Haigekassa olulisimaks ülesandeks on tagada kõigile Eesti ravikindlustatud inimestele sõltumata elukohast ja majanduslikust olukorrast kvaliteetse arstiabi ühtlane kättesaadavus.

Ravikindlustussüsteemi usaldusväärsuse tagamiseks peavad tervishoiuteenused olema inimestele kättesaadavad, kvaliteetsed ja õigeaegsed. 

Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamisel pöörame olulist tähelepanu perearstiabi arendamisele ning eriarstiabi teenuste optimaalse kasutuse saavutamisele. Väga oluliseks eesmärgiks lähiaastail on saavutada eriarstiabi teenuste senisest ühtlasem ja ühetaolisem kättesaadavus kogu Eestis. Et kavandada tulemuslikku ja patsiendi vajadustest lähtuvat teenuste ostustrateegiat, on haigekassa välja töötanud geograafilise kättesaadavuse põhimõtted, mis määratlevad eriarstiabi ostmise põhimõtted arstlike erialade ning haiglaliikide lõikes. See aitab tagada kõigis Eesti maakondades lisaks esmatasandi teenustele kvaliteetse eriarstiabi teenuste ühtlase kättesaadavuse kõigile Eesti ravikindlustatud inimestele olenemata elukohast, kasutades ühtlasi optimaalselt arstide ajaressurssi, tehnoloogiat ning haigekassa eelarvelisi vahendeid. 

Haigekassa poolt pakutava riikliku solidaarse ravikindlustuse strateegiline ostmine peab toetama enam patsiendikeskset, terviklikku ja ravi kvaliteedi hindamisel põhinevat ravikorraldust, patsiendi valikuvabadust ja ressursside tulemuslikku kasutamist ning toetama vajalikke investeeringuid iseseisvatel teenuseosutajatel põhinevas Eesti tervishoiusüsteemis. Tervikliku ostustrateegia aluseks on metoodiline lähenemine, mis sisaldab tervishoiuteenuste nõudluse hindamist ja geograafilise kättesaadavuse põhimõtete rakendamist. Nõudlus on ravikindlustuse mahu (kindlustusjuhtude arvu ja nende maksumuse) hinnang ja aluseks haigekassa eelarve planeerimisele. Geograafilise kättesaadavuse põhimõtted määravad, milliste erialade teenuseid me ostame Eesti erinevates kohtades. Seejuures hindab haigekassa iga-aastaselt nii tervishoiuteenuste nõudlust kui ka geograafilise kättesaadavuse põhimõtete ajakohasust.

 

 

 

Geograafiline kättesaadavuse põhimõtted

Tervishoiuteenuste geograafiline kättesaadavus (GKS) tähistab seda, millises asukohas Eestis on kindlustatule arstiabi tagatud ning ajaline kättesaadavus käsitleb ooteaegade pikkust arsti vastuvõtule. Et tagada teenuste ühtlane kättesaadavus üle kogu Eesti peame lepingute planeerimisel lähtuma selgetest ja konkreetsetest põhimõtetest, mis tagavad iga eriala ravi võimalikult ühtlase kättesaadavuse. Neid põhimõtteid nimetatakse geograafilise kättesaadavuse põhimõteteks.

Geograafilise kättesaadavuse põhimõtete rakendamise peamiseks eesmärgiks on tagada senisest parem ja piirkondlikult võrdsem eriarstiabi kättesaadavus kõigile Eesti elanikele.

Alates 2014. aastast oleme asunud rakendama nn GKS põhimõtteid, mille metoodika välja töötamisel on peetud silmas eesmärki, et inimesele peab olema tagatud kvaliteetne eriarstiabi olenemata sellest, kas ta elab linnas või maal. Kvaliteetse eriarstiabi kättesaadavuse tagamine – arvestades tänast Eesti tervishoiuressurssi – on võimalik piirkondlike, keskhaiglate ja üldhaiglate ning eriarstiabi ja perearstide vahelist koostööd järjepidevalt tugevdades.
 

