Sama toimeainega ravimid toimivad kõik ühtemoodi ning on võrdselt kvaliteetsed ja ohutud.
KÜSIGE ARSTILT TOIMEAINEPÕHIST RETSEPTI JA APTEEKRILT SOODSAIMAT RAVIMIT!

Mis on toimeaine

Ravim koosneb mitmetest ainetest: toime- ja abiainetest. Toimeaine on see, mis avaldab mõju. Ülejäänud ained on need, mis hoiavad ravimit koos, moodustavad sobiva vormi, annavad talle värvi, kuju, maitse jms.

MIS ON TOIMEAINEPÕHINE RETSEPT?

Kõigil arstidel on kohustus kirjutada välja toimeainepõhiseid retsepte. Toimeainepõhisele retseptile kirjutab arst ravimi toimeaine nimetuse, mitte ravimi kaubandusliku nime. See annab patsiendile apteegis võimaluse valida endale sama toimeainega ravimite hulgast hinnalt sobivaima.

Kõikide Eesti apteekides müüdavate ravimite kvaliteeti, toimivust ja ohutust on põhjalikult kontrollitud.

Harvadel juhtudel võib arst kirjutada retseptile konkreetse ravimi kaubandusliku nime, seda siis, kui patsiendil on selleks meditsiiniline vajadus. Sellisel juhul patsiendil apteegis valikuvõimalust ei teki, välja tuleb osta ravim, mille nimi retseptil kirjas on.

Sama toimeainet sisaldavate ravimite hinnad võivad erineda kordades, kuna nende tootjad on erinevad. Valides sama toimeainega ravimitest soodsaima, saate oluliselt säästa.

HAIGUST RAVIB RAVIMIS SISALDUV TOIMEAINE, MITTE PAKENDIL OLEV KAUBANDUSLIK NIMI.
Küsige arstilt toimeainepõhist retsepti ja apteekrilt soodsaimat ravimit!

KUIDAS VAADATA RETSEPTE?

Oma retsepte saate vaadata internetis riigiportaalis www.eesti.ee. Riigiportaali kasutamiseks peate sisenema ID-kaardi, mobiil-ID või pangalinkide abiga.

Portaalis retseptidee leidmiseks on kaks võimalust:

  • www.eesti.ee → E-teenused → Kodanikule → Retseptid
  • www.eesti.ee → sisestage Otsingukasti sõna „Retsept“

Riigiportaalist on võimalik näha kõiki oma digiretsepte alates 1.01.2010. Vaikimisi näidatakse esmases vaates loetelu retseptidest, mis on välja kirjutatud viimase poole aasta jooksul.

Retseptide detailinfost on näha, kas retsept kirjutati välja toimeainepõhiselt ja kas ostetud ravim kuulus hinnalt soodsamate hulka. Toimeainepõhiselt koostatud retseptil on märge „Toimeainepõhine“. Konkreetse tootja ravimi välja kirjutamisel on näha aga arsti põhjendus, miks just konkreetse tootja konkreetne ravim oli antud raviskeemis inimesele vajalik.

Apteeker saab valikuid pakkuda ainult toimeainepõhiselt koostatud retsepti puhul. Apteekritel on kohustus informeerida patsienti ka soodsamatest valikuvõimalustest - pakutu ei tohi piirduda ainult ravimitega, mida on varem tarvitatud. Portaalis on näha ka apteekri selgitus põhjustest, miks inimene valis kallima ravimi. Kallima ravimi puhul näeb ka võimalikku säästu patsiendile ehk summat, kui palju ületas ostetud ravimi hind kehtestatud piirhinda.

Ravimiinfo

Infot apteekide ja ravimite kohta leiate raviminfo.ee ja www.apteegiinfo.ee.

KKK

Järgnevalt on toodud vastused küsimustele, mis inimesi peamiselt huvitab seoses koopia- ehk geneeriliste ravimite ja originaalravimite kasutamisega ning kompenseerimisega (allikad: perearsti infotelefon 1220, haigekassa).

