisekeskuste) korraldus peab toetama vastava teeninduspiirkonna esmatasandi tervishoiuteenuste pakkumise koondumist ühte organisatoorsesse mudelisse. See suurendab koostoimiva üksuse rahalist ja inimressursilist suutlikkust ning loob eeldused tervisekeskuse tugeva juhtimisfunktsiooni (nii administratiivse kui ka kliinilise) tekkeks. Ühtlasi võimaldab see paindlikumalt asutuse tööd korraldada (sh asendused, kvaliteedi tagamine, supervisioon), laiendada teenustepaketti ja kaasata tugipersonali. 

 

Esmatasandi tervisekeskuste arendamise kõige laiemaks eesmärgiks on tagada intersektoriaalne ja interdistsiplinaaarne koostöö, mis aitab tõenduspõhiselt kaasa inimeste tervisetulemi paranemisele. Arendustegevuste ja muudatuste tegemisel peab haigekassa oluliseks lähtuda parimast maailmapraktikast, säilitades olemasoleva süsteemi tugevused ning arvestades konteksti, sh olemasolevat personaliressurssi, elanike ootusi ja tervishoiusüsteemi senise arendamise põhimõtteid.

Esmatasandi arengusuundade määratlemisel on lähtutud Rahvastiku tervise arengukava 2009- 2020 valdkondlikest meetmetest, dokumendi „Esmatasandi tervishoiu arengusuunad aastani 2020“ põhimõtetest, TÜ Peremeditsiini ja Rahvatervishoiu Instituudi poolt koostatud põhjalikust analüüsist „Esmatasandi tervishoiu arengu mudel lähima 10 aasta perspektiivis“ ning valdkonna ekspertide ettepanekutest.

Vastavalt TÜ Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskuse (RAKE) poolt 2015. a valminud analüüsile on minimaalne töötajate arv, kes tervisekeskuses tagaks esmatasandi laiendatud teenuse osutamise, järgmine: 3 perearsti, 3 pereõde, 1 ämmaemand, 1 füsioterapeut, 1 koduõde: („Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise kättesaadavuse vajaduse hindamine ja esmatasandi tervishoiuteenuste optimaalse korralduse mudeli loomine (2013–2015).

Lisaks eelpool nimetatud dokumentides esitatule on esmatasandi arengusuundade määramisel aluseks ravikindlustuse ülesanne tagada kindlustatutele kodulähedane, kiire ja tõhus esmatasandi teenuste pakett, mis tagab abi ja lahenduse perearsti meeskonna poolt enamiku terviseprobleemide korral.

 

Haigekassa seisukohad esmatasandi teenuste ostmisel

Tervisekeskuste loomise raames toetame praeguse rahastamismudeli edasi arendamist sellisel moel, et see arvestaks esmatasandi tervisekeskuse tegevusvaldkondade, osutatavate teenuste loetelu laiendamise (koos meeskonnaga) ning selleks vastava ressursi tagamisega. Muuhulgas peame oluliseks võtta arvesse uuringufondi, tegevusfondi ja teraapiafondi teenuste laiendamise võimalusi.

Haigekassa seisukohad esmatasandi teenuste ostmisel:

  • perearstiga seotud nimistupõhisus, mis tagab isiku parema ravitulemuse läbi nimistu liikme parema tundmise, samuti suurendab arsti vastutust oma nimistu eest;
  • mitmekesise kompetentsiga meeskonnad (minimaalselt kolm perearsti ja –õde, lisaks füsioteraapia, ämmaemandus ning koduõendusteenuse osutamine ning tugiteenustena juhtimine, assistent, IT tugi), mis tagab isikule esmatasandil parema ravitulemuse ja laiema teenusevaliku;  
  • integreeritus tervishoiu osapoolte vahel ja koostöö sotsiaalvaldkonnaga tagab isikute parema toimetuleku;
  • rahastusmudel kombinatsioonina pearahast, baasrahast, teenusepõhisest ja kvaliteedisüsteemis heade tulemuste saavutamise tasust, mis tagab erinevate suuruste tervisekeskuste optimaalse mahu motiveerides teenust kvaliteetselt osutama. Eesti elanike seas läbiviidud rahulolu- uuringust tervisele ja arstiabile on inimesed pidanud oluliseks perearstiabi teenuste kiiret ja tasuta kättesaadavust kodulähedal ning pidanud seda suureks väärtuseks senise korralduse juures.