GKS põhimõtete eesmärk on tagada, et ravikindlustuse strateegilised ostuotsused toetaksid ka pikemas perspektiivis kaasaegse tõenduspõhise tervishoiusüsteemi jätkusuutlikku arengut, sh:

  • kvaliteetsete tervishoiuteenuste ühetaolist kättesaadavust
  • tervishoiusüsteemi ressursside optimaalset ja efektiivset kasutust
  • ravikvaliteeti, st parimat tervisetulemit kindlustatule

GKS põhimõtete määramise peamised eesmärgid ravitüüpide lõikes:

Ambulatoorses eriarstiabis on  eesmärgiks kasutada optimaalselt Eesti tervishoiutöötajate tööjõuressurssi (sh säästes arstide aega, kuna kõrgelt kvalifitseeritud personali aja kasutamine sõiduks paljudesse teenuse osutamise kohtadesse väga väikeste teenuse mahtude pärast ei ole otstarbekas).

Statsionaarses eriarstiabis on eesmärgiks tagada raviasutuste statsionaarse ravi pakkumise, sh haiglahoonete ja haiglaraviga seotud kallihinnalise meditsiinitehnoloogia optimaalne geograafiline paigutus haigekassa strateegilise ostuga, sh vältida spetsiifiliste erialade killustatusest tingitud efektiivsuse ja kvaliteedi vähenemist.

Päevaravis on eesmärgiks parandada oluliselt päevaravis osutatavate teenuste, sh kirurgilise ravi kättesaadavust ja kasutust statsionaarse ravi asemel, arvestades Eesti parimat praktikat ja meditsiini rahvusvahelisi arenguid ning vajadust säästa võimalusel patsiente haiglaravist.

Eriarstiabi piirkondlik kättesaadavus

GKS põhimõtetes on määratletud, millised on sellised eriarstiabi erialad, mis peavad olema inimestele kättesaadavad igas maakonnas kohapeal.

 Määratlus tugineb:

  • elanikkonna reaalsele teenuste vajadusele (milliste erialade teenused on kõige enam kasutatud, milliseid vajatakse harvem)
  • teenuste osutamise keerukusele ja spetsiifilisusele (kõrgtehnoloogiat ning väga spetsiifilisi oskusi vajavate teenuste pakkumiseks vajamineva ressurssi olemasolu Eestis).

Maakonnakeskustes paiknevad üldhaiglad peavad inimestele pakkuma ambulatoorseid eriarstiabi teenuseid kõigil põhierialadel – need on erialad, kus nõudlus teenuste järele on suurem. Sagedasema kasutusega 8 eriala ambulatoorses raviliigis ehk nn maakondlikku eriala, kus eriarsti vastuvõtt peab olema inimestele tagatud igas maakonnas kohapeal on: sisehaigused, üldkirurgia, kõrva-nina-kurguhaigused, silma- ja hahahaigused, sünnitusabi, günekoloogia, psühhiaatria ja taastusraviSealjuures võib raviasutus sisehaiguste ja üldkirurgia eriala raames osutada ka kitsama spetsiifikaga erialade teenuseid, juhul kui see on maakonna patsientide ravivajadusest lähtuvalt otstarbekas. Statsionaarses ravis peab eriarstiabi osutama kolmel erialal, milleks on sisehaigused, üldkirurgia ja järelravi. Päevaravis peavad üldhaiglad inimestele pakkuma teenuseid järgnevatel erialadel: sisehaigused (hemodialüüs), üldkirurgia, kõrva-nina-kurguhaigused, sünnitusabi ja günekoloogia. 

Piirkondliku- ja keskhaigla ülesanne ja vastutus on tagada eriarstiabi teenuseid nendel erialadel, mis nõuavad spetsiifilisemaid oskusi ning diagnostikat ja aparatuuri. Sellisteks erialadeks on näiteks paljud kirurgilised erialad, onkoloogia, pediaatria ja mitmed teised II või III taseme erialad. Sõltuvalt erialast ja ravitüübist saab nende erialade teenuseid maakonna elanikele pakkuda, kas koostöös üldhaiglaga ja maakonna perearstidega ning vajadusel tagades kvaliteetse teenuse pakkumise ka väljaspool põhitegevuskohta.