1. Millest ravim koosneb, mis on toimeaine?

V: Ravim koosneb toimeaine(te)st ja abiainetest. Toimeaine ravib või leevendab haigust, seevastu abiained on ravimis vajalikud selleks, et toimeaine oleks manustatav soovitud kujul (nt tabletina, salvina, aerosoolina). Kuna toimeaine on see, mis organismi mõjutab, siis on ka ravimi kõrvaltoimed tingitud ravimis olevast toimeainest. Abiained kõrvaltoimeid ei tekita v.a väga erandlikel juhtudel kui inimesel on ülitundlikkus konkreetse abiaine suhtes (laktoos, pähkliõli, erinevad suhkrud). Reeglina kasutavad nii originaalravimite kui geneeriliste ravimite tootjad samu või sarnaseid abiaineid. Ravimite koostises sisalduvad abiained peavad olema kvaliteetsed ja ohutud. Ravimis sisalduv abiaine ei tohi negatiivselt mõjutada ravimi omadusi.

2. Mis on geneeriline ravim ehk koopiaravim?

V: Geneeriline ravim (vahel kasutatakse ka nimetusi koopiaravim ja analoogravim) on originaalravimiga sama toimeainet sisaldav ravim, mis on mõeldud samade haigusseisundite raviks ning on sama tõhus, ohutu ja kvaliteetne kui originaalravim.

Geneeriline ravim jõuab turule pärast originaalravimi patendikaitse lõppemist, kui sama toimeainega ravimit võivad toota ka teised ravimitootjad. Geneerilise ravimi tootja peab tõestama, et ravim sisaldab sama toimeainet täpselt samas koguses kui originaalravim ning see avaldab organismis samasugust mõju kui originaalravim. Viimast tõestatakse bioekvivalentsusuuringutega ehk uuringutega, milles tehakse kindlaks, kas originaal- ja geneerilisest ravimist jõuab organismi sama hulk toimeainet ning kas toimeaine hulk organismis muutub ajas mõlema ravimi puhul samamoodi.

Bioekvivalentsed ravimid tekitavad samas koguses manustatuna samasuguse toimeaine kontsentratsiooni organismis. Samuti peab geneerilise ravimi tootja tõestama, et ravimi tootmisprotsess vastab kehtestatud nõuetele.
Kuna tegemist on teise ravimitootja tootega, siis ei ole nõutav, et ravimi välimus peab olema sama kui originaalravimil. Seega võib geneeriline ravim erineda originaalravimist abiainete osas ja ravimi välimuse osas, kuid ei tohi erineda toime tõhususe, kvaliteedi ja ohutuse osas.

Eesti apteekides turustatakse ainult selliseid ravimeid, mis on läbinud Ravimiameti poolse range kontrolli.

3. Miks on geneerilised ravimid originaalravimitest odavamad?

V: Kui originaalravimi patendiaeg lõppeb, siis hakkavad sama toimeainega ravimit tootma ka teised ravimitootjad ning ravimi hinna kujundab ravimitootjate vaheline konkurents. Originaalravimi tootjal on aga patendi kestuse ajal võimalik teenida tagasi ravimi väljatöötamiseks kulunud investeeringud ning seega säilitada huvi edasiseks arendustegevuseks. Võib juhtuda, et pärast patendiaja lõppu langetab originaalravimi tootja ravimi hinna geneeriliste ravimitega samale tasemele.

4. Miks ma peaksin ostma odavamat ravimit?

V: Ravimimaailmas ei kehti sama toimeainet sisaldavate ravimite korral põhimõte, et mida kallim, seda kvaliteetsem. Geneerilised ravimid on sama kvaliteetsed, tõhusad ja ohutud kui originaalravimid, seega on majanduslikult mõistlik ravimi ostmisel valida soodsaim ravim. Eestis on apteekril kohustus pakkuda võrdsete valikute korral patsiendile apteegis soodsaimat alternatiivi eeldusel, et arst ei ole retseptil antud korraldusega käskinud müüa vaid konkreetse tootja ravimit. Kui arst on kirjutanud retseptile toimeaine (nn toimeainepõhine retsept), siis on inimesel apteegis võimalik valida endale sobivaima hinnaga ravim samaväärsete alternatiivide hulgast. Ei ole mingit meditsiinilist põhjust eelistada kallimat ravimit.

5. Kas peaksin eelistama originaalravimit, kui rahakott lubab?

V: Ei. Ravimimaailmas ei kehti sama toimeainet sisaldavate ravimite korral põhimõte, et mida kallim, seda kvaliteetsem. Geneerilised ravimid on sama kvaliteetsed, tõhusad ja ohutud kui originaalravimid. Meditsiinilisel põhjusel mõne konkreetse ravimitootja ravimi eelistamist või välistamist tuleb ette harva (nt ülitundlikkus konkreetse abiaine suhtes, vt ka küsimus nr 13). Pigem on konkreetse ravimitootja ravimi eelistamise põhjused psühholoogilist või turunduslikku laadi.