Esmatasandi tervisekeskus

Esmatasandi tervisekeskus (ETTK) on ühtses juriidilises isikus töötav perearsti meeskond, mis koondab minimaalselt 3 nimistut (4500 isikut). Kooskõlas praeguste lepinguperioodidega toimub kolme teenuse osas (ämmaemandus, füsioteraapia ja koduõendus) järk-järguline üleminek teenuste osutamisele esmatasandil. Esmatasandi tervisekeskuse teeninduspiirkond on Terviseameti poolt määratud kindel geograafiline ala (nt omavalitsusüksus, maakond vms).

ETTK rahastusmudel arvestab infotehnoloogiliste püsikuludega ja võimaldab rakendada infotehnoloogilisi arendusi, mis tagavad nimistu isikute terviseseisundi tõhusama jälgimise, kaasamise ravi protsessi ning ravi-ja käsitlusjuhendite soovituste rakendamise. Haigekassa motiveerib tervisekeskusi rakendama infotehnoloogilisi arendusi läbi kvaliteedisüsteemi.

  • Tervisekeskuse rahastamismudel peab aitama vältida dubleerivate taristute tekkimist samas asukohas
  • Tervisekeskuste paindlikum töökorraldus- kolleegide vaheline koostöö ja kogemuse vahetus;
  • Tervisekeskuse meeskonna terviklikuks toimimiseks enam võimalusi loov taristu võimaldab pakkuda ka keerukamaid ja ressursimahukamaid teenuseid;
  • Tervisekeskuses keskendutakse eelkõige meditsiiniteenuste osutamisele (administratiivse tegevuse vähenemine, väiksem juhtimis- ja finantsvastutuse koormus meditsiinipersonalil).

Esmatasandi tervisekeskuste loomise tulemused

Perearstide ja intersektoriaalse koostöö kasv aitab kaasa inimeste tervisetulemi paranemisele, sest võimaldab:

  • tõhusamat ennetavat nõustamist, diagnostikat ja ravi perearsti juhtimisel;
  • kiire ja tõhusa esmatasandi teenuste paketi rakendamist, mis tagab abi ja lahenduse perearsti meeskonna poolt enamiku terviseprobleemide korral ning laiema valiku kaasaegseid teenuseid ühes kohas kodulähedal;
  • tagada ravikvaliteet läbi esmatasandi toimivuse hindamise indikaatorite süsteemi ja supervisiooni loomise (nii üksik- kui grupipraksiste ja tervisekeskuste toimivuse ja kvaliteedinäitajate süsteemseks ning võrdlevaks hindamiseks).

Esmatasandi tervisekeskuse strateegilise ostmise mudeli alused

Rahastusmudeli aluseks on arstiga seotud nimistu. Üldarstiabi teenuse osutamisel on iga perearst vastutav talle kinnitatud nimistu eest ja seda arvestades oleks võimalik sõlmida üldarstiabi rahastamise lepingud eraldi kõikide ETTK-s olevate nimistuid haldavate juriidiliste isikute või FIE-dest perearstidega. Teisalt on ETTK reformi üks eesmärke luua koherentne üksus, mis:

  • osutab erinevaid, nimistute vahel jagatud, lisateenuseid (ämmaemandus, füsioteraapia, koduõendus, koolitervishoid), mis eeldab nende teenuse osutajatega lepingute sõlmimist;
  • on hästi kättesaadav; Eesti elanike seas läbiviidud hinnangu uuringust tervisele ja arstiabile peavad pea pooled oluliseks, et perearst või pereõde võtaks vastu ka õhtul;
  • peab tagama kõikide ETTK-sse hõlmatud inimeste teenindamise ka töövälisel ajal. See eeldab keskuse lahtiolekuaja eesmärgi määramist (näit. 8-20 ning nn. valve korras 24/7 vms.) erinevate perearstide või –õdede nn valvegraafikute kokkuleppimist jms;
  • peab ühiselt haldama erinevaid fonde (tegevusfond, teraapiafond, uuringufond);
  • peab ühiselt korraldama ETTK tugiteenuseid (IT, juhtimine, registraator jms), mida EHK rahastab.

