Eesti Haigekassa sõlmis 2015.aastal koostöölepingu Maailmapangaga, et jätkata analüüsiga haiguste ennetamise ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse tõhustamise ja tervishoiusüsteemi arendamise eesmärgil.

Uuringu II etapi üheks eesmärgiks on töötada välja mudel, mille abil võimaldada perearstidel tuvastada oma nimistus patsiente, kelle puhul ennetavate, nõustavate ja jälgivate tegevuste elluviimine tooks enim kasu (a)  tervisele ja elukvaliteedile; (b) toetades ühtlasi ravikindlustuse ressursside optimaalset kasutust.

Tänaseks on Maailmapank koostöös haigekassa ja projektis osalevate perearstidega töötanud välja tõenduspõhise riskipatsientide mudeli ning alustanud 15. veebruarist 2017.a. mudeli piloteerimist. Mudeli piloteerimine on kavandatud Maailmpanga projektis osalevate perearstide praksistes. Kokku osaleb projektis  11 perearsti Eesti erinevatest piirkondadest. Pilootprojekti kestuseks on planeeritud 6 kuud, lõpptähtaeg 31. august. 2017.a.

Spetsiaalselt Eesti perearstidele suunatud tõenduspõhise riskipatsientide mudeli väljatöötamisel kasutati rahvusvahelisi uuringuid ja rahvusvahelist kogemust, sidudes selle Eesti uuringute ja kogemusega. Mudeli eesmärgiks on luua esmatasandi tervishoiutöötajatele (perearst ja pereõde) töövahend, mille abil paremini identifitseerida ja juhtida krooniliste haigete raviprotsessi, tehes seda integreeritult eriarstiabi ja sotsiaalsüsteemiga.

Seda selleks, et läbi krooniliste haigete jälgimissüsteemi võimalikult ennetada patsientidel haiguste ägenemist ning sellega võimalikult miinimumini viia haiglaravile sattumist (sh oluline esmatasandi ja eriarstiabi koostöö), parendades seeläbi tervisetulemeid. Samuti toetada sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi omavahelist koostööd.

Pilootprojekti ettevalmistamise esimeses etapis (jaanuar-veebruar 2017) töötati perearstide jaoks välja patsiendi jälgimise veebikeskkond. See tähendab, et perearsti jaoks oluline andmestik (koosneb riskipatsientide tervisenäitajatest ja anamneesist, samuti ka viitest patsiendi sotsiaal- majanduslikule taustale) asub veebikeskkonnas, kus perearst ja pereõde saavad ülevaate oma nimistus olevate n.ö riskipatsientide tervisenäitajatest ja püstitatud ravieesmärkidest, lähtuvalt planeeritud tegevustest ning monitoorivad raviplaani täitmist.

Perearsti ja pereõe tegevuste hulka kuuluvad järgmised tegevused:

a) riskipatsientide vajaduste hindamine ja ravi planeerimine,

b) tervisega seotud tegevuste koordineerimine;

c) sotsiaalabi küsimuste koordineerimine (koostöö sotsiaaltöötajaga).

Pilootprojekti käigus võib perearstidel olla vajadus teha koostööd haiglatega selleks, et paremini jälgida oma nimistu patsientide ravikulgu.

Projekti lõppfaasis viiakse läbi projekti hindamine selleks, et saada tagasisidet projekti võimaliku rakendatavuse kohta kõikides Eesti perearstikeskustes.

Mis on ravi juhtimine?

Ravi juhtimine on vahend parendamaks keerukate, kõrgenenud ravivajadustega patsientide ravi koordineerimist nii erinevate tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi tasandite kui erinevate tervishoiu– ja sotsiaalteenuste pakkujate vahel. Ravi juhtimine hõlmab suunavaid ja ennetavaid tegevusi sellele väikesele osale patsientidest, kellel on kõrge terviseseisundi halvenemise risk või risk tervishoiuteenuste suurenevaks kasutamiseks. Sellisteks tegevusteks võivad olla näiteks patsiendi jälgimine peale haiglaravi; eriarstile suunamiste ja uuringute tulemuste jälgimine; perearstide kvaliteedisüsteemis kirjeldatud eesmärkide täitmine; ravimite sobivuse kontroll ja tarvitamise tagamine; ning patsientide jälgimine kavandatud visiitide vahelisel ajal.  Ravi juhtimise eesmärk on tegeleda keerukate patsientide vajadustega selleks, et parandada nende tervisenäitajaid ning vähendada nende vajadust tervishoiuteenuste kasutamiseks.  

Spetsiaalselt Eesti perearstide jaoks välja töötatud tõenduspõhise riskipatsientide mudeli väljatöötamisel kasutasid Eesti Haigekassa ja Maailmapank rahvusvahelisi uuringuid ja rahvusvahelist kogemust, sidudes selle Eesti uuringute ja kogemusega.

Miks on ravi juhtimine vajalik?

Kogu maailmas moodustavad esmatasandi patsientidest vaid väikese osa need, kel on keeruline sotsiaalmajanduslik taust, samas  kui madala sotsiaalmajandusliku taustaga inimeste haiguskoormus ning kulud tervishoiule moodustavad ebaproportsionaalselt suure osa. Paljudel neist patsientidest on korraga mitu kroonilist haigust ning nad seisavad silmitsi oluliste sotsiaalmajanduslike probleemidega ja/või neil on samaaegselt ka tervisekäitumisest tingitud kaasuvad haigused. Nad võtavad tõenäoliselt palju erinevaid ravimeid, käivad mitme erineva eriarsti juures ja/või neil on olulised funktsonaalsed piirangud.  Sellised omadused võivad esmatasandi arstiabi pakkujatele muuta  patsiendi ravi koordineerimise keeruliseks, kuid selle tegematajätmine võib põhjustada tõsiseid probleeme, sealhulgas tarbetut tervise halvenemist, uuringute dubleerimist, raviks määratud ravimite omavahelisi konflikte ja samuti ravivigu. Ravi juhtimise programmidel on suur potentsiaal ravi koordineerimise ja patsiendi ravitulemuste parendamisel ja neid programme kasutatakse paljude erinevate riikide tervishoiusüsteemides järjest rohkem.

Käesoleva pilootprojekti eesmärgid on:

  1. hinnata pilootprojekti raames välja töötatud riskipatsientide ravi juhtimise mudeli rakendatavust;
  2. mõista, milline on pilootprojekti mõju ravi juhtimise protsessidele ja programmis osalenud patsientide ravitulemustele;
  3. saadud kogemustele tuginedes töötada välja Eestis toimivad riskipatsientide ravi juhtimise mudelid ja lahendused ning need rakendada.

Ravi juhtimise programmi lõppeesmärk on parendada krooniliste haigustega ja keeruliste vajadustega patsientide tervisenäitajaid ning vähendada nende vajadust tervishoiuteenuste kasutamiseks.

Kontakt

Täiendavate küsimuste tekkimisel palume pöörduda Eesti Haigekassa Maailmapanga pilootprojektijuhi Jekaterina Demidenko poole (e-post: jekaterina.demidenko@haigekassa.ee või telefon 6208 337).