6. Kas rasedana oleks mõistlikum tarvitada originaalravimeid?

V: Ei ole mingit alust eeldada, et raseduse ajal oleks näidustatud pigem originaalravimite kui geneeriliste ravimite kasutamine. Raseduse korral tuleb kaaluda ravimite kasutamise vajadust toimeaine põhiselt (kas rasedale on näidustatud ühe või teise toimeaine kasutamine), mitte konkreetse tootja ravimi põhiselt.

7. Kas geneerilise ravimi puhul peaks igaks juhuks kogust suurendama?

V: Ei, kindlasti mitte. Ravimi annuse määramine ei sõltu sellest, kas tegu on geneerilise ravimiga või originaalravimiga. Geneerilised ravimid on sama kvaliteetsed, tõhusad ja ohutud kui originaalravimid. Ravimi annus määratakse tulenevalt haigusest, kasutatavast toimeainest ja patsiendist. Lisaks arstile ja apteekrile saab patsient infot konkreetse ravimi annustamise kohta ka ravimile lisatud patsiendi infolehelt.

8. Kas geneerilist ravimit tuleb võtta sama skeemi järgi kui originaalravimit?

V: Jah. Geneeriline ravim on meditsiinilises mõttes täpselt samasugune kui originaalravim. Geneerilised ravimid on sama kvaliteetsed, tõhusad ja ohutud kui originaalravimid, seega ei ole mingit vajadust muuta ravimi annust või manustamisskeemi, kui olete vahetanud ühe tootja ravimi teise tootja sama toimeainet sisaldava ravimi vastu.

9. Kas haigekassa kompenseerib vähem, kui ostan odavama ravimi?

V: Sõltumata sellest, kas ostate geneerilise ravimi või originaalravimi, jääb haigekassa kompensatsioonimäär (50%, 75%, 90% või 100%) samaks. Kuna Eestis kehtib piirhinnasüsteem sama toimeainet sisaldavatele ravimitele, siis mõjutab Teie ravimivalik ainult Teie makstavat omaosalust.

Selgitus: näiteks kui Eesti ravimiturul on saadaval nelja erineva ravimitootja sama toimeainet sisaldavad ravimid, siis kehtestab riik ravimitele piirhinna, millest alates hakkab ravikindlustus soodustust arvutama. Piirhind on vajalik selleks, et hoida riigi kulusid ravimitele kontrolli all, tagades samas inimestele vajalike ravimite kättesaadavuse. Kui inimene ostab selle tootja ravimit, mis ei ületa piirhinda, siis on inimese poolt makstav summa väikseim võimalik. Kui inimene eelistab siiski osta selle tootja ravimit, mis maksab piirhinnast enam, siis tasub ta ravimi hinna ja piirhinna vahelise summa ise. Näitlik arvutus: toimeainet X sisaldavaid ravimeid on saadaval neljalt erinevalt ravimitootjalt.

Ravimite hinnad on erinevad: 6,39 €, 9,59 €, 11,19 € ja 12,78 €.
Riik on kehtestanud toimeainele X piirhinnaks 9,59 €.

10. Kas on võimalik geneerilise ravimi asemel osta võltsingut?

V: Ei, kui ostate ravimeid apteegist. Sest ainult siis võib olla kindel, et ravim on läbinud riikliku kontrolli ning on kvaliteetne. Arstimeid ei saa Eestisse tuua ilma ravimiameti loata ning apteekides ei tohi müüa ravimeid, mis ei ole meie riiki saabunud legaalselt. Ravimite müümine mujal kui apteegis on karistatav ning rohu ostmine turult ka eluohtlik.

11. Kas on haigusi, mille puhul tuleks geneerilisi ravimeid vältida?

V: Ei, selliseid haigusi ei ole. Küll aga võivad tohtrid meditsiinilistel põhjustel soovitada teatud seisundite puhul mitte vahetada ravipreparaati ilma arstiga konsulteerimata, s.t osta konkreetse ravimitootja ravimit (ükskõik, kas geneerilist- või originaalravimit). Sel juhul kirjutab arst retseptile arstimi kaubanime ning märkuse „mitte asendada". See võib olla põhjendatud juhul, kui ravimi annustamine on väga täpne, näiteks mõne vanema epilepsiaravimi kasutamisel, organi siirdamise järgselt kasutatavate rohtude korral ning mõnel üksikul muul juhul. Kaubanimega retsept võib olla põhjendatud ka siis, kui inimesel esineb tõestatud ülitundlikkus ravimis oleva abiaine suhtes, mida mõne teise tootja ravimis ei ole.