Lähtutakse kehtivast Tervishoiuteenuste korraldamise seadusest, et EHK lepingupartneriks on üldarstiabi teenuse osutaja, kes saab olla perearsti või KOV-i omandis olev äriühing. Esmatasandi tervisekeskuse teenus näeb lisaks tervishoiuteenuse osutajatele ette meeskonna koosseisus juhtimis- ja tugifunktsiooni (juht, kliiniline assistent) ning suuremat IT komponenti.

Esmatasandi tervisekeskuse teenuste osutamiseks vajalike ruumikulude tasumise aluseks võetakse ESF ETTK meetme määruses kirjeldatud ruumiprogramm. 

Esmatasandi tervisekeskuse teenuse ostmine toimub samadel alustel kõigile tingimustele vastavatelt teenuseosutajatelt, eristamata neid tegevuskohaks oleva taristu kuuluvuse või selle rahastamise viisi põhjal. Esmatasandi tervisekeskuse teenus on hästi kättesaadav, keskus on avatud tööpäevadel kella 8-20. Eesti elanike seas läbiviidud hinnangu uuringust tervisele ja arstiabile peavad pea pooled oluliseks, et perearst või pereõde võtaks vastu ka pärast kella õhtul.

NB! EHK seisukohad põhinevad 2015-2016 valminud elanikkonna rahuloluküsitluste tulemustel, esmatasandi teenuste arendamist käsitlevatel uuringutel ja nende võrdleval analüüsil.

Tegevuskava aastateks 2016 -2026

Eeltoodu elluviimiseks viiakse järgmise kümne aasta jooksul ellu tegevuskava, millega viiakse ETTK-de rakendamise kaudu esmatasandi perearstiabi kvalitatiivselt uuele tasemele. Tegevuskava elluviimise tulemuseks on ETTK-del tuginev kaasaegne ja kõrgekvaliteetset kättesaadavat arstiabi pakkuv esmatasandi tervishoiu süsteem.

Esmatasandi organisatoorne ja toimemudel

  • Eesti esmatasandil osutatava perearstiabi teenuste pakkumine toimub laiendatud üldarstiabi osutavate ETTK-de kaudu, et tagada kliinilise töö kvaliteet, töökorraldus, professionaalne areng, teenuste kättesaadavus ja kestlikkus.
  • ETTK kui perearstiabi pakkumise toimemudel põhineb üldarstiabi osutavate perearstide ning nendega koos töötavate esmatasandi spetsialistide meeskonnal, mis osutab ühtse juriidilise isikuna üldarstiabi tegevusloa alusel perearsti juhtimisel, suunamisel ja koordineerimisel kõiki esmatasandi põhiteenuseid.
  • ETTK toimemudeli täielik rakendamine sisaldab ka ennetustegevuste senisest oluliselt suuremat väärtustamist nii esmasel (immuniseerimine, individuaalne nõustamine, vajadusel ennetav testimine), teisesel (ennetavad tervisekontrollid ja sõeluuringud) kui ka kolmandasel tasandil (terviklik juhtumikorraldus ning sotsiaalvaldkonna ja tervishoiu koostöö korraldamine).
  • ETTK tagab esmatasandi teenuste kättesaadavuse konkreetses piirkonnas oma põhitegevuskoha ja vajadusel ETTK filiaalide kaudu. ETTK tegutseb oma põhitegevuskohas ühel taristul).
  • ETTK esmatasandi spetsialistide meeskonda kuuluvad perearstid, pereõed ja koduõe(d), ämmaemand(ad) ja füsioterapeu(t)/(did), samuti kliiniline assistent. ETTK esmatasandi meeskonna koostöö põhineb eelkõige töölepingulistel suhetel, st. eelistada tuleb töötamist ja esmatasandi põhiteenuste osutamist ühe ettevõttena teenuste nn. sisseostmise asemel.
  • ETTK-dele üleminek võimaldab rakendada terviklikult ja süsteemselt IT-põhiseid kaugteenuseid ning kaasaegseid otsustustoe süsteeme (ning edaspidi personaalse meditsiini lahendusi).
  • ETTK esmatasandi meeskonna kompetentsi ja pakutavate teenuste kvaliteedi ning terviklikkuse tagamiseks sõlmib ETTK esmatasandi meeskond koostöökokkulepped sotsiaalteenuste pakkujatega (eelkõige nimistutesse kuuluvate patisentide KOV sotsiaaltöötajatega).