Geograafilise kättesaadavuse põhimõtete välja töötamine

Teenuste geograafilise kättesaadavuse planeerimine algab kindlustatutest.

GKS põhimõtete välja töötamisel on olulisimaks planeerimise lähtekohaks kindlustatu. Põhimõtete väljatöötamisel on võetud arvesse Eesti elanike maakondlikku jaotust ning eelistusi arstiabi kasutusel, samuti piirkondlikke erisusi. See tähendab, et teenuste nõudluse hindamisel võetakse arvesse inimeste paiknemist maakonniti ning nende liikumist erinevate raviasutuste vahel, samuti nn erialade koormust ehk et kui palju mingi eriala teenuseid tervikuna vajatakse.

Eesti Haigekassa tagab maakonnas kohapeal eriarstiabi eriala teenuse kättesaadavuse, kui kindlustatud isikute ravivajadus on piisav tagamaks sellel erialal meditsiinilisele ressursile vähemalt täiskoormusega kasutuse. GKS põhimõtete üheks põhialuseks on eeldus, et tervishoiuteenuste osutamise optimaalsus ja kvaliteet on saavutatav, kui meditsiinilisele ressursile nii personali kui ka tehnoloogia osas on tagatud piisav töökoormus teenuse osutamise kohas.

Teenuste geograafilise kättesaadavuse analüüs viiakse läbi maakondlikul tasemel kindlustatu vaates, haigekassa lepinguerialade ja teenuse tüüpide lõikes. Jätkusuutlikuks hindame ambulatoorsetel erialadel arsti täiskoormust ja statsionaarsetel erialadel teenuse vajadust vähemalt 20 voodikohaga raviüksusele voodihõivega 85%. Sellise metoodilise lähenemise tulemusel on määratletud  kohad, kust ühe või teise eriala ostmine on tervishoiupoliitilise raamistikuga arvestades optimaalne, jätkusuutlik ja kvaliteeti tagav.

Metoodiline lähenemine

Haigekassa kindlustatutel on õigus pöörduda haigekassa poolt hüvitatavaate tervishoiuteenuste saamiseks üle Eesti ükskõik millise haigekassa lepingupartneri poole vajalike tervishoiuteenuste saamiseks. Samas on eriarstiabi teenuste ühetaolise kättesaadavuse tagamisel oluline arvestada inimeste paiknemist Eestis, seetõttu lähtutakse ravi rahastamise lepingute mahtude planeerimisel maakondlikust haldusjaotusest. Analüüsis kasutame Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste senise kasutamise andmeid, mis võimaldab teenusekasutust erinevates lõigetes analüüsida.

Arvestades kindlustatute paiknemist on kättesaadavuse hindamisel ambulatoorses, päevaravis ja statsionaarses ravis arvestatud nelja eriarstiabi tervishoiuteenuste kättesaadavuse taset:

IV taseme erialade teenuseid peaks kindlustatul olema võimalus saada oma kodumaakonnas !

   Tase I – kättesaadavus on tagatud ainult ühes kohas Eestis;

   Tase II – kättesaadavus on tagatud kahes kohas Eestis;

   Tase III – kättesaadavus on tagatud maakondades, kus kindlustatute arv on suurem kui 70 000;

   Tase IV – kättesaadavus on tagatud igas maakonnas. 

Päevaravi ja statsionaarse ravi kättesaadavus konkreetses geograafilises asukohas eeldab üldjuhul ka eriarsti ambulatoorse vastuvõtu olemasolu ja kättesaadavust samas geograafilises asukohas.

Täpsemalt on võimalik metoodilise lähenemise ja arvutusmeetoodikaga tutvuda siin.