12. Kuidas arvutada soodusravimi hinda?

V: Soodustus 100% – patsient tasub omaosaluse 1,27 eurot ning piirhinda või hinnakokkuleppe hinda ületava summa. Haigekassa hüvitab piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ja patsiendi omaosaluse vahe 100%.

Näide 1:

Patsiendile kirjutati toimeainepõhine soodusretsept ühele ravimipakendile, mille piirhind on 8 eurot. Patsient otsustas apteegis valida piirhinnast kallima preparaadi hinnaga 10 eurot. Soodushind patsiendile koosneb:

  • patsiendi omaosalus 1,27 eurot
  • piirhinda ületav osa 10 eurot – 8,00 eurot = 2 eurot
  • haigekassa hüvitab piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ja patsiendi omaosaluse vahe 100%.

Patsient peab maksma ravimi eest 1,27 eurot + 2 eurot = 3,27 eurot.

Soodustus 90% – patsient tasub omaosaluse 1,27 eurot, 10% piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ning patsiendi omaosaluse vahelisest summast ja piirhinda või hinnakokkuleppe hinda ületava summa. Haigekassa hüvitab 90% piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ja patsiendi omaosaluse vahelisest summast.

Näide 2

Patsiendile kirjutati toimeainepõhine soodusretsept kahele ravimipakendile, toimeaine piirhind on 8 eurot. Patsient otsustas apteegis valida piirhinnast kallima preparaadi hinnaga 10 eurot. Soodushind patsiendile koosneb:

  • patsiendi omaosalus 1,27 eurot
  • piirhinda ületav osa 10 eurot x 2 originaali – 8,00 eurot x 2 originaali = 4 eurot
  • haigekassa hüvitab piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ja patsiendi omaosaluse vahe 90%, seega patsiendi osa on (8 eurot x 2 originaali – 1,27 eurot) x 10%=1,47 eurot

Patsient peab maksma ravimite eest 1,27 eurot + 4 eurot + 1,47 eurot = 6,74eurot.

Soodustus 75% – patsient tasub omaosaluse 1,27 eurot, 25% piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ja patsiendi omaosaluse vahelisest summast ja piirhinda või hinnakokkuleppe hinda ületava summa. Haigekassa hüvitab 75% piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ja patsiendi omaosaluse vahelisest summast.

Näide 3

Patsiendile kirjutati toimeainepõhine soodusretsept ühele ravimipakendile, mille piirhind on 8 eurot. Patsient otsustas apteegis valida piirhinnast kallima preparaadi hinnaga 10 eurot. Soodushind patsiendile koosneb:

  • patsiendi omaosalus 1,27 eurot
  • piirhinda ületav osa 10 eurot – 8,00 eurot = 2 eurot
  • haigekassa hüvitab piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ja patsiendi omaosaluse vahe 75%, seega patsiendi osa on (8 eurot – 1,27 eurot) x 25% = 1,68 eurot

Patsient peab maksma ravimi eest 1,27 eurot + 2 eurot + 1,68 eurot = 4,95 eurot.

Soodustus 50% – patsient tasub omaosaluse 3,19 eurot, 50% piirhinna või hinnakokkuleppehinna ja patsiendi omaosaluse vahelisest summast ning piirhinda või hinnakokkuleppehinda ületava summa. Haigekassa hüvitab 50% piirhinna või hinnakokkuleppehinna ja patsiendi omaosaluse vahelisest summast.

Näide 4

Patsiendile kirjutati toimeainepõhine soodusretsept ühele ravimipakendile, mille piirhind on 35 eurot. Patsient otsustas apteegis valida piirhinnast kallima preparaadi hinnaga 40 eurot. Soodushind patsiendile koosneb:

  • patsiendi omaosalus 3,19 eurot
  • piirhinda ületav osa = 40,00 eurot – 35,00 eurot = 5 eurot
  • haigekassa hüvitab piirhinna või hinnakokkuleppe hinna ja patsiendi omaosaluse vahe 50%, seega patsiendi osa on (35 eurot – 3,19 eurot) x 50% = 15,91 eurot

Kokku peab patsient maksma ravimi eest 3,19 eurot + 5 eurot + 15,91 eurot = 24,10 eurot.

13. Kui inimesel ei ole ravikindlustust, kas ta peab siis maksma arsti väljakirjutatud tablettide eest täishinda?

V: Jah, ravikindlustuseta isikul tuleb apteegis maksta väljakirjutatud ravimi eest täishinda.