Kokkuvõtvalt on ETTK-dele ülemineku perioodil 4 võimalikku organisatoorset mudelit:

1) Üksikpraksis - üks perearst ja –õde, kes ei osuta lisanduvaid kohustuslikke põhiteenuseid (ämmaemandus-, füsioteraapia ja koduõendusteenus), füsioteraapia on rahastatud teraapiafondist.

2) Grupipraksis - mitu perearsti ja nende pereõed on koondunud ühte juriidilisse isikusse, ei osuta lisanduvaid kohustuslikke põhiteenuseid, füsioteraapia on rahastatud teraapiafondist;

3) ETTK üleminekuperioodiks – vähemalt 3 perearsti on koondunud ühtsesse juriidilisse isikusse ühtsele taristule ning samal taristul osutatakse perearstiabi osutaja ja/või füsipoteraapia, koduõenduse ja ämmemanduse teenuse osutajaga sõlmitud koostöökokkuleppe alusel lisanduvaid kohustuslikke põhiteenuseid;

4) ETTK – vähemalt kolm perearsti koos lisanduvate kohustuslike põhiteenuste osutajatega on koondunud ühte juriidilisse isikusse ühel taristul.

ETTK rahastamise taotlemine on võimalik alates 1. juulist 2017 ning seda on võimalik teha jooksvalt, niipea kui teenuse osutajal on täidetud ETTK-na rahastamiseks määratud tingimused.

ETTK ja haigekassa esmatasandi strateegilise ostmise raamistik

  • EHK võtab kindlustatutele ETTK poolt osutatud esmatasandi teenuste eest tasu maksmise kohustuse üle (e. EHK esmatasandi tervishoiuteenuste strateegiline ostmine põhineb) pearaha, kindlasummalise (e. baas-) ja teenusepõhise rahastamise ning kvaliteeditasu kombineeritud mudeli kasutamisel ja arendamisel.

  • ETTK-le makstav kindlasummaline tasu e. baasraha ei sõltu ETTK perearstide nimistutesse kuuluvate kindlustatute arvust ning katab ETTK toimimiseks vajalike ressursside (v.a. töötasu ja ühekordsed tarvikud) maksumuse, sh. ETTK juhtimis- ja ETTK toimimiseks vajalike IT ressursside maksumuse.

  • ETTK-le makstava pearaha suurus sõltub ETTK perearsti nimistust ning katab eelkõige töötasu ja ühekordsete tarvikute jm nimistu suurusest otseselt sõltuvate ressursikulude maksumuse. Pearaha suuruse määrab nimistusse kuuluvate kindlustatute arv ning kindlustatute vanuseline ja kliiniline profiil.

  • Lisaks baas- ja pearahale võib strateegilise ostmise mudel sisaldada ka teenusepõhist kulude katmist, sh. uuringute ja e-konsultatsiooni eest; tasu esmatasandi põhiteenuste osutamise eest ETTK-des integreeritakse keskmises ja pikemas perspektiivis baas- ja pearahasse.
  • Kvaliteeditasu väärtustab ETTK strateegilise ostmise raamistikus nimistusse kuuluvatele kindlustatutele osutatava esmatasandi teenuse eelkõige kliinilist tulemuslikkust ja arvestab raviprotsessi sisendeid (sh. ravijuhiste jälgimist), väljundeid ja kliinilisi tulemusi, sh. nimistu riskipatsientide jälgimist, raviprotsessi korraldamist ja selle tulemuslikkust. Kvaliteeditasu osakaal võib olla praegusest tasemest kõrgem, kuni 5-10% baas- ja pearaha kogumahust.
  • ETTK strateegilise ostmise raamistikku saab täiendada EHK ning ETTK ja eriarstiabi teenuseosutajate vahel sõlmitavate ühiste lepingutega, mis väärtustavad ravi koordineerimist ja teenuseosutajate vahelist koostööd ning tuginevad riskipatsientide ravi episoodipõhise hinnastamise põhimõttele (bundled payment).