Eriarstiabi GKS põhimõtted kättesaadavuse tasemete lõikes on tulenevalt metoodikast kirjeldatud järgnevas tabelis:

EHK lepingueriala
Statsionaarne ravi
Päevaravi
Ambulatoorne ravi
Sisehaigused
maakondlik
maakondlik*
maakondlik
Üldkirurgia
maakondlik
maakondlik
maakondlik
Järelravi
maakondlik
-
 
Ülejäänud kirurgilised erialad
kardiokirurgia
II tase
II tase
lastekirurgia
II tase
II tase
II tase
neurokirurgia
II tase
II tase
II tase
näo- ja lõualuukirurgia
I tase
II tase
II tase
organsiirdamised
I tase
I tase
ortopeedia
III tase
III tase
III tase
kõrva-nina-kurguhaigused
II tase
maakondlik
maakondlik
rindkerekirurgia
I tase
II tase
uroloogia
II tase
III tase
III tase
veresoontekirurgia
II tase
II tase
II tase
Oftalmoloogia
I tase
III tase
maakondlik
Onkoloogia
II tase
II tase
II tase
hematoloogia
II tase
II tase
Sünnitusabi ja günekoloogia
III tase
maakondlik
maakondlik
Pediaatria
III tase
III tase
Psühhiaatria
III tase
maakondlik
Sisehaiguste alamerialad
dermatoveneroloogia
II tase
maakondlik
endokrinoloogia
I tase
III tase
gastroenteroloogia
II tase
II tase
III tase
infektsioonhaigused
III tase
III tase
kardioloogia
III tase
III tase
kutsehaigused
I tase
I tase
nefroloogia
II tase
II tase
neuroloogia
III tase
III tase
pulmonoloogia
III tase
III tase
reumatoloogia
II tase
III tase
Taastusravi
III tase
maakondlik

*sisldab ainult hemodialüüsi

Geograafilise kättesaadavuse põhimõtete rakendamine 2016

Oleme sõlminud eriarstiabi rahastamise lepingud 2016. aastaks pidades silmas eesmärki tagada teenuste osutamine ja kättesaadavus selliselt, et see toimub patsientidele võimalikult mugavalt ning arvestab kvaliteetse ravi pakkumiseks vajalikke eeldusi

Nüüd on senisest terviklikumalt ja ühtlasemalt tagatud kindlustatule esmatähtsate põhierialade pakkumine maakonnas kohapeal.

Eriarstiabi peab kõigil põhierialadel (IV tase) olema kättesaadav igas maakonnas, sh võib teenust osutada:

  • maakonnas paiknev üld-või kohalik haigla
  • üldhaigla koostöös kesk-või piirkondliku haiglaga

Võrgustumine: piirkondlikud-ja keskhaiglad peavad tagama ravi kättesaadavuse spetsiifilisematel erialadel, sõltumata patsiendi elukohast

  • koostöös üldhaiglaga või pakkudes teenust väljaspool põhitegevuskohta
  • paremas koostöös esmatasandiga

Nüüdsest peab maakonnahaigla ja võrgustava haigla koostöös maakondlike eriarstiabi erialade teenuste pakkumine toimuma igas maakonnas kohapeal ning kõrgema spetsiifikaga erialade pakkumine lähtuvalt patsientide vajadusest ning raviasutuse võimsusest kas maakonnas kohapeal või võrgustavas haiglas. Nende erialade osas, kus vastutus ning lepingulised kohustused teenuse osutamise eest on liikunud maakonnas asuvalt üldhaiglalt piirkondlikule või keskhaiglale, on neile antud kohustus teenuseid kindlas, varasemaga samaväärses mahus osutada, seega saame veelkord kinnitada, et GKS põhimõtete rakendamise peamiseks eesmärgiks on tagada senisest parem ja piirkondlikult võrdsem eriarstiabi kättesaadavus kõigile Eesti elanikele.

Haigekassa poolt teeme kõik meist oleneva motiveerimaks raviasutusi omavaheliseks heaks koostööks kindlustatutele arstiabi kättesaadavuse tagamisel ning panustame jätkuvalt ka esmatasandi arengusse ning perearstide ja haiglate koostöö tugevdamisse.

GKS põhimõtete rakendamine tagab kindlustatutele senisest suurema kindluse ja selguse, et neile on tagatud kõik vajaminevad eriarstiabi teenused.

Tervishoiuteenuste nõudluse hindamine ja ravi rahastamise lepingute planeerimine

Haigekassa strateegiliseks eesmärgiks on ravikindlustushüvitiste võrdse kättesaadavuse tagamine kõigile ravikindlustatutele. Selle eesmärgi täitmiseks sisaldub haigekassa ravi rahastamise lepingute planeerimine muuhulgas ka inimeste ravivajaduse ehk tervishoiuteenuste nõudluse hindamist.