14. Millest sõltub, kas apteeker pakub mulle odavamat ravimit või väljastab selle, mis retseptil on märgitud?

V: Kui arst on kirjutanud retsepti toimeaine põhiselt, siis peab apteeker patsiendile pakkuma samaväärsete sobivate ravimite hulgast soodsaimat. Lõpliku valiku pakutud võrdväärsete alternatiivide hulgast teeb patsient ise. Ei ole mingit põhjust eelistada sama toimeainet sisaldavaid kalleimaid preparaate. Kui arst on kirjutanud retseptile konkreetse ravimitootja arstimi ning teinud märke selle mitteasendamise kohta, siis peab apteeker väljastama täpselt selle ravimi.

15. Kas geneerilisel ravimil võib esinda originaalravimist rohkem kõrvaltoimeid? Kas geneeriline ravim tekitab rohkem sõltuvust kui originaalravim?

V: Toimeaine mõju inimesele sõltub inimese omapärast ja haiguse olemusest ning ei sõltu sellest, kas toimeaine pärineb geneerilisest või originaalravimist. Geneerilised ravimid sisaldavad täpselt sama toimeainet samas koguses ning on sama kvaliteetsed, tõhusad ja ohutud kui originaalravimid.

http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/soodusravimid/ravimikampaania

16. Kui suur on hinnaerinevus võrdsete alternatiivide vahel?

V: Järgnevalt on toodud orienteeruvad hinnaerinevused mõningate enamkasutatavate 75% (pensionäride puhul 90%) kompenseeritud toimeainete korral. Hinnad on ajas muutuvad, kuna piirhindade korral fikseerib riik ainult piirhinda moodustava ravimpreparaadi maksimaalse hinna. Teiste ravimpreparaatide hind ei ole fikseeritud ning lõplik apteegihind kujuneb vaba konkurentsi tingimustes.

Toimeaine ja annus Odavaima alternatiivi hind apteegis Patsiendi omaosalus 90% soodustuse korral retsepti kohta* Kalleima alternatiivi hind apteegis Patsiendi omaosalus 90% soodustuse korral retsepti kohta* Odavama ja kallima ravimi omaosaluste erinevus, %
alendroonhape 70 mg pakend 70 mg N4 12,90 3,72 pakend 70 mg N4 15,79 8,03 116%
amlodipiin 10 g pakend 10 mg N30 2,75 1,69 pakend 10 mg N30 4,07 3,88 130%
atorvastatiin 20 mg pakend 20 mg N30 3,19 1,78 pakend 20 mg N30 6,34 7,88 343%
enalapriil 20 mg pakend 20 mg N28 2,73 1,69 pakend 20 mg N30 4,84 5,42 221%
klopidogreel 75 mg pakend 75 mg N28 4,97 2,14 pakend 75 mg N28 7,38 6,83 219%
metoprolool 50 mg pakend 50 mg N28 2,30 1,60 pakend 50 mg N30 5,00 6,64 315%
omeprasool 20 mg pakend 20 mg N30 2,93 1,73 pakend 20 mg N28 3,36 2,32 34%
ramipriil 10 mg pakend 10 mg N30 5,22 2,94 pakend 10 mg N28 7,63 8,34 184%
rosuvastatiin 20 mg pakend 20 mg N30 6,74 2,49 pakend 20 mg N30 12,43 13,04 424%

* Retseptile kirjutatakse tavaliselt 2 kuu ravimikogus.

17. Kas haigekassa võidab rahaliselt, kui ma kasutan geneerilisi ravimeid?

Haigekassa ei võida rahaliselt, kui inimene ostab geneerilisi ravimeid. Haigekassa eesmärk ei ole, et inimesed saadaolevatest ravimitest alati odavaimat ostaks, vaid et inimene oleks valikuvõimalustest teadlik ning teeks koostöös apteekriga enda jaoks mõistliku valiku. Haigekassa ei pea otseselt arvestust, kui palju kasutatakse originaal- või geneerilisi ravimeid. Küll aga jälgib haigekassa kulutusi retseptiravimitele nii ravikindluse eelarvest kui ka patsiendi omaosalusest lähtuvalt. Kui soodusretsepti alusel on võimalik valida mitme erineva hinnaga preparaadi vahel ning inimene ostab kallima, siis see hinnavahe on välditav omaosalus ning jääb 100 protsenti inimese enda kanda.