I etapp: 2016- 2017

I etapi peamised eesmärgid:

  • leppida kokku põhimõtted ja nende alusel luua võimalused ETTK tegevuse alustamiseks;
  • anda selgus ja kindlustunne ESF ETTK meetme rahastuse taotlejatele oodatavate nõudmiste ja võimaluste osas.
I etapi tulemused:
 
  • pea- ja baasrahapõhine tellimus, lisaks tegevus- ja teraapiafondid konkreetsete teenuste osutamise motiveerimiseks;
  • alates 1. jaanuarist 2017. a. uuendati pea- ja baasraha komponente ühtsetel alustel nii üksik- kui ka grupipaksiste osutatud teenuste eest tasumiseks. Rakendati uuendatud komponentide jaotus pea- ja baasraha vahel. Lähtuti põhimõttest, et kõik ressursid, mis peavad teenuse osutajal olema sõltumata tema nimistusse kuuluvate isikute arvust, lisati baasrahasse. Kõik ressursid, mille vajadus ja kasutushulk sõltub nimistusse kuuluvate isikute arvust, lisati pearahasse. Sellega on tagatud, et kindlustatud isikud saavad kvaliteetset teenust sõltumata nimistu suurusest, kuhu nad kuuluvad;
  • kasutusel samad teenused nii üksik- kui ka grupipraksisele (grupipraksis=üksikpraksis korda x);
  • säilisid grupipraksiste senised tingimused, nt fondide ühiskasutus;
  • alates 1. juulist 2017. a on ETTK rahastuses pea- ja baasrahale lisatud ETTK teenuste osutamisega seotud ressursid;
  • ETTK pearaha jaotuse arvestus jätkub senise metoodika kohaselt. Arvestuse aluseks on ETTK-sse ühte juriidilisse isikusse koondunud nimistute koosseis pearaha vanusegruppidesse jaotatuna;
  • baasraha on kindlasummaline tasu nimistu kohta, mis katab taristu ja praksise toimimisega seotud vajadused. Baasraha suurus ei sõltu nimistu liikmete arvust ega vanuselisest koostisest. Küll aga väheneb baasraha suurema nimistute arvuga ETTK-de korral, sest juhtimis-, lisa- ja tugiteenuste osutamiseks vajalik ruumi- jm ressurss ei kasva lineaarselt nimistute arvuga. Üle 20 nimistuga ETTK korral rakendatakse baasrahale koefitsienti 0,75;
  • juhtimis- ja tugiteenuste ressurss kajastatakse baasrahas kindlasummalisena. Juhi ja registraatori ressurssi arvestamisel võetakse aluseks vastava ametigrupi keskmise töötasu näitajad vastavalt statistikaameti andmetele;
  • teraapiafondi teenuste ees tasub haigekassa teenusepõhiselt kuni 10% tervisekeskuse perearsti nimistule pearahadeks arvestatud summast tagamaks füsioteraapia teenuse osutamise 2017. a;
  • tegevusfondis on tagatud perearsti juures ämmaemandusteenuse osutamine 2017. a.

Esmatasandi tervisekeskuse pea- ja baasraha vaheline ressursside jaotus

Pearaha  Baasraha

· tervishoiutöötajate töötasu · ühekordse kasutusega tarvikud (sh desovahendid ) · ravimid · muu meditsiiniline materjal · korduvkasutusega meditsiinitarvikud, grupeerituna vastuvõtu instrumentide komplekti (arsti, õe, ämmaemanda ja protseduuritoa komplekt)