Sotsiaalmaksuna kogutav ravikindlustusraha on ravikindlustatute ühine vara, et haigestumise korral oleks kõigile kindlustatutele tagatud kaasaegse ravi kasutamisega seotud vajalik finantsiline tugi ootamatult tekkinud ning sageli üsna märkimisväärsete arstiabi kulutuste katmiseks. Haigekassal on tulenevalt ravikindlustuse seadusest kohustus selle raha abil teha diagnostika ja ravi võrdselt kättesaadavaks kõigile ravikindlustatutele.

Selle eesmärgi täitmiseks hindab haigekassa iga-aastaselt kindlustatute ravivajadust ehk nõudlust eriarstiabi tervishoiuteenuste järele. Nõudluse hindamine viiakse läbi kõikidel erialadel ja ravitüüpides maakondlikul tasemel lähtudes kindlustatu elukohast. Hindamisel arvestatakse, kui suur on maakonnas elavate kindlustatute oodatav vajadus eriarstiabi tervishoiuteenuste osas järgmiseks aastaks. Nõudlust hinnatakse Eesti maakondade lõikes, arvestades sealset elanike arvu ning nende soolist ja ealist koosseisu jm olulisi faktoreid. Kuna võimalused on vajadusest väiksemad, piiratakse hinnatud nõudlust eelarveliste võimalustega. 2017. aastaks hinnatud tervishoiuteenuste nõudlus ja rahaliste võimalustega korrigeeritud nõudlus ehk rahastatav nõudlus asub siin.

Hinnatud ehk tegeliku nõudluse alusel planeeritakse rahastatav nõudlus ehk korrigeeritakse nõudlus vastavaks haigekassa eelarve võimalustele ja prioriteetidele.  Rahastatav nõudlus on väga oluline sisend raviasutuste lepingupakkumuste planeerimisel, mille alusel koostame lepingud arvestades kindlustatu ravi vajadust erialati ja ravile liikumist erinevate raviasutuste osas. Analüüsitakse maakonnas konkreetsel eriarstiabi lepinguerialal nõudluse mahtu ja kas see on piisavalt suur, et tagada arstidele jt tervishoiuressurssidele maakonnas kohapeal piisavat koormust. See annab sisendi kaalumiseks, kas haigekassal on põhjendatud sõlmida leping konkreetse eriala teenuste ostmiseks maakonnas teenust osutava lepingupartneriga. Teiste erialade raviteenuse osutamiseks sõlmib haigekassa lepingud kesk- ja regionaalhaiglatega ning vajadusel ka teiste teenuseosutajatega, millega tagatakse vastava eriala teenuste pakkumine Eestis tervikuna. Kokkuvõttes määratletakse kohad, kust ühe või teise eriala teenuste ostmine on optimaalne, jätkusuutlik ja kvaliteetset tulemust tagav, arvestades sealjuures tervishoiupoliitilise raamistikuga. Eriarstiabi geograafilise kättesaadavuse põhimõtted, millest lähtuvalt haigekassa on aastatel 2015, 2016 ja 2017  ravi rahastamise lepinguid planeerinud, asuvad siin.

Ühtlasi koostatakse tervishoiuteenuste (THT) 4 aasta prognoosi, mis on vajalik Eesti raviteenuste koguvajaduse hindamiseks, mis kajastaks erinevate tegurite rakendumisel mõju ressursside vajaduse muutusele ning läbi mille on võimalik arvestada nende mõju ravikindlustuse eelarvele ja THT kättesaadavusele. 

Lisaks hinnatud ja rahastatavale nõudlusele ning geograafilise kättesaadavuse põhimõtetele võetakse ravi rahastamise lepingute mahtude planeerimisel arvesse teenuste ajalist kättesaadavust ehk ravijärjekordade andmeid, erialaseltside/meditsiinipersonali olemasolu raviasutuses ning ravikindlustuspaketti lisandunud uute tervishoiuteenuste infot (tervishoiuteenuste loetelu ja selle uuendamine).