· ruumikulu (rent, haldus, hooldus, kommunaalkulud) · koolituskulu · asjaajamisega seotud transpordikulu · IT teenustega seotud kulu (TIS, Pildipank) IT rakendused · mööbel (töökoha mööblikomplekt ja üldruumide mööblikomplekt) · IKT riist- ja tarkvara ( kulud (keskuse kohtvõrk, koduleht jmt, töökohad jms) · tööriided · bürookulu · Sidekulu (internetiühendus, telefon) · vastutuskindlustus · Üle ühe-aastase kasutusajaga meditsiiniseadmed ja inventar (nii meditsiiniline kui kaudselt teenuse osutamisega seotud) · juhtimine · assistent

II etapp 2017-2018

 II etapi peamised eesmärgid:

  • luua eeldused EHK tellimuse (esmatasandi strateegilise ostmise) võimalusi kasutades (üldarstiabi rahastamise lepingu 2015-2020 kehtiva versiooni raames) rakendada selge ja kestlik motivatsioonimehhanism üksikpraksiste koondumiseks ETTK-desse kliinilise töö kvaliteedi, töökorralduse, professionaalse arengu, teatud teenuste parema kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks;
  • üldarstiabi ja eriarstiabi teenuse ostmise põhimõtete kaasajastamine koos õigusliku ja lepingulise raamistiku väljatöötamisega seoses koduõenduse, ämmaemanduse ja füsioteraapia teenuse osutamisega esmatasandil;
    • lepingupartnerite täiendava valiku käimasoleva perioodi lõppemise järgselt uuenduste rakendamine koduõenduses, st teenust hakatakse osutama esmatasandi koordineerimisel, sh määratledes pere- ja koduõe rollid ning tegevused;
    • teenuste liikumine järkjärgult esmatasandile ämmaemanduse ja füsioteraapia teenuste osas selgete põhimõtetega, kaasajastades nii eriarstiabi kui ka esmatasandi rolli.

II etapi tegevused, vastutajad ja tähtajad:

  • Jätkame tervisekeskuste kvaliteediindikaatorite väljatöötamist, mis tagab:
    • kliiniliste tulemuste paranemise tulemusindikaatorite kehtestamise kaudu;
    • toetavad ennetustegevuste tulemuslikku rakendamist;
    • juhtimis-, tugi- ja lisateenuste osutamise, mis tagab kliinilise töö efektiivsuse;
    • tervisekeskuste eesmärkide saavutamiseks toetavate kaugteenuste ja IT rakenduste kasutamise;
    • kvaliteedisüsteemi jälgimise ja auditeerimise süsteemi põhimõtete edasi arendamine (EPS, EHK, TA, september 2017).
  • Pearahas sisalduvate tegevuste ja nende täitmiseks vajalikke ressursside analüüs ning sellest tulenevalt senisest suurem rahastamise diferentseerimine (läbivalt nii ETTK kui üksik- ja grupipraksiste osas) eesmärgiga arvestada lisaks inimese vanusele nende haigusi ja hea terviseseisundi tagamiseks vajaminevate teenustega seotud ressursse soodustades personaalset terviklikku patsiendikäsitlust (EHK koostöös EPS-iga, oktoober 2017);
  • Tervisekeskuses mahukama ja tulemuslikuma ennetustegevuse rakendamiseks viiakse läbi pilootprojekt 2017 ja 2018. aastal. Projekti eesmärk on võimestada teisest ennetavat nõustamist (ennetavad tervisekontrollid ja sõeluuringud) esmatasandi tervisekeskuses ning luua jätkusuutlik süsteem esmatasandil, mille kaudu motiveeritakse isikuid osalema riiklikes sõeluuringutes;
  • Analüüsida lisateenuste ja muude uute teenuste (näiteks sõeluuringud) tasustamist pearahapõhiselt senise teenusepõhise lähenemise asemel, eesmärgiga rakendada 2018. või 2019. a sõltuvalt lisateenuste pakkumise kohustuslikuks muutmise võimalikkusest (EHK, sügis 2017);
  • Maailmapanga pilootprojekti läbiviimine eesmärgiga töötada välja multimorbiidsete patsientide jälgimise mudel ja integreerida see perearsti toimemudelisse ja kvaliteedisüsteemi (III etapis ka rahastamisse) Pilootprojekti eesmärk on luua esmatasandi tervishoiutöötajatele (perearst ja pereõde) töövahend, mille abil paremini identifitseerida ja juhtida krooniliste haigete raviprotsessi, tehes seda integreeritult eriarstiabi ja sotsiaalsüsteemiga. Krooniliste haigete jälgimissüsteemi kaudu on võimalik ennetada patsientidel haiguste ägenemist ning vähendada komplikatsioonide tekkimist, erakorralise meditsiini koormamist ja haiglaravile sattumist (sh oluline esmatasandi ja eriarstiabi koostöö), parendades seeläbi tervisetulemeid. Samuti on piloodi üks oluline osa toetada sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi omavahelist koostööd. (EHK, sügis 2017);
  • Uuringufondi teenuste tasumise põhimõtete analüüsimine ja muutmine eesmärgiga tagada vajalike uuringute ja analüüside kättesaadavus tulenevalt nimistu inimeste tervislikust seisundist (EHK koostöös EPS-iga, oktoober 2017);
  • Esmatasandi toimivuse hindamise indikaatorite süsteemi ja supervisiooni rakendamine nii üksik- kui grupipraksiste ja ETTK toimivuse ja kvaliteedinäitajate süsteemseks ning võrdlevaks hindamiseks (EHK, EPS, TA, sügis 2017);
  • Perearsti nõuandeliini teenuse arendamine ja personaliseeritud nõustamise väljatöötamine ETTK-s eesmärgiga parandada teenuste kättesaadavust esmatasandil ka töövälisel ajal (EHK, EPS, SOM, sügis 2017); 
  • Senise lepingulise järelvalve süsteemi arendamine esmatasandi tervisekeskuste kontekstis (EHK, TA, sügis 2017);

Tegevuskava III etapp 2019

III etapi peamiseks eesmärgiks on tervisekeskuste kõigi teenuste ja süsteemi terviklik juurutamine, sh pakkudes kõigile ravikindlustatutele Eestis sõltumata nende elukohast ühtse kvaliteediga esmatasandi teenuste paketti. Muuhulgas anda perearstidele ja avalikkusele tagasisidet nende toimivuse edukuse ja arenguruumi osas, sh toetades üksik- ja grupipraksiste jätkuvat liitumist tervisekeskustega.

  • EHK tellimuse (esmatasandi strateegilise ostmise) vahenditega (üldarstiabi rahastamise lepingu 2020. a. kehtiv uus versioon) tagada ETTK-de täielik rakendumine, s.t. üksikpraksiste koondumine ETTK-desse kliinilise töö kvaliteedi, töökorralduse, professionaalse arengu, teatud teenuste parema kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks;
  • Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Haigekassa ja Maailmapanga koostöös arendatava multimorbiidsete isikute terviseriskide ja tervikliku käsitluse pilootprojekti tulemuste terviklik juurutamine esmatasandi süsteemi (mh integreerides selle ka kvaliteeditasu süsteemi osaks), eesmärgiga võimestada inimesi toime tulema kroonilise haigusega ja vähendama asjakohatuid visiite arstile;
  • pearaha võimalik täiendav diferentseerimine sõltuvalt nimistu liikmete terviseseisundist ja tervisekeskusesse kuuluvate nimistute arvust ja suurusest;
  • juurutatud on indikaatorite regulaarne iga-aastane hindamine ja tagasiside haigekassa halduri meeskonna poolt tervisekeskuse eesmärkide saavutamisel;
  • välja töötatud kvaliteedi lisatasu maksmise süsteem ETTK-dele;
  • kliinilise otsustustoe rakendamine esmatasandil;
  • perearstiabi ja eriarstiabi rahastamise integreerimine krooniliste haigete paremaks jälgimiseks;
  • ettevalmistused uueks raamlepinguperioodiks esmatasandil;
  • välja töötatud koduõendusteenuse osutamise täpsemad tingimused rakendamiseks valikuperioodi lõppedes.

2020

  • esmatasandi kaasajastatud raamlepingute sõlmimine, mis hõlmab ühtlasi kvaliteedisüsteemi ja rahastusmudeli uuendusi.

2026

  • Tervisekeskustega liitunud nimistute osakaal kõigist nimistutest 